9. novembril tehti isadepäeva puhul ETVs intervjuu kahe isaga, keda tutvustati koos nende lastega. Teistsuguse perekonnatüübi kajastamine muutis aktuaalseks teema, millele muidu tihtipeale otsa ei vaadata – asendusemaduse ehk kuidas samasoolised paarid endale üldse lapse saavad. Eesti on võtnud Balti riikidest asendusemaduse osas kõige rangema (kriminaliseeriva) seisukoha. Selle õigustatus tänapäeval, kus „traditsiooniline“ perekond ei ole kaugeltki ainus pereloomise viis, on aga küsitav. Olenemata viljatus Vaata lähemalt ›
0
Nüüdiskultuur võib oma paljususes tekitada korralikku peapööritust. Üks võimalus selle leevendamiseks on keskenduda üksikutele fragmentidele. Just seda Janek Kraavi oma aasta lõpul ilmunud raamatus „Post“ teebki: olgu siis mõne teose, motiivi, tehnika, žanri, voolu või hoopis põhimise tunnetusliku allhoovuse tasandil. Tema fragmendid on oma parajuses ammendavad ja tõusevad väljapuhastatult iseäranis kirkalt esile. Igaüks neist sisaldab omal moel ka osutust kultuuritegelikkusele tervikuna. Libisedes kõigepea Vaata lähemalt ›
110
Eelmise aasta märtsis näitas ETV „Pealtnägijas“ saatelõiku „Mida tähistab Tallinna üle ujutanud tähekombinatsioon CTAH?“,1 kus arutleti Tallinna linnaruumis leviva suurtähtedes grafiti „CTAH“ võimaliku autorsuse ja tagamõtte üle. Olgu see üllatus või mitte, aga kuhugi ei jõutudki: eksperdid möönsid tõika, et selline asi toimub, raputasid garneeringuks peale näputäie käibetõdesid ja tunnistasid, et rohkem polegi midagi öelda. Analüüsis piirduti tuvastusega, et ilmselt on tegemist autori-täägija nime või nime Vaata lähemalt ›
0
30. jaanuarist 1. veebruarini avati Rakveres kolme kontserdi ja ühe matineega Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru [samuti avati Ukuarus Eesti Kunstimuuseumi külalisnäitus „Virumaastikud“ – toim]. See on esimesena valminud riikliku tähtsusega kultuuriobjekt, mida on rahastanud kultuurkapital. Ehk on huvitav teada, et 2009. aastal välja kuulutatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus 136 projekti 29 riigist: Eesti ja Euroopa riikide kõrval ka India, Tšiili, USA, Kanada, Jaapani ja Hiina arh Vaata lähemalt ›
145
Jõuan Teras Beachile, sisehalli randa, kui esimesed umbes 200 rannatooli lava ees on juba võetud: neil lebavad sallid, väikesed ebamäärased nutsakud ja igasugu muud loovad lahendused istekohtade hõivamise markeerimiseks. Veelgi eespool, päris orkestrile püstitatud lava juures, on poolsada riidest lamamistooli, mis on reserveeritud muusikanautlejatele, kes ei pea paljuks sümfoonilise muusika eest preemiumpiletit osta. Lavalt kostab mõnusalt kakofoonilist heli, kuskil kaugemal on kuulda kõlaritest voogavad oo Vaata lähemalt ›
0
Loodusteadlased ei ole eriti tublid raamatute kirjutajad. Eestis saab sellest aru, kui näiteks võrrelda loodusteadlaste osakaalu teadlaskonnas „Eesti mõtteloo“ sarja loodusteadlastest autorite hulgaga. Ega see ka mujal maailmas väga erine. Loodusteadlaste põhiliseks suhtlemisviisiks on saanud teadusartiklid erialaajakirjades, kus infovahetus toimub (üldiselt) kiiresti ja on täpselt rihitud sihtgrupile. Raamatute kirjutamine, kus on võimalik oma uuritavat valdkonda sügavuti analüüsida, selle üle mõtiskleda. Vaata lähemalt ›
53
