Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival IDFA, 14. – 24. XI 2024 Maailma suurim dokumentaalfilmide festival IDFA toimus Amsterdamis tänavu 37. korda. Novembri keskpaigas kogub festival kümne päeva jooksul pea 300 000 külastust. Üleilmset dokumentalistika kogukonda liitev sündmus toob kohale üle 3000 filmiprofessionaali, kes lisaks tavapärastele linastustele osalevad paneelaruteludel, vestlustes, õpitubades, meistriklassides ja oma alles ideejärgus projektidele rahalise […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Gregor Kulla ütleb oma raamatus „Peenar“, et viitsib praegu lugeda ainult kväärkirjandust, siis mina olen vist praegu selles staadiumis, et viitsin lugeda ainult lugusid emadest. „Kummitus kurgus“ on lugu emadest ja naistest, aga see on ka lugu ajaloost ja Iirimaast. Selle keskmes on kaks naist: minategelane-autor Doireann Ní Ghríofa ja XVIII sajandi poeet Eibhlín Dubh […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Arnold Schönberg 150“ 20. XI Estonia kontserdisaalis. Ansambel Ludens: Kärt Ruubel (klaver, kava koostaja), Karolina Aavik (klaver), Kaija Lukas (viiul), Rebekka Siimer (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Theodor Sink (tšello), Tamar Nugis (bariton, lugeja), dirigent Kaspar Mänd. Kavas Arnold Schönbergi kaks laulu baritonile ja klaverile op. 1 (1898), kolm pala klaverile op. 11 (1909), fantaasia […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Katharsis. Rhodos-Reval“ 23. XI Niguliste muuseumis. Vambola Krigul (löökpillid), Chrysanthos Antoniou (viiul), koorisolistid Marie Roos (sopran), Yena Choi (sopran), Marianne Pärna (alt), Danila Frantou (kontratenor), Danny Zhizhong Xie (tenor), Kim Sargsyan (bariton), Henry Tiisma (bass) ja Geir Luht (bass) ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas Savvas Karantziase missa „Katharsis“ ehk „Katarsis“. Tallinnas peetud […] Vaata lähemalt ›
0
elektron.arti „Inimeses hoitud II: Õietera su sees“, autorid Liis Vares ja Taavet Jansen, mixed reality lahenduse autor Norbert Pape, helikujundaja Mihkel Tomberg, graafiline disainer Jaan Evart, lava- ja ruumikujundaja Mari Möldre. Esietendus 14. XI Tartu ülikooli raamatukogus. Ei ole kuigi tavaline, et lavastuse vaataja saab vaadata, kuidas teine vaataja lavastust vaatab. Aga täpselt see aistinguline […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat Gregor Kulla. Foto Piia Ruber Doireann Ní Ghríofa romaan „Kummitus kurgus“ muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“ kontsert „Katharsis. Rhodos-Reval“ kontsert „Arnold Schönberg 150“ näitus „Soolased kütked“ Tõnis Saadoja näitus „Siis“ elektron.arti „Inimeses hoitud II: Õietera su sees“ Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival ehk IDFA In memoriam Heino Rannap In memoriam […] Vaata lähemalt ›
0
Suurgildi hoones on alates 29. novembrist avatud fantaasiaküllane jõulunäitus „Langebraun – Veenre. Draakonid ja merihobukesed“ Eesti Ajaloomuuseumi traditsioonilisel jõulunäitusel saab draakoniaasta lõpetuseks näha võlumaailma, kus kohtuvad Nikolai Langebrauni portselanitööstuses 1930. aastatel valminud draakoni-dekooriga esemed ja kunstnik Tanel Veenre 2002 – 2022 disainitud ehted ja portselan sarjast „Merihobu“. Draakoniaasta 2024 hakkab lõppema. Üleilmselt populaarse iidse Hiina astroloogilise kalendri. Vaata lähemalt ›
0
„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“ Finlandia romaaniauhind 2024 Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal Agnes Neier, „Mida me kardame?“ Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“ Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograa Vaata lähemalt ›
0
Selge sõnumi patroon Ülle Madise ja Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast annavad täna üle 2024. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas, Tervisekassa rinnavähi uuringu visuaal „Katsu julgelt!“, Eesti Rahvusraamatukogu tippteadja konsultatsioon ja ajakiri Eesti Loodus. Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas, mis sisaldab teavet […] Vaata lähemalt ›
0
