„Maavälised tõed“, Tristan Priimägi vestles Lembit Petersoniga Kaspar Viilup vestles PÖFFi uue kunstilise juhi Triin Trambergiga Kristiina Kupper, „Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust“ Rahul Sharma, „Viis kontrastset Indiat“ Juhan Raud vestles kunstihoone kuraatori Tamara Luugiga Margus Alver vestles Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinaniga Margus Maidla vestles Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainskiga Kalmer Lauk, „Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada“ Jüri Vaata lähemalt ›
0
Eesti Meremuuseum avab reedel, 13. veebruaril Lennusadamas näituse „Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu“, mis toob avalikkuse ette Eesti kunstimaastiku ühe eripärasema kogu – meremuuseumi kunstikogu. Näitus annab ülevaate Eesti Meremuuseumi kogus olevatest kunstiteostest ja mõningatest merekunsti alaliikidest. Kõige enam on see aga kummardus kunstnikele, kes vastasid mere kutsele pintslitõmmetega. „Suurem osa teoste autoritest ei ole professionaalsed kunstnikud, vaid asjaarmastajad: meremehed, kalur Vaata lähemalt ›
0
11. veebruaril toimunud Tallinna Ülikooli rektori valimiskogu istungil valiti ülikooli järgmiseks rektoriks professor Priit Reiska. Rektori viieaastane ametiaeg algab 15. mai 2026. Esimeses voorus oli vaja saada vähemalt 63 häält, kuid ükski kandidaat piisavalt hääli ei saanud. Teise vooru liikusid kaks enim hääli saanud kandidaati, kelleks olid professor Katrin Niglas ja professor Priit Reiska. Teises voorus sai professor Katrin Niglas 43 häält ja professor Priit Reiska 69 häält. Valituks osutumiseks... Vaata lähemalt ›
0
11. veebruaril tähistatakse Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu naiste ja tüdrukute olulisele rollile teaduse arengus ning julgustada neid teaduskarjäärile. Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline tasakaal endiselt puudulik. Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) kutsub üles käesoleva nädala jooksul märkama ja tunnustama naisteadlasi ning tõsta esile nende panus Vaata lähemalt ›
0
Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2025. aastajooksul. Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid saata e-postiga eks@kirjandus.ee või tavapostiga Eesti Ki Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 11. veebruaril avatakse kunstigaleriis Vernissage Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäitus “Femme Fatale’ist feminismini”. Näitus on pühendatud kunstniku hea sõbra, kunstiteadlase Heie Maria Treieri (1963 – 2026) mälestusele. Näitusel on väljas eelkõige Küttneri fantaasiaküllane vabalooming, mis pakub vaatajale äärmiselt inspireerivat kaasamõtlemist. Eksponeeritakse tema märgilisi Paul Delvaux loominguga dialoogis olevaid ehteinstallatsioone ja kunsti ajaloole tugin Vaata lähemalt ›
20
Tekstiilikunstniku, Eesti Kunstnike Liidu auliikme Merike Männi 90. sünnipäeva puhul tutvustame tarbekunstigalerii Kunstiaken aknanäitusel kunstniku värskemaid tegemisi. Näitusmüügil on 20 autoritehnikas vaibakavandit ja kaks vaipa. Juubelipäev on 11. veebruaril ja näitus jääb aknale 27. veebruarini 2025. Enam kui 60 aastase loometeegaMerike Männi on 20 aastat olnud Eesti Kunstiakadeemia armastatud tekstiilieriala õppejõud. Tema looming on olnud uuenduslik ja isikupärane ning panus Eesti tekstiilikunsti luk Vaata lähemalt ›
0
Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2025. aastal ilmunud tekste üheteistkümnes kategoorias. Aastaauhindade põhižürii koosseisus Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev valis auhinnale kandideerima järgmised teosed: PROOSA Aliis Aalmann „Kes aias“Mehis Heinsaar „Eesti keelde sukelduja“Andrus Kasemaa „Minu kangelased“Andrus Kivirähk „Eesti rahva uued jutud“Eva Koff „Õhuskõndija“Kairi Look „Tantsi tolm põrandast“ LUULE Martin Algus „Ele Vaata lähemalt ›
21
RAIT LÕHMUS Dekristallisatsioon / Decrystallization 13.02.-8.03.2026 Neljapäeval, 12. veebruaril kell 18.00 avatakse Rait Lõhmuse näitus „Dekristallisatsioon“ Hop galeriis. Rait Lõhmuse isikunäitus „Dekristallisatsioon / Decrystallization“ Hop galeriis on jätk autori magistriõpingute jooksul väljatöötatud materjalikäsitlusele. Lõhmus uuris magistritöö raames klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile – materjalikäsitlusele, mis on püsinud muu Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13. veebruaril kell 17.00 avab kunstnik Erki Kannus Vabaduse galeriis näituse „tulivesivärv“. Erki Kannus on paberile lahti lasknud kolm stiihiat – tule, vee ja värvi – ning püüab neid jõudumööda ohjeldada, ehk isegi mingit harmooniat leida. Ükskõik kui kaootilisena mõjub protsess või kui abstraktsena võib näida tulemus, on tegevuse algus- ja lõpp-punktis siiski alati Naine. Tolle nimetu Naise tujude vaheldumisel –tulisuse ja voolavuse pöörises – saab autor kord kõrvetada,... Vaata lähemalt ›
0