Videvikku peetakse nagu kodulooma. Vaadatakse, kuidas ta kasvab (hommikupoole hakkab kahanema), öösel on enam-vähem stabiilne. Siis võiks seda nimetada pimeduseks, aga ei saa: kas on aastaaeg vale või elad linnas, kus öösiti on alati hämar. Videvik. Selle pidamiseks on välja mõeldud tseremooniaid, kuid levinuim on selline. Kustutad kogu elektrivalguse (suur kokkuhoid), vaatad aknast välja. Ürginimesel sellega (ei elektri ega aknaga) muidugi asja polnud. Palju hiljem, tõsi küll, olid ka aknad,... Vaata lähemalt ›
0
Ühiskond on vaevalt mõeldav ilma elementaarse, tasuta1 ja lihtsasti ligipääsetava ruumiinfota. Asukoht on lisaks kinnisvarale väga väärtuslik teave. Näiteks saadakse ilmateate ruumiandmed tasuta kätte, kuigi meteoroloogiajaamade võrgustiku, satelliitide ülesseadmine ja teadmuse rakendamine pole odav. Mobiiltelefonide tulekul oli kõne alguses tavaline küsimus „kus sa oled?“, sest varem oli helistaja asupaik fikseeritud. Liikvelolek oli uus ja huvitav. Nüüd ollakse harjunud, et tegevus pole kohapõhiselt nii p Vaata lähemalt ›
0
Taavi Aruse nime on Eesti dokumentalistikas olnud viimastel aastatel küll kohati näha lausa igal pool. Alul operaatorina tegutsenud Arus on aegapidi järjest enam ise lavastanud ning ta on ka kõigi enda lavastatud filmide monteerija. Kui mingi üldistus silma võiks jääda, siis see, et teda paeluvad subkultuurid ja muusikateemad, millele ta annab oma montaažikeelega stiilse ja hoogsa olemise. Tema käe alt on lavastajatöödena tulnud lausa kolm pungiportreed: täispikk „Enam kui elu“... Vaata lähemalt ›
0
Rohealade olulisus linnaruumis on palju käsitlemist leidnud. Arutelus rohelise linna üle keskendutakse ühelt poolt linnade tihendamisele, teiselt poolt küsitakse, kuidas säilitada ja paremini korraldada praegusi haljasalasid. Kas tihe ja roheline linn sobivad kokku? Kas üks välistab teise? Milline on linnaruum, kus on hea olla paljudel, olenemata väga erinevatest soovidest? Milline roll on linnas nii-öelda metsikul loodusel? Artikkel tugineb hiljuti läbi viidud Tallinna linnahalli taguse ala juhtumiuuringu Vaata lähemalt ›
0
Andra Rahe kaamera on mitmel moel armutu ning sooritab suurima patu, mida inimese vastu teha saab – teeb subjektist objekti –, ent see armutus ei jää näituse õppetunniks. Külastaja lahkub Draakoni galerii aktinäituselt „Väikesed naised“ pigem armastusega südames, mis küll valutab, ent just seetõttu veelgi enam armastab. Mustvalged aktifotod, meesterahvad (kahe erandiga), hõbeželatiintrükk, ohtralt haavatavas olekus peeniseid, pekivolte ja rinnanibusid. Piltidega harmoneerivad tutvumiskuulutuste tsitaatidest Vaata lähemalt ›
42
Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ÕSi järgi on „kirjakeel (= ühiskeel) ühtne kõnes ja kirjas av Vaata lähemalt ›
0
Ameerika ulmekirjanik Ursula K. Le Guin kirjutab oma essees „The Carrier Bag Theory of Fiction“ et meil on vaja teistsuguseid lugusid, mida iseenda – inimeste ja inimkonna – kohta jutustada. Liiga kaua oleme tallanud seda narratiivset rada, mille võiks kokku võtta nn relvaloona. Selles lühikeses, kuid praeguseks krestomaatiliseks saanud tekstis pakub autor välja ühe võimaliku variandi sellest, mis oli inimkonna esimene leiutis, mis lõppude lõpuks defineeris meid sellena, kes me... Vaata lähemalt ›
0
Vähemalt väljastpoolt vaadates paistab, et 2025. aasta oli Vene teatrile ehk uue nimega Südalinna teatrile päris tormine. Tuul puhus Ukrainast, aga mitte ainult. Teatrikunsti puutumata on vana nime eemaldamine siiski südantsoojendav. Kas aga (selline) uus nimi teatri identiteedile midagi juurde annab või ära võtab, selgub ilmselt tulevikus. Tõenäoliselt saab aga kiiremini tuntavaks eelarvekärpest tingitud näitlejate suurkoondamine, mis võiks nüüd (ideaalses maailmas, kus me küll ei ela) olemasolevat teatri. Vaata lähemalt ›
