Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on soome laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel Eestis suure töö ära teinud Lauri Juursoo, kes on ühemehekirjastuses Elust Enesest tõlkinud ja kirjastanud mitmeid Soomes armastatud ja auhinnatud raamatuid. Nüüd on ta vahendanud eesti keelde esimesed arekeelsed teosed: Anne Muhoneni „Greibikollane tulevik“ ja Marja-Leena Tiaineni „Gängsteri poeg“. Juursoo on mitmed lood autori nõusolekul Eesti oludesse […] Vaata lähemalt ›
50
Mängufilm „Nosferatu“ (USA 2024, 132 min). Režissöör-stsenarist Robert Eggers, operaator Jarin Blaschke, monteerija Louise Ford, helilooja Robin Carolan. Osades Lily-Rose Depp, Willem Dafoe, Bill Skarsgård, Nicholas Hoult jpt. Tristan Priimägi tõi iganädalases „Kinosilmas“ välja, et märkimisväärne osa maailma filmikriitikuist on Robert Eggersi „Nosferatu“ tulekuga justkui jäänud katkust halvatuks ja löönud puuvaia läbi varem armastatud filmilavastaja […] Vaata lähemalt ›
41
Kontsert „Armastus on tugev nagu surm“ 25. I Tallinna Peeteli kirikus. Tumult Ensemble, dirigent Lodewijk van der Ree. Kavas William Waltoni, Edward Elgari, Herbert Howellsi, William Schumani, Samuel Barberi ja Evelin Seppari muusika. Äli-Ann Klooreni eelmise nädala Sirbi artikkel algab mõttega, et üle-eelmise nädala lõpp oli koorimuusikahuvilistele maiuspala, sest kolmel päeval sai kuulda Eesti Rahvusmeeskoori, kammerkoori […] Vaata lähemalt ›
0
Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“ („Jäniksen vuosi“), autorid Arto Paasilinna ja Kristian Smeds, lavastaja Kristian Smeds, lavakunstnik Kati Lukka, kostüümikunstnik Auli Turtiainen, valgus- ja videokujundaja Ville Seppänen, lavastaja assistent Marta Aliide Jakovski. Mängivad Tommi Korpela, Heikki Pitkänen, Sari Puumalainen, Marja Salo ja Juha Varis. Esietendus 16. X 2024 Soome Rahvusteatri suures saalis. Kristian Smeds tõi oma […] Vaata lähemalt ›
14
Esiküljel Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa. Foto Piia Ruber Peep Ehasalu Eesti esimestest arekeelsetest kirjandusteostest Tõnu Tannbergi „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju“ „Mustonenfest“ Tumult Ensemble’i kontsert „Armastus on tugev nagu surm“ näitus „Elu ei saa kunagi peatada“ Marko Mäetamme „Elas kord“ VAT-teatri „Viimane etendus!“ Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“ mängufilm „Nosferatu“ […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks”. Näitus vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt. Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele […] Vaata lähemalt ›
0
„Maailma parim rahapada“, Kaarel Tarand vestleb Margus Allikmaaga Pille-Riin Larm vestles keeleteadlase ja õppejõu Valve-Liivi Kingisepaga Peep Ehasalu eesti esimestest arekeelsetest teostest Maria Mölder vestles Eesti Muusikateaduse Seltsi uue juhi Marju Rajuga Maiko Mathiesen, „Visand teekonnast kasvujärgse Eestini“ Mart Tšernjuk, „Sõjatarkus taoistlikus võtmes“ Margus Ott, „Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne“ Eneli Kindsiko, Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht haridusruumist Arne Ader,. Vaata lähemalt ›
0
Tänavu möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest. Seetõttu tähistame eesti kirjanduse päevast emakeelepäevani ehk 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 neljandat Eesti Raamatu Aastat. Eesti Raamatu Aasta avapäeva esimese sündmusena kuulutab raamatuaasta patroon Eesti Vabariigi president Alar Karis 30. jaanuaril päikesetõusul Tartus Toomemäel, Kristjan Jaak Petersoni kuju juures välja aasta kirjandusõpetaja. Järgneb […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Markus Kasemaa isikunäitus „Eredaks”. Avataval näitusel saab näha kunstniku tagasipöördumist värvide maailma. Näitusel on realiseerunud ja segunenud mitmed ammused Kasemaale huvi pakkunud suunad ja plaanid, mis on grupeeritud seeriateks tööpealkirjadega “Ere“, “Tume” ja “Hall”. Seda kooslust võib vaadelda ka kui protsessi ‒ halltoonides maalid võivad olla […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 26. jaanuaril kuulutati Tartu kunsti aastanäituse viimasel tunnil välja publikulemmik, noore kunstniku ergutuspreemia ning Tartu Kunstimaja 2024. aasta publiku lemmiknäitus. Kokku käis Martti Ruusi kujundatud esimesel multisürrealistlikul aastanäitusel rekordilised 4714 külastajat! Tänavusel Tartu kunsti aastanäitusel said külastajad hääletada oma lemmik teose poolt ning valida ka Tartu Kunstimajas 2024. aastal toimunud näituste hulgast oma lemmiku. […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Kostiantyn Tereshchenko isikunäitus „Tsivilisatsioon „MINA“”. Näituse kuraator on Viktoria Berezina. Tsivilisatsioon „MINA“ tekib seal, kus küsitakse: „Mis toimub?“ Mis olendid me oleme, kuidas töötab inimese tähelepanu ja kus on minu taju piirid? Mis on tundmatu ja mida on võimatu tunda? Mis peitub eneserefleksiooni varjus? Kui […] Vaata lähemalt ›