Millalgi sügisel tundis üks ajakirjanik muret, et Eesti muusikamaastik on ajast maas, kuna USA räpis on ropendamine olnud pikalt normaalsus, aga meil veel mitte. Mul tekkis tollal küsimus, et – mis ajast maas? Enam kui sajand tagasi pani noorkirjanik Oskar Luts Raja Teele suhu sõna sitavikat, millega see väljendas oma pahameelt Tootsi plaanitegemise üle. Loomulikult sai Luts vanematelt kirjanikelt noomida ja sõna korjati hiljem välja. Hilisemas eesti kirjanduses selliseid sõnu... Vaata lähemalt ›
33
Uuringuga antakse ülevaade, kuidas Tallinna sadama ala meeldivamaks kujundada. Mis on alal praegu puudu ning millised on selle elavdamise võimalused, kuidas tuua sadamasse rohkem inimesi, luua paremad ühendused ning rohkem mere ääres ajaveetmise võimalusi? Sellest räägib lähemalt TLÜ linnauuringute professor Tauri Tuvikene. Miks te selle projekti ette võtsite? Projekti kaugem ajend on ülikooli ja sadama koostöö. 2025. aastal sõlmisid Tallinna Sadam ja Tallinna Ülikool koostööleppe, mille eesmärk on teha ühi Vaata lähemalt ›
0
„Sügavale ära peidetud“ on põnev raamat, mille lugemine, nagu selgus, on ebatavaliselt raskeks tehtud. Peatun mõningail selle põhjustest allpool, esmalt aga sellest, millega üleüldse tegu. Populaarteaduslik teos käsitleb kvantteooriat kõige laiemas ulatuses – kvantmehaanika alustest läbi kvantväljateooria ja kvantgravitatsiooniteooria kuni kvantmehaanika aluste metafüüsiliste tõlgenduste-laiendusteni, keskendudes Hugh Everetti 1950ndatel välja töötatud kvantmehaanika paljude maailmade tõlgendusele. Sean Ca Vaata lähemalt ›
0
Olgem ausad, prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieri värskeima, peagi kinolevisse jõudva filmi „Metsasosinad“1 jälgimine nõuab – eriti kärsitumalt vaatajalt – keskmisest rohkem kannatust. Sest ega seal juhtu ju tegelikult mitte midagi, aga samas juhtub väga palju. Film mõjub kui meditatsioon või nagu Munier ise ütleb – teraapia. Loodusteraapia. Kui Munieri eelmine film „Lumeleopard“2 viis vaataja koos Nick Cave’i muusikaga Tiibetisse, siis seekord rännatakse Prantsusmaal Vogeesides Muni Vaata lähemalt ›
0
Praegu on veel vara muljetada Tallinna Linnateatri uuslavastusest uueks saanud maja mainimata. Oli rõõm näha, et paljud olid teatrisse tulnud korraliku ajavaruga ning uitasid enne etendust ringi suure uudishimuga, piiludes nurgatagustesse ja katsudes tunnustavalt sisustust. Õieti on Taevasaal tundmatuseni muutunud: seda ümbritsevad ruumid ja publikukogemus on justkui päris uued. Maitsekalt ja luksuslikult renoveeritud maja on tasakaalukalt väärikas ja värske, kuid õnneks ka pehmelt kutsuv. Uudsusele vastuka Vaata lähemalt ›
127
Hans Christian Anderseni autasu – kuldne medal ja diplom – on nimetatud lastekirjanduse Nobeli preemiaks. Tänapäeval, mil rahvusvaheliselt esiletõstmise võimalusi on palju, on Anderseni auhind jäänud juba oma pika ajaloo tõttu ikkagi väga austusväärseks. Esimest korda anti Anderseni auhind välja 1956. aastal. Kümne aasta pärast autasu pooldus: üks kirjanikule ja teine illustraatorile. Anderseni auhinna määrab Rahvusvaheline Noortekirjanduse Nõukogu (International Board on Books for Young People – IBBY). Kui Vaata lähemalt ›
24
30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arstikunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. Kolleegina oleme temas hinnanud eelkõige intellektuaalset ausust ja mõ Vaata lähemalt ›
0
78aastaselt Toomas Raudamilt on peaaegu neli kümnendit ilmunud igal aastal raamat. Ta on nagu Gore Vidal, kes ei pidanud oma raamatute üle arvet: ta kirjutas sellepärast, et pidi kirjutama. 43aastase Katrin Ruusi debüütkogu ilmus 2024. aastal. Raudami ja Ruusi uus ühisraamat „Võrdsed“ on nagu Balenciaga rõivastes Balzac ja ei ole ka. Raudam kirjutab Eric Claptonist, Ruus vastab Rolling Stonesiga. Üks kirjutab elegantsemalt, teine pingutab püksirihma, aga mõlema lugudes leidub palju... Vaata lähemalt ›
86
Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirjapanekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“ Petlik päästerõngas Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. Küllap elame sellegi üle, nagu on üle elatud kivi-, raua-, kriidi- ja teab mis... Vaata lähemalt ›
0
Laenates Mark Fisheri määratlust, leian, et Puuluup on hauntoloogiline bänd. Marko Veisson ja Ramo Teder kasutavad oma muusikas kummitama jäänud muusikalisi segmente, detaile popist ja folgist, pungist ja hiphopist; minevikust on nad välja toonud hiiu kandle, andnud sellele instrumendile luuperi toel uue kõla; ning mineviku tähenduslikule potentsiaalile viitavad ka Marko ja Ramo naftaliinihõngused tumedad esinemisülikonnad. Vormiga kaasas käivast rangusest astuvad nad aga üle või läbi paljajalu nagu rändmoo Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Vormsi
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 15:26
Viimane uuendus: 15:24.
Uudiste reiting uuendatud: 15:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)