Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusikateaduse Selts (EMTS) valis 2024. aasta novembris uue juhatuse, mille etteotsa asus Eesti muusika- ja teatriakadeemia teadur ja teaduseetika nõustaja Marju Raju, kelle uurimisvaldkond on kognitiivne muusikapsühholoogia. Uue juhatuse esimestel tegevuskuudel on näha olnud vilgast askeldamist. Uurisin, mis on Eesti muusikateaduses praegu aktuaalne ja millise suuna selts plaanib võtta. Muusikateaduse olemus on viimastel aastatel […] Vaata lähemalt ›
21
Pärnu nüüdismuusika päevad (PNP) „Sürrealism ja muusika 2“ 18. – 26. I. Sürrealism kui kunsti- ja kirjandusvool tähistas möödunud aastal 100. aastapäeva. Toonased sürrealistid eesotsas Andre Bretoniga (1896–1966) ei pidanud sürrealismi kunstistiiliks, vaid mõtlemisviisiks, ka elufilosoofiaks. Sürrealistlik looming on olnud isiksusekeskne, inspireeritud kunstniku unenägudest, hallutsinatsioonidest, patoloogilistest seisunditest jms. Nende kujutluspiltide, fragmentaarsete mõttekatkete paberile panekuks kasuta Vaata lähemalt ›
3
Majandusteadlane Herman Daly kirjutas 1972. aastal: „Lõputu kasv suletud süsteemis on võimatu.“ Kuigi selle tõsiasja on teadus omaks võtnud, eiratakse seda nii ühiskonna kui majanduse juhtimises. Osalt ka põhjusega: kapitalism – majanduskord, kus enamik varadest on korporatsioonide hallatud1 – vajab kollapsi vältimiseks majanduskasvu kui eluvett. Muidu väheneks investeeritavate varade arv, raha jääks arvetele seisma, aktsiaturud […] Vaata lähemalt ›
29
Nüüdseks üle kahekümne aasta tagasi ilmus esimest korda eesti keeles Hiina sõjandusklassiku Sun Zi teos „Sõja seadused“. Kuigi tegemist oli igati olulise sündmusega, siis kahjuks ajaleheveergudel ilmusid teose kohta ainult üksikud lühikesed arvustused. 2001. aasta 16. novembril ilmus Eesti Päevalehes Linnart Mälli1 lühike ülevaade ja 2002. aasta 25. jaanuaril Sirbis Jaan Kaplinski veidi põhjalikum arvustus2. […] Vaata lähemalt ›
54
Selleks et haridus areneks, peame rääkima nii haridust ümbritsevast kui ka sellest, mis toimub selle sees. Keeruka nähtuse mõistmiseks ja kujutamiseks võtame appi haridusruumi metafoori. Mis on ruum? Eesti keele instituudi määratluse järgi võib ruumi pidada „kohaks, alaks või avaraks pinnaks, mis on vaba või piisav, et miski või keegi sinna mahuks“. Näiteks võime küsida, […] Vaata lähemalt ›
24
Üks tont käib ringi mööda Eestimaad – see on hiiglaslikke tuugeneid püstitav tont. Sõnades soovib ta päästa meie planeeti, ent tegudes on valmis utoopilise eesmärgi nimel ohverdama eesti rahva heaolu. Kui kainelt kalkuleerival tondil jagub näiliseltki hoolivust kotkaste, must-toonekure ja kassikaku vastu, siis kohalikust rahvast pole tal sooja ega külma: inimene teatavasti Natura liikide hulka […] Vaata lähemalt ›
2,369
Mängufilm „Aurora“ (Kuukulgur Film, Eesti 2025, 110 min), režissöörid-stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaator Heiko Sikka, helilooja Sten Šeripov, produtsent Madis Tüür. Osades Maarja Johanna Mägi, Ott Kartau, Jörgen Liik, Indrek Taalmaa, Rea Lest, Kersti Heinloo, Karin Rask, Simeoni Sundja, Margus Jaanovits jt. Paar nädalat kinodes jooksnud mängufilmi „Aurora“ võib vabalt kaasata ülikooli ainetesse, kus […] Vaata lähemalt ›
38
2024. aasta üks intrigeerivamaid dokumentaalfilme, härjavõitlust kujutav „Üksilduse pärastlõunad“1, tuleb Albert Serralt – lavastajalt, kes pole seni teadaolevalt kunagi olnud huvitatud dokkide tegemisest, kuigi on oma filmides mänginud elulähedaste, tooreste elementidega alates oma debüüdist „Crespià, film, mitte küla“2. Ja kuigi dokumentalistika on talle uus, on „Üksilduse pärastlõunad“ mitmeti väga serralik – sama pingeline ja dramaatiline […] Vaata lähemalt ›
150
Läinud aasta arhitektuuriparemiku nominentide hulka tõstis žürii kolm osaühingu Väli maastikuarhitektide tööd: Telliskivi ärilinnaku maastikuarhitektuuri lahenduse, Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone välialad ning rekonstrueeritud Vana-Kalamaja tänava haljastuse. Büroo on praeguseks neljaliikmeline, peale perefirmana alustanud Kristian ja Kadi Nigula on kambas ka Kadri Uusen ja Katariina Lepiku. Oleme Kadi ja Kristianiga olnud Tartus kooli ja sõpruskonna kaudu […] Vaata lähemalt ›
0