0
24. jaanuaril avati Arteri kvartali aatriumis näitus „Arter nelja asumi vereringes“, mis jutustab Tallinna kesklinna asumite kujunemisloo. Näitus on avatud esmaspäevast laupäevani kell 9-22 ja on kõikidele külastajatele tasuta. „Arteri kvartal on ehitatud ajalooliselt Tallinna keskmes olnud Keldrimäe, Veerenni, Sibulaküla ja Maakri asumite tuiksoonele. Selle kandi arheoloogilised leiud viitavad, et piirkonnas elati juba muinasajal üle […] Vaata lähemalt ›
0
2024. aasta arhitektuuripreemiate ja muinsuskaitseameti preemiate koore riisusid Rüütelkonna hoone Eesti esindushooneks renoveerijad, sealhulgas sisearhitektuuri lahenduse autorid Pille Lausmäe-Lõoke ja Gerly Vaikre. Tuntud sisearhitekt, nt Viru hotelli interjööride autor ning pikaaegne sisearhitektuuri kateedri juhataja oli juba Pille Lausmäe-Lõokese isa Väino Tamm. Sama eriala on valinud ka tema poeg Ville Lausmäe. Pille Lausmäe-Lõokese büroo loomingusse kuuluvad […] Vaata lähemalt ›
0
Läbi sügis- ja päristalve kogu maailma meeli köitnud presidendivõimu üleminek USAs sai lõpuks läbi. Aga meelerahu see pole toonud: palgalise ja tasuta (sekka vähesel määral ka asjaliku) oletamise ja spekuleerimise tuhin ajakirjanduses ja ühismeedias ei ilmuta vaibumise märke. Vastupidi, isikute ring, kellele normaalne tööinimene hommikul ärgates esimesena mõtleb, hoopis laienes. Vaimse tervise säilitamiseks on nüüd […] Vaata lähemalt ›
3
Ühe presidendi ametiaega mahub terve ajalooõpiku jagu sündmusi. Globaalne pandeemia, rekordinflatsioon, sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas, abordiõiguse kaotamine ja rassismivastased protestid, orkaanid ning enneolematud metsatulekahjud – selline oli viimase USA presidendi kaasavara. 20. jaanuarist on Ameerika Ühendriikide presidendiks uuesti Donald Trump, kelle äärmuslikud valimislubadused – massiväljasaatmistest kogu maailma vastu kaitsetollide kehtestamiseni – on paljud analüütikud ärevusse […] Vaata lähemalt ›
54
Los Angelese hiigeltulekahjudes langes tuleroaks peale kõige muu helilooja ja muusikauuendaja Arnold Schönbergi (1874–1951) arhiiv, sealhulgas mõned käsikirjad, originaalpartituurid ja redigeeritud-trükitud noodid helilooja hilisromantismi helitöödest dodekafoonia meistriteosteni. Samuti jäid tulle fotod, kirjad ja raamatud ning arvatavasti kõik mälestusesemed, mis olid Schönbergiga Viinist 1933. aastal USAsse rännanud ja temast sinna maha jäid. Suurem osa käsikirju viidi […] Vaata lähemalt ›
0
EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID Žürii: ehtekunstnik ja disainer Kärt Summatavet, arhitektid Joel Kopli, Martin Melioranski ja Kai Süda, arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, maastikuarhitekt Grete Veskiväli-Dubov ning sisearhitekt Maarja Valk-Falk. Rekonstrueerimispreemia Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Harry Klaar (Molumba). Sisearhitektid Aet Grigorjev (Pink) ja Kadi Laur. Kino […] Vaata lähemalt ›
53
12. detsembril tunnustati Rüütelkonna hoones parimaid mälestiste omanikke, restaureerijaid ja uurijaid. Loomulikult napsas peapreemia ehk parima restaureeritud mälestise tunnustuse Rüütelkonna hoone ise. Aga oli ka palju muud rõõmustavat. Väikelinnad Kuigi suuremad restaureerimisalased saavutused ei ole enam ammu ainult suuremate linnade pärusmaa, oli seekordsete nominentide seas rõõmustavalt palju väikelinnu. Nimelt sai valmis mitu objekti, mida […] Vaata lähemalt ›
60
Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Harry Klaar (Molumba). Sisearhitektid Aet Grigorjev, Kadi Laur (Pink). Kino Maastikuarhitektide maastikuarhitektuur. Valminud 2024. Tallinna kasvav elanikkond vajab aasta-aastalt linna ära mahtumiseks aina enam ruutmeetreid. Varasem populaarne äärelinnastumise mudel on viimasel kümnendil saanud konkurendi. Aina vilkamalt ehitatakse linnasiseseid kunagisi tööstuslinnakuid ümber elamukvartaliteks. […] Vaata lähemalt ›
18
Majandusteooria vaatepunktist ei ole just kõige asjalikumaid argumente sellest aastast riikliku maksuna kehtima hakanud mootorsõidukimaksu osas toonud üksnes selle vastased. Näiteks rahandusministeeriumi kodulehel on lugeda: „Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on linnades autostumise vähendamine, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste nügimine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole.“1 Ökonoomika vaatepunktist ei ole autotranspordi maksustamise eesmärk või vähemasti mitte põhisiht autode kasutamise vähendam Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 07:58
Viimane uuendus: 07:54.
Uudiste reiting uuendatud: 07:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)