MARE SAARE VALITUD MÄLESTUSED 29.11.-30.12.2024 Neljapäeval, 28. novembril kell 17.00 avatakse Hop galeriis klaasikunstnik Mare Saare näitus „Valitud mälestused“. “Laususin päris mõtlematult: “Tahaksin sinna tagasi minna.” See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul mälus püsib. Sa ei näe seda enam sellesama pilguga — […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 13. jaanuarini 2025 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 4. aprillil 2025 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 13. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee. Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Oliver Soomets pälvis hiljuti Eesti betooniühingu betoonisõbra auhinna materjali piiride ja võimaluste avardamise eest. 2011. aastast kehtib Eestis kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avaliku hoone rajamisel tellida ehitusmaksumusest ühe protsendi väärtuses sinna ka kunstiteos. Nn protsendikunsti seaduse raames on kõigi riigigümnaasiumide ja ametiasutuste hoonete ilmestamiseks juba üle kümne aasta kunstikonkursse korraldatud. Oliver Soomets, kes […] Vaata lähemalt ›
81
Okupatsiooniajal oli Eestis teraapia raames populaarne anekdootide alarühm, kus tegelasteks Ivanov, Petrov ja Sidorov, üks lollim kui teine. Musta huumori vaktsiin ning teadmine, et okupant ja kolonist ei ole kohalikega kultuuriliselt võrdväärne, aitas halli argipäeva ja ning Nõukogude aja vaimse ja ainelise argireostusega toime tulla. Riigi iseseisvuse taastamisel oli kaup see, et koos anekdootidega peavad […] Vaata lähemalt ›
42
Vanas Nokias on mul foto Maidanilt 2014. aasta kevadel, kus muude rajatiste sekka oli püsti pandud loosungite torn. Suur sinikollane loosung sellel kuulutas „Любим русских, презираем Путина“ ehk „Armastame venelasi, põlgame Putinit“. Praeguses telefonis on mul värske foto Kiievi raamatupoest Sens, kus kutsutakse ukraina keeles üles venekeelseid raamatuid annetama. Üleskutse all on ära toodud sarkastiline […] Vaata lähemalt ›
53
Veel pole ununenud, kuis ühiskondlik-poliitiliste kirgede pöörises sai erututud kergelt ja kiiresti. Lapsena, kui Lagle Parek ja MRP-AEG alustasid stalinismiohvrite mälestussamba toetusallkirjade kogumist, nakatas patriootiline tuhin, mis vältas võõrvägede väljaviimiseni. Hiljem on esinenud ülekeemist sotsiaalpoliitilistel teemadel, ebavõrdsusele ja kihistumisele mõeldes. Siinsamas veerus olen aastate eest teatanud, et tunnen endas tärkavat juunikommunisti. Ent sügisel, loovisiksuste meeleavalduste […] Vaata lähemalt ›
0
Värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männi ajutine kabinet asub linnavalitsuse hoone kõige kõrgemal korrusel. Tillukesest romantilisest katusekambrist avaneb vaade Vabaduse väljakule, keset tuba on töölaud hiiglasliku arvutiekraaniga, millelt linnaarhitekt vestluse alustuseks nädala koosolekute graafikut tutvustab: tööaeg on viimse tunnini reserveeritud, osaliselt isegi ülekattega. Su päevaplaan koosneb hommikust õhtuni kohtumistest, koosolekutest, kokkusaamistest … Millal sa mõtled? Enne […] Vaata lähemalt ›
41
Kui ma Pimedate Ööde filmifestivali alguses sain ühe sõbra ühismeediapostitusest teada, et PÖFFil näidatakse vene filmitegija Boris Gutsi filmi „Kurdid armastajad“1 ja tutvusin väljapandud reklaamimaterjalidega, siis olin ette kindel, et ilma pingete ja konfliktita filmi näitamine ei lähe. Filmi ära vaadanuna olin veendunud, et siit tuleb jama. Enne kui film üldse kinolinale jõudis, palusid seda […] Vaata lähemalt ›
48
Tunamullu pälvis parima dokumentaalfilmi Oscari tänaseks surnud Venemaa staaropositsionääri portree „Navalnõi“1, mille keskmes on Putini režiimi seosed Navalnõi mürgitamisega. Avalikkuse ette tõi need rahvusvaheline organisatsioon Bellingcat eesotsas uuriva ajakirjanduse rokkstaariks nimetatud Hristo Grozeviga, kellest sai sellega üks Putini suuremaid välismaised sihtmärke. Briti lavastaja James Jones räägib dokumentaalfilmis „Vastumürk“2 Venemaa luureteenistuste ja neid uurivate ajakirjanike eluohtlikust [ Vaata lähemalt ›
21
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhind anti 2024. aastal kolmele USA majandusteadlasele institutsioonide majandusliku mõju uurimise eest. Laureaadid töötavad ülikoolides, kuhu on varemgi palju Nobeli auhindu läinud: Daron Acemoğlu ja Simon Johnson on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ning James Robinson Chicago ülikooli professorid. Ükski pole küll sündinud USAs, vaid on sinna jõudnud doktoriõpingute või teadustöö kaudu. Selle aasta […] Vaata lähemalt ›
0
„Iga rahva ja maa majanduslikust tasemest oleneb väga otsustavalt ta poliitiline ja kultuurne areng. Sellepärast on majandusliku arengu tundmaõppimine põhilise tähtsusega, sest ta avastab ja selgitab väga palju nähtusi, mille mõistmine oleks muidu raskendatud.“1 Nõnda juhatati 1937. aastal sisse Eesti majandusajaloo esimene ülevaatlik käsitlus. Kui uskuda seda raamatut, kogeti siinmail esimest korda püsivamat majanduskasvu neli […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 06:52
Viimane uuendus: 06:46.
Uudiste reiting uuendatud: 06:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)