Mõne loomaliigi lähedasest sugulusest inimliigiga saime teada suhteliselt hiljuti – alles XIX sajandi kolmandal veerandil, kui kuulus briti loodusuurija Charles Darwin esitas ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et „inimese ja kõrgemate imetajate vaimsetes võimetes pole olemas põhjapanevat erinevust“.1 Sealjuures on tähelepanuväärne, et ka paljude evolutsiooniskaalal inimesest väga erinevate liikide vaimsed võimed ja tundlikkus on osutunud palju […] Vaata lähemalt ›
0
Inimgeograafia on valdkond, mis ühendab ruumi ja ühiskonna uurimise. Kuigi geograafia tundub esmapilgul kooliajast tuttava kaardivaatlusena, ulatub inimgeograafia sellest märksa kaugemale. See analüüsib, kuidas ruum mõjutab inimeste elu ja ühiskonnaprotsesse alates rändemustritest ja ebavõrdsuse kujunemisest kuni linnaplaneerimise ja kogukonnaaianduseni. Asjaolu, et Eestis on inimgeograafia ajalooliselt olnud osa loodusgeograafiast, annab sellele distsipliinile ainulaadse perspektiivi, kus looduskeskkond [… Vaata lähemalt ›
50
Aasta puitehitiste võistlus 2024 Aasta puitehitis – Rae gümnaasium, arhitektid Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago (Koko Arhitektid), sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere (Koko Arhitektid), maastikuarhitektid Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (Koko Arhitektid), insenerid Tom Arula (PCC Projekt), Tatjana Hünne, Laur Lõvi, Oskar Tuvike (Makespace) ja Meelis Land (Novacon), ehitaja Merko […] Vaata lähemalt ›
36
Disainer Dan Mikkin on 26 aasta jooksul jäädvustanud fotodele Tallinna muutumise. Sündinud on kaks projekti: „Tosin“ ja „Kakskendneli“. Viimase raames pildistas ta pealinna kahtkümmet kohta kaks korda: 2000. ja 2024. aasta maikuus. Nüüd on pildid koos ja vaatamiseks väljas Mikkini Facebooki lehel. Alljärgnevas tuleb juttu sellest, kuidas aeg on tema kodulinna muutnud ning mis pilguga […] Vaata lähemalt ›
0
Milline on sinu viimase aja lemmik tehnoloogiainnovatsioonide hulgas – kas illegaalne taksofirma, illegaalne hotellikett, võltsvaluuta kurjategijatele või hoopis plagiaadimasin?1 See paar aastat tagasi internetis ringelnud nali annab hästi edasi kurba tõsiasja, et tehnoloogiamaastikul ei ole viimasel kümnendil tegelikult midagi väga põnevat toimunud. Kõik uus on vaid inimesi ekspluateerivam versioon vanast. Haip on seejuures kõva. Sõidujagamine […] Vaata lähemalt ›
11
1909. aastal ilmus Noor-Eesti (1905–1915) III albumis pseudonüümi J. Randvere all frankofiili ja tolle aja tuntuma keeleuuendaja Johannes Aaviku kirjandusteos „Ruth“. Selle lühikese, manifestilaadse ja fragmentaarses päevikuvormis teksti keskmes on minajutustaja fantaasiad üliinimlike omadustega naiskunstnikust ja tema loomingust. XXI sajandil on seda hakatud konkreetsemalt seostama dekadentliku kunstikontseptsiooni ja selle loojatega. Sellega samastujate (k.a nooreestlaste) teostes […] Vaata lähemalt ›
0
12. kuni 18. novembrini toimusid Lääne-Aafrikas Togos maailma slämmiluule meistrivõistlused. Nii mastaapselt on nüüd mõõtu võetud kolm korda ja esimest aastat oli finaali asja ka Eestil. Varasemate võõrustajate Brüsseli ja Rio de Janeiro kõrval oli tänavune Togo pealinn Lomé üllatav ja põnev valik. Luuleslämmi-MMi pääsme lunastamiseks tuleb edukalt läbida mõne linna eelvoor, linna finaal, riiklik […] Vaata lähemalt ›
15
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda. Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes […] Vaata lähemalt ›
0
24. novembril lahkus meie hulgast 97 aasta vanuselt EMTA emeriitprofessor Heino Rannap, kes on eesti muusikaharidusele ja kultuurielule palju andnud. Teame teda kui muusikapedagoogi ja pedagoogikaajaloolast, aga ka kui teadlast – esimest pedagoogikadoktorit muusika valdkonnas. Heino Rannap sündis 9. juunil 1927 Hallistes õpetajate perekonnas. Põhihariduse omandas ta Halliste ja Abja-Paluoja koolis, keskhariduse aga Viljandi Maagümnaasiumis. […] Vaata lähemalt ›
0
Raalprojekteerimine on praegu inseneriõppe elementaarne osa, umbes nagu esimese võõrkeele valdamine laitmatu igapäevasuhtluse tasemel. Sobiva tarkvara esimesed versioonid tulid turule vaid paar aastat pärast seda, kui ilmusid personaalarvutid. Poole sajandi eest oli Rein Küttner selle valdkonna üks alusepanijatest ja pioneeridest. Tollal olid paljud veendunud, et arvutid toovad meile kohe helge tuleviku, sest nad on võimelised […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“ 23. XI (esietendus) Vanemuise suures majas. Libreto autor Harvey Fierstein Miramaxi filmi „Kinky Boots“ ainetel (stsenaristid Geoff Deane ja Tim Firth), muusika ja laulusõnade autor Cyndi Lauper, orkestratsioonide autor Stephen Oremus. Muusikajuhid Eeva Kontu (Soome) ja Riivo Jõgi, dirigendid Riivo Jõgi ja Ele Sonn, lavastaja Samuel Harjanne (Soome), kunstnik […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Saadoja näitus „Siis“ galeriis Tütar kuni 8. XII. Tõnis Saadoja näitus „Siis“ galeriis Tütar osutab pidevas muutumises olevatele ja mineviku osaks saavatele hetkedele. Oma maaliseeriates „Mäletamise mudel“ ja „Kõrgus merepinnast“ tegeleb ta vastavalt mäletamise anatoomia ja muutliku taevamaastikuga. Mõlemad seeriad on kunstniku varasema loomingu edasiarendused: „Mäletamise mudel“ on välja kasvanud Tõnis Saadoja ja Paul […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Soolased kütked“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 21. XII. Soomes elavad kunstnikud Man Yau ja Eetu Sihvonen avasid Temnikova ja Kasela galeriis näituse „Soolased kütked“. Kuuludes nendega samasse põlvkonda, võin öelda, et selleks eaks on hakanud isikupärane käekiri selgemaid jooni võtma, aga suuremad püüned ootavad vallutamist. See on põnev üleminekuