Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
31. jaanuaril 2025 valitakse Eesti kunstiakadeemia uus rektor, kelle valivad kahe kandidaadi seast välja valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil ja kestab viis aastat. Rektoriks kandideerivad Hillkka Hiiop ja Kirke Kangro. Mis on kõige suurem väljakutse, mis teie asutusel praegu ees seisab? Hilkka Hiiop: Kui peaksin ühe kõige suurema väljakutse sõnastama, […] Vaata lähemalt ›
49
LXIX Tartu kunsti aastanäitus / maailma I multisürrealismi näitus Tartu Kunstimajas kuni 26. I. Kujundaja Martti Ruus. Talviti toimuva Tartu kunsti aastanäituse puhul, mis on justkui ka kohaliku kunstiskeene identiteeti vormiva aastakokkuvõtte rollis, näib alati olevat see häda, et valiku saab langetada mitut moodi. Kas laduda kõik kandideerinud tööd letti ja teha kirevat camp’i, et näituse […] Vaata lähemalt ›
213
Mängufilm „Aurora“ (Kuukulgur Film, Eesti 2025, 110 min), režissöörid-stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaator Heiko Sikka, helilooja Sten Šeripov, produtsent Madis Tüür. Osades Maarja Johanna Mägi, Ott Kartau, Jörgen Liik, Indrek Taalmaa, Rea Lest, Kersti Heinloo, Karin Rask, Simeoni Sundja, Margus Jaanovits jt. Kaunites kunstides armastusest ühtegi olulisemat teemat ei olegi. Kõnetades kõiki inimesi, […] Vaata lähemalt ›
72
VAT-teatri kunstiline juht ja lavastaja Aare Toikka tõi 23. jaanuaril, vähem kui nädal enne oma 60. sünnipäeva, koduteatris lavale „Kullervo“, loo soome eeposekangelasest, kelle lavastaja on kokku pannud eri allikatest ja tõlgendustest. Nimitegelast mängib Pääru Oja, teistes osades Lauli Koppelmaa, Karolin Jürise, Liisa Pulk, Elina Reinold, Margus Jaanovits, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Tanel Saar ja […] Vaata lähemalt ›
3
Vanemuise „Antigone“, autor Sophokles, tõlkija Anne Lill, lavastaja Priit Strandberg, kunstnik Laura Pählapuu, helilooja Margo Kõlar, muusikajuht Ingrid Mänd, valguskunstnik Imbi Mälk, liikumisjuht Marika Aidla. Mängivad Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas, Ragne Pekarev, Linda Porkanen, Ken Rüütel, Robin Mikkel, Ingrid Mänd, Saale Kreen, Susanna Paabumets, Marion Strandberg, Aike Sõõro, Mari-Liis Urb ja Karmen Urb. Esietendus […] Vaata lähemalt ›
0
Mul on olnud suur au olla valitud järgnevaks viieks aastaks Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks, seetõttu lubage mul anda avalikkusele ülevaade, mida pean oma ametis oluliseks järgnevatel aastatel ning samuti väikene enesetutvustus. Alustan viimasest. Kuna mulle on öeldud, et noorem põlvkond mind ei tunne, siis on paslik lühidalt kirjeldada, kes ma olen ja mida ma teadlasena […] Vaata lähemalt ›
26
Õpetajate puudus koolides on püsiv ja süvenev probleem, mille mõjud laotuvad täies mahus meie ees lahti alles aastate pärast. Riigikontrolli 2024. aasta aruande1 kohaselt on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate puudus suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem näitab. Juba 2022. aasta augustis teatas Haridustöötajate Liit, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on puudu umbes tuhatkond ja probleem süveneb aasta-aastalt. Koolijuhid püüavad […] Vaata lähemalt ›
20
Tallinna Ettevõtlusinkubaatori ja Tallinna Tehnikaülikooli sarja „Disain kohtub Teadusega“ seminar „Tarkvara ja tehisintellekti roll muusikatööstuse tulevikus“ 16. I Tallinna Tehnikaülikooli Mektory majas. Esinejad Markus Palo, Karl Õkva ja Kristjan Nõlvak. Ilmselt ei leidu valdkonda, mida tehisaru plahvatuslik areng üldse ei puudutaks. Seda on ju võrreldud lausa uue tööstusrevolutsiooniga, mille vilju õigupoolest alles hakatakse maitsma. Üles […] Vaata lähemalt ›
8
Kontsert „Ma nägin igavikku“ 17. I Mustpeade majas. Virgo Veldi (saksofon, improvisatsioonid), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ellie Slorach (Ühendkuningriik). Kontsert „Arvo Pärt 90. Kammerkoor Kwintessens“ 18. I Arvo Pärdi keskuses. Kammerkoor Kwintessens (Holland), dirigent Raoul Boesten. Kontsert „Talvine teekond“ 19. I EMTA suures saalis. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kari Turunen. Eelmise nädala lõpp oli maiuspala koorimuusikahuvilistele: reedel Eesti Rahvusmeeskoor, […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuari alguses ilmus „Hieronymuse“ sarjas Louis-Ferdinand Céline’i romaan „Sõda“. Sellest äärmiselt iseäralikust juhtumist kirjandusloos räägib teose tõlkija Heli Allik. „Sõja“ saatus on olnud niivõrd eriskummaline, et sellest võikski alustada. Mis teos see niisugune on ning miks avaldati see esmakordselt alles 2021. aastal, 60 aastat pärast autori surma? Louis-Ferdinand Céline, see üks kahest prantsuse XX sajandi kirjanduse kaksiktornist […] Vaata lähemalt ›
0
