6. detsembril kell 18.00 avatakse A-Galeriis aastanäitus 2024 pealkirjaga UNISTUSI TÄHENDUSTEST. Näha saab 2024 aastal valminud Eesti kaasaegset ehtekunsti, abstraktseid objekte ning tarbeesemeid, mis pakuvad vaatajale laia tõlgendusruumi. Teosed on valminud erinevatest metallidest, tekstiilist, klaasist ning orgaanilistest materjalidest. Näituse teema hõlmab endas inimesi ja sotsiaalseid praktikaid, pakkudes mõtteainet rollidest, mida esemed ja neile omistatud tähendused […] Vaata lähemalt ›
0
Valimiskomisjon koosseisus Sveta Grigorjeva, Jüri Kolk, Kairi Look, Joosep Susi, Urmas Vadi, Märt Väljataga ja Maarja Kangro valis 2. detsembril 48 kandidaadi seast välja viis uut kirjanikupalga saajat, kelleks osutusid Kristjan Haljak, Mart Kangur, Katrin Pauts, Ave Taavet ja Andra Teede. Kirjanikupalga suurus on 1,1 kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka ning sellega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus. Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval, 2. detsembril lõppes kandidaatide esitamine Eesti Kunstiakadeemia rektori ametikohale. Akadeemia uueks juhiks esitati kaks kandidaati: Kirke Kangro ja Hilkka Hiiop. Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri õppetooli professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond. Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. […] Vaata lähemalt ›
0
Detsembrikuuga algavad emakeelepäevani kestvad Vikipeedia keeletoimetamistalgud, kus kõik saavad proovida keeletoimetaja tööd. Parimaid premeeritakse auhindadega 2750 euro väärtuses. Talgute eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit, tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse. Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Seekordsed Vikipeedia keeletoimetamistalgud […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab 10. jaanuarini ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 107. aastapäeva eel. Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2024. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes tegutsevad ku Vaata lähemalt ›
0
Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 105 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rahvusülikooli aastapäeva aktusel kuulutati välja tänavune Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks on ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru. „On suur rõõm ja au, et saame täna tunnustada Eesti rahvusmõtte hoidjat, ühiskondliku väärtusruumi kujundajat, teadlast ja erakordset kolleegi Krista Aru,“ sõnas rektor Toomas Asser. „Hiljutisel rektor […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL), Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL, rahvusooper Estonia, Ugala teater, Kuressaare teater, Teater Nuutrum, Rakvere teater, Vene teater, Vaba Lava ja Von Krahli teater nõuavad koos 39 riigi silmapaistvate etendusasutuste, festivalide, kunstiorganisatsioonidega Euroopa Parlamendilt kultuuriorganisatsioonide sõltumatuse kaitsmist. Alla kirjutanud peaaegu 200 kultuuriorganisatsiooni juhid esindavad tuhandeid loovisikuid etendusasutustest, galeriidest, festivalidest, ooperiteatri Vaata lähemalt ›
0
23. novembril kuulutati välja Betti Alveri auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse parima debüütteose eest pälvis Gregor Kulla raamatuga „Peenar“, mis on ilmunud Värske Rõhu raamatusarjas. Pange tähele, „Peenar“ on noor eesti kirjandus par excellence: Kulla on teoses sõnastanud mitu oma põlvkonna teemat ja tundmust, ja teinud seda keeles, mida tema põlvkond valdab. Tulemus võib tunduda harjumatu, […] Vaata lähemalt ›
0
Soomlased lõid äsja kõvasti häirekella, kui OECD aruandest selgus, et nende palju kiidetud poliitika „kõrgharidus paljudele ja tasuta“ rikaste riikide edetabelis enam kõrgel kohal ei olegi1. Paarikümne aastaga on jõuka maailma eesrindlasest saanud sabassörkija. Vanuserühmas 25–34 on kõrgharidusega inimeste osakaal Soomes 40,8%, OECD keskmine on aga 47,4% (vt joonis) ja tippriigid nagu Lõuna-Korea, Jaapan või […] Vaata lähemalt ›
0
Soome on tundunud ikka nagu parem Eesti: mitte just Atlantis ega ka Shangri-La, ent sisukas, tarmukas ja hooliv. Soomlastelt oleme saanud kolmejalgse tabureti ja „Kalevala“ vennapoja, Nõukogude süvaperioodil kapitalismiarmastuse, aga ka kelmikama saunakultuuri ning igal ajal innustavat arhitektuuri, muusikat ja moodsaid mõttevoolusid. Äsja PÖFFil linastunud Soome menubändist Dingo rääkiv „Levoton Tuhkimo“ ehk „Rahutu Tuhkatriinu“ ja […] Vaata lähemalt ›
11