Inspireerusin hiljuti Max Dauthendey „Biwa järve kaheksas näos“ kirjeldatud loodusvaadetest. Kodulinnale mõeldes otsustasin kirja panna midagi samalaadset. Siin see nüüd on: minu nägemus kunagiste tootmisalade ümber- ja taassünnist viimastel kümnenditel, täpsemalt Rotermanni, Põhjala, Krulli ja Sitsi kvartalist. Rotermanni kvartal Istun Gallery Cafes ja püüan menetleda, mida äsja ümbruskonnas luusides mällu olin talletanud. Üldiselt mulle siin […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Pinna all. Keskkonna ideoloogiad“ Arsi projektiruumis kuni 8. II. Näituse kuraatorid Satu Kalliokuusi, Eeva Muona, Evelina Januškaitė ja Tiiu Rebane. Osalevad kunstnikud Teemu Mäki, Jaakko Autio, Alexander Salvesen, Sara Pathirane ja Laura Pietiläinen, Gytis Arošius, Sinaima Kontautė, Emilija Noreikaitė, Karolina Ūla Valentaitė, Angela Soop, Jane Remm ja Marta Konovalov, Grisli Soppe-Kahar, Lilian Mosolainen, Johanna […] Vaata lähemalt ›
63
Alustan ülestunnistusega: mul ei õnnestu läheneda antud teosele erapooletuna. Olen elu jooksul põhjalikult uurinud India religioosset ja kultuurilist pärandit, ent seda siiski vaid hinduistlikul poolel ning budismi põhimõtetega olen tuttav vaid põgusalt. Ja olgugi et keskmisele eesti lugejale võivad ehk hinduism ja budism tunduda „ühe sama India usundina“, või vähemasti millegi omavahel väga sarnasena (olen […] Vaata lähemalt ›
0
Me saame maailmas eritleda lineaarset põhjuslikkust. Üks snuukrikuul põrkab vastu teist ja paneb ta liikuma. Me saame teise kuuli liikumise (tagajärje) välja arvutada põhjuse teatud tingimuste järgi: kuulide mass, elastsus, esimese kuuli liikumise kiirus ja kokkupõrke nurk, hõõrdejõud. Neid tingimusi pole kuigi palju. Kindel põhjus annab kindla tagajärje. Kuid selliseid põhjuslikkuse jadasid on arvutul hulgal, […] Vaata lähemalt ›
0
2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese ladinakeelse protokolliraamatu 1525. aasta 8. novembri sissekanne ühe raamatuvaadi arestimise kohta tollal katoliiklikus Lübeckis. […] Vaata lähemalt ›
0
Lasnamäe kodus, kus elasin nelikümmend aastat, oli suure toa terve sein raamaturiiul. Maast laeni. Ei mäletagi tuba ilma riiulita, kuigi tean, et riiuli valmistas ja paigaldas kuldsete kätega tädimees Evald. Kui külla tuli me peresõber Soomest, imearmas vanaproua Maiju, küsis ta alati kahte asja: „Mitu meetrit siin raamatuid on?“ ja „Kas sa oled kõik need […] Vaata lähemalt ›
35
Akadeemik ja professor Tõnu Tannberg (snd 1961) on ajaloolasena tegutsenud rohkem kui kolm aastakümmet. Ta osales Rahvusarhiivi (varem Ajalooarhiivi) osakonnajuhataja ja asedirektori ning riigiarhivaari nõunikuna Eesti arhiivisüsteemi ümberkujundamisel nüüdisaegseks dokumentide säilitamise ja uurimise keskuseks. Peaaegu sama kaua on Tannberg õpetanud Tartu ülikoolis ning juhendanud palju doktori- ja veel rohkem magistritöid. Mitme Eesti ajalooõpiku kaasautorina on ta […] Vaata lähemalt ›
53
„Mustonenfest“ 19. – 26. I, kunstiline juht Andres Mustonen. XV korda peetud „Mustonenfesti“ keskmes olid sel aastal Iisraeli muusikud. Kuulda sai viit kava; kontserdid olid peamiselt Tallinnas, aga ka Viljandis, Tartus ja Narvas. Festival vallutas pealinna esinemispaigad, kõik viis kontserti anti eri kontserdisaalides. Alguses see minu arvates natuke lõhestas „Mustonenfesti“ festivalipärasust, aga lõpuks siiski said […] Vaata lähemalt ›
0
Marko Mäetamme näitus „Elas kord“ Draakoni galeriis kuni 1. II. Marko Mäetamme näitus „Elas kord“ ammutab toimimiseks jõudu muinasjuttudelt ja neid ümbritsevatelt äärealadelt. Väljapanek koosneb valdavalt piltidest, mis oleksid justkui muinasjuttude tõlgendused või illustratsioonid. Lasteraamatu formaati meenutavad tööd ja neid saatvad satiirilised lood mõjuvad koos väga intensiivselt. Tegemist pole küll koomiksitega, kuid midagi hübriidset ja […] Vaata lähemalt ›
47
VAT-teatri „Viimane etendus!“, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik Martin Koldits. Mängivad Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa. Esietendus 17. XII 2024 Sakala 3 teatrimaja suures saalis. Tere, mina olen teatrivaatleja Pille-Riin. See pole ju kellelegi saladus, et vaatleja ja tema pisuhänd käivad alati koos teatris. Mu pisuhänd on loomult uudishimulik ja üha […] Vaata lähemalt ›
27
Näitus „Elu ei saa kunagi peatada“, kuraator Johanna Jolen Kuzmenko. Tallinna linnagaleriis kuni 9. II. Ajastul, mil järjest nenditakse, et aeg on liiga raske, et üldse mingit kontseptuaalset kunsti luua, ilmub üksteise järel aina rohkem praeguse keerulise aja emotsionaalse reaktiivsusega tegelevaid näitusi. Ja kas polegi tegelikult kunsti kauneimaid väljendusviise sõnastamatu raskuse poeetiline, estetiseeritud ja tundlik […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 07:58
Viimane uuendus: 07:54.
Uudiste reiting uuendatud: 07:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)