0
Kas Fortuna on meid hüljanud? Ta on kuuldavasti heitlik ja ennustamatu oma tujudes – ühel päeval soosib üht, teisel teist. Või ehk oleme hoopis meie hüljanud Fortuna, kaotanud silmist tema kohalolu? Üritame end alalõpmata veenda selles, et elu on kuidagi siiski meie kontrolli all, et me pole sattumuslikkuse tuulte kätte heidetud. Kuid iga natukese aja tagant ilmub kuklasse häirivalt kipitsev tunne, et midagi on valesti. Iga tagasilöök on ülekohtune –... Vaata lähemalt ›
20
Märganud infolehtedel, et Eesti Rahvusballeti repertuaari jõuab William Forsythe’i „In the Middle, Somewhat Elevated“ („Keskel, kergelt kergitatud“), käis peast läbi: milleks?! Mida annab lavastuse täiemahuline import, kui lavastaja ise tantsijatega ei tööta ja kunstnikutöö tuleb koreograafiaga paketina kaasa? Seisukoht, et „ka meie saame sellega hakkama ja tõstame oma taset“ mõjub vildakana ning selle asemel peaks küsima: milline on meie, eesti balleti panus sellesse koreograafiasse, millise lisaväärtuse o Vaata lähemalt ›
0
Kuigi karm saatus pole ooperisüžeedes tavatu, on Leoš Janáčeki „Väike kaval rebane“ ületamatu selle poolest, et naispeategelane nülitakse kellegi külakaunitari Terynka aksessuaariks. Härdameelsus põimub selles loos hoolimatu julmusega, niisugune parajalt vastuoluline aga inimese suhe looduse ja iseendaga kord juba on. Rahvusooperi Estonia kohting Leoš Janáčeki muusikateatriga on viimaste hooaegade üks meeldivamaid üllatusi. Imeks panna seda aga eriti ei pruugikski: mujal on Janáček nõutanud juba ammu endale Vaata lähemalt ›
0
Minu jaanuarikuine kontserdivalik kujunes kirjuks ja hõlmas laia stiilivalikut ning mitmeid tagasivaatelisi muusikasündmusi. 2026. aasta algas ühe niisugusega džässiklubis Philly Joe’s: kitarrist ja festivali „Augustibluus“ eestvedaja Raul Ukareda tähistas 55. sünnipäeva, mis mahtus veel vana aasta sisse. Lavale astusid ja soovisid õnne bluusiteekonna kaaslased, sh ansambli Compromise Blue laulja Emil Rutiku ning aeg-ajalt „Augustibluusil“ üles astunud laulev näitleja Jan Uuspõld, mõistagi ka juubilari poeg Vaata lähemalt ›
58
Riad Sattouf alustas mahuka graafilise romaani „Tuleviku araablane“ kirjutamist 2011. aastal, mil puhkes Süüria kodusõda. Minajutustajaks on väike Riad, kes kolib 1970ndate lõpus süürlasest isa ja prantslannast emaga Prantsusmaalt Liibüasse ning hiljem Süüriasse. Eesti keelde on „Tuleviku araablase“ kuuest köitest seni jõudnud kaks esimest raamatut, mille sündmustik leiab aset aastatel 1978–1985. Liibüas valitses toona Muammar Gaddafi, Süürias oli riigipöördega võimule tulnud Hafiz al-Assad. Teose ajaline d Vaata lähemalt ›
0
Tarvitseb vaid mõnes ministeeriumis võtta ette katse korrastada kultuurielu õiguslikku poolt, kui vastuseks on mõistmatus ja jäme tänamatus neilt, keda asi puudutab. Nii paistab vähemasti ministeeriumide aknast vaadates. Seal külmas õues liiguvad ringi rahulolematud autorid, kellele ametnikud kannatlikult, kuid tulemuseta püüavad selgitada, miks nende probleemiga ei tegeleta või kui tegeletakse, siis miks õige ots autorite arvates vale näib. Ühesõnaga, reguleeritavad ei mõista, mis neile hea on, ja põhjusta Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 16:47
Viimane uuendus: 16:44.
Uudiste reiting uuendatud: 16:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)