Olen selle riigi, maailmajao ja planeedi kodanikuna mõnevõrra mures selle pärast, mis on saanud meie pühadest. Tundub, et pühades pole enam midagi püha – midagi erilist. Päevast päeva käib mingi tähistamine ning tähtpäevad on asendunud tähistamistsüklitega, globaalsete piduperioodidega, mille vahel jääb vaba hingamise aega järjest vähemaks ning mille kulgu reguleeritakse meie eest ja kuskilt mujalt. […] Vaata lähemalt ›
18
Žüriil oli sel aastal läbi vaadata 35 debüütteost, mis on mõne aastaga võrreldes üsna tagasihoidlik arv. Mõneti huvitaval kombel on nende 35 autori hulgast vähem kui kümme nooremad kui 35 aastat, samas on raamatuid, mis on küpsenud aastakümneid. Seega polegi tänavune keskmine debütant võib-olla selline, nagu esimese hooga ette kujutaks. Žürii otsustes sai üldise kõrge […] Vaata lähemalt ›
0
Kust algab arvustus? Näiteks raamatu puhul – kas see algab teose esimesest lausest? Paberilõhnast? Toimetaja ettepanekust mõnd raamatut arvustada? Või algab see raamatu autori nime guugeldamisest? Kaanest, selle kujunduse värvidest, sinna trükitud pealkirjast, autori nimest, näost? Kas autor on tõesti kunagi olnud surnud, nagu Roland Barthes sedastas? Aga miks siis autorid, ka need, kes usuvad autori […] Vaata lähemalt ›
98
27. novembril kuulutati välja tänavused Finlandia auhinna laureaadid. Ilukirjanduse auhinna võitis Pajtim Statovci romaaniga „Lehmä synnyttää yöllä“ („Lehm sünnitab öösel“, kirjastus Otava). Statovci on Finlandia ajaloo 41 aasta jooksul neljas kirjanik, kes on võitnud kaks korda. Sama on saavutanud Olli Jalonen (1990, 2018), Bo Carpelan (1993, 2005) ja Jukka Viikilä (2016, 2021). Jugoslaavias sündinud albaania […] Vaata lähemalt ›
81
Näitus „Toomiku, Ole ja Mäetamme ellujäämise kunstid“ Viljandis Kondase keskuses kuni 18. I 2025. Kuraator Mari Vallikivi, näituse kujundus Krista Lepland. Ma ei mäletagi, millal kuulsin esimest korda sõna „ellujäämine“. Küllap üheksakümnendate aastate keskel. Muidugi oli selle taustaks majanduslik šokiteraapia, neoliberalismi võidukäik ja tugev keeleline surve, mille tõttu pääses valitsema arusaam, et kõik olulised mõisted […] Vaata lähemalt ›
21
2019. aastal kirjutas Andrei Liimets, et kätte on jõudnud õudusfilmide renessanss: „Odava sadistliku ekspluatatsiooni juurest on liigutud keerukate psühholoogiliste portreede ja ühiskondlike valupunktide juurde, sest nende mõjusaks avamiseks kipuvad teiste žanride vahendid tömbiks jääma.“1 Tavaliselt kunstiliselt vähem väärtuslikuks peetud žanri hoogne jõud ei paista raugevat, sest ka viis aastat hiljem võime rääkida õudusfilmide kõrgest tasemest […] Vaata lähemalt ›
0
Mitmesugused keelemuutused on andnud põhjust juba 20ks muutuva keele päevaks. Sel kevadel valiti Emakeele Seltsi aastakoosolekul seltsi keeletoimkonna vanemaks Külli Habicht, vanema keelekihistuse asjatundja, kes keele muutumisega ajas hästi kursis. Siinkohal saab mõistagi temaga juttu teha vaid mõnest ilmingust. Kui muutuvad ajad ja kombed, muutub ka sõnavara – see on alati nii olnud. Ikka on […] Vaata lähemalt ›
10
Martin Kõiv, Ivo Uukkivi ja Kristo Viiding asutasid Akadeemilise teatri, mille esimese lavastusena esietendub 30. novembril Tallinnas Kanutiaia huvikooli teatrisaalis „Naeru Akadeemia“. Jaapani näitekirjaniku, stsenaristi, näitleja ja režissööri Kōki Mitani (snd 1961) näidend viib Teise maailmasõja aegsesse Jaapanisse: tsensori kabinetis kohtuvad komöödiakirjanik, kes ei suuda naljatamist jätta, ja tsensor, kes pole kunagi elus südamest naernud. Viiding […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Nukumaja“, autor Henrik Ibsen, tõlkija Henrik Sepamaa, lavastaja, muusikaline kujundaja ja valguskunstnik Hendrik Toompere sen, kunstnik Elisa Sinisalu. Mängivad Maarja Johanna Mägi, Andres Mähar, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Aivar Tommingas ja Külliki Saldre. Esietendus 26. X Vanemuise väikeses majas. Endla teatri „Nukumaja“, autor Henrik Ibsen, tõlkija Henrik Sepamaa, lavastaja Laura Jaanhold, kunstnik Illimar Vihmar, koreograaf […] Vaata lähemalt ›
41
29. novembril esietendub rahvusooperis Estonia Jevgeni Gribi ja Alisson Kruusmaa ballett „Valgus maailma lõpust“. See räägib loo maailma loomisest, inimkonna sünnist, harmoonia kadumisest, ahnusest ja hävingust ning uue sünnist. Vestlesime helilooja Alisson Kruusmaaga balleti loomisloost paar nädalat enne esietendust. Mis tunded valdavad sind enne balleti esietendust? Kas saad öösiti rahulikult magada? Põhiline emotsioon on ootusärevus, […] Vaata lähemalt ›
280
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 17:08
Viimane uuendus: 17:04.
Uudiste reiting uuendatud: 17:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)