Norra draama- ja proosakirjanik Jon Fosse pälvis 2023. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Eestis on reageerinud sellele uudisele operatiivselt kirjastus Eesti Raamat, kes andis tunamullu ja mullu välja lausa neli Fosse raamatut. Sigrid Toominga tõlkes on ilmunud kirjaniku suurteose „Septoloogia“ kaks esimest köidet: esimest ja teist osa koondav „Teine nimi“ (2023) ning kolmandast viienda osani ulatuv „Mina on […] Vaata lähemalt ›
19
Tere, mina olen raamat ja ma tahan teile täna jutustada ühe loo. See on lugu minust endast, aga see puudutab ka väga paljut muud, õigupoolest kogu maailma. Ma tahan teile rääkida sellest, miks me oleme inimestele olulised, aga samavõrra ka sellest, miks inimesed on meile olulised. Ma olen väga keeruka loomusega, kuigi pealtnäha paistan lihtne, […] Vaata lähemalt ›
58
Miks on vaja majandusraamatuid, kui majandusanalüütilise lähenemise, kõigi tulude ja kulude tasakaalustatud kalkuleerimise asemel on praktikas otsustamise aluseks kõhutunne, kisamisvõistlused, arusaamine, et money talks, finantsarvestus (ei võeta arvesse mitteturulisi väärtusi, nagu aeg, keskkond, kindlustunne) ja muu selline? Kui seda üldjuhul isegi majandusvaldkonnas ei rakendata, nagu võis näha kiire intressimäärade tõstmise aegu, kui ei selgitatud välja, […] Vaata lähemalt ›
0
21. jaanuaril lahkus meie seast 84aastaselt akadeemik Jüri Martin. Ta oli sündinud 29. septembril 1940. aastal Tallinnas näitlejate perekonnas. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli ning 1964. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna bioloogia erialal. Järgnes aspirantuur NSV Liidu Teaduste Akadeemia Uurali filiaali taime- ja loomaökoloogia instituudi juures. 1968. aastal kaitses ta bioloogiakandidaadi väitekirja teemal „Samblikusünuuside […] Vaata lähemalt ›
0
David Lynch 20. I 1946 – 15. I 2025 Äärmiselt meeliülendav, aga ka üsna jahmatav oli see emotsioonide tulv, mille vallandas Ameerika ühe olulisema filmilavastaja David Lynchi surm nädalapäevad tagasi. Tundus, et Lynchiga koos suri osalt ka teatud filmitegemise viis, kus otsitakse tõde tegelikkuse piiride tagant, aga mitte väljastpoolt, teistest galaktikatest või paralleeluniversumitest nagu enamikus […] Vaata lähemalt ›
66
Lahkunud on teatrikunstnik Helle Janson. Helle Janson sündis 15. oktoobril 1947 Tallinnas. Ta lõpetas 1966. aastal Tallinna 46. keskkooli ja 1974. aastal teatrikunstnik-pedagoogi erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Mari-Liis Küla). Janson töötas aastatel 1966–1967 Riiklikus Kutsehariduse Komitees laborandina, aastatel 1974–1980 Eesti Draamateatris kunstnik-lavastaja ja kunstnik-dekoraatorina ning alates 1980. aastast vabakutselise kunstnikuna. Helle Janson osales […] Vaata lähemalt ›
0
Margus Laidre on eesti ajalookirjutuses suveräänne nähtus – ta on vaba nii oma uurimistöö teema kui ka kirjutamise tempo valikul, teda ei kammitse ei institutsionaalsed ega teadusbürokraatlikud raamid või mis tahes projektipõhised kohustused. Juba seetõttu mõjuvad tema teosed värskendavalt ning rikastavad ja mitmekesistavad üldist pilti. Laidre raamatud paistavad kõik silma mahukusega ning ka tema värskeim […] Vaata lähemalt ›
3
Signe Kivi näitus „Signatuur“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. III. Selle artikli pealkirjas väljendatu pole üksnes tautoloogia (ilu saabki ju olla ainult töö tulemus), vaid ka ülitõde ehk üks inimese pilgu paratamatusi ja tõsiasju. Signe Kivi tagasivaataval näitusel „Signatuur“ meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis on vaadata muudki, kuid pidagem meeles, et tarbekunstnik tegeleb ennekõike ikka ilutööga. […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Tüdruk nõelaga“ („Pigen med nålen“, Taani-Poola-Rootsi 2024, 123 min), režissöör Magnus von Horn, stsenaristid Magnus von Horn ja Line Langebek Knudsen, operaator Michał Dymek, helilooja Frederikke Hoffmeier. Osades Vic Carmen Sonne, Trine Dyrholm, Besir Zeciri, Joachim Fjelstrup jt. 23aastane Karoline (Vic Carmen Sonne) on vaesuse ja näruste sotsiaalsete olude lõksus. Vaatamata kindlale töökohale õmblusvabrikus ei […] Vaata lähemalt ›
38
Hans-Thies Lehmann, Postdramaatiline teater. Tõlkinud Tiina-Erika Friedenthal, toimetanud Luule Epner ja Madli Pesti, keeletoimetanud Mari Tuuling, nimeregistri ja bibliograafia koostanud Ene Paaver, kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Teatriliit, 2024. 355 lk. Pole liialdus väita, et saksa teatriuurija Hans-Thies Lehmanni (1944–2022) 1999. aastal ilmunud „Postdramaatiline teater“ („Postdramatisches Theater“) on viimasel kolmel kümnendil rahvusvahelist teatriuurimist enim mõjutanud teos. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 08:56
Viimane uuendus: 08:52.
Uudiste reiting uuendatud: 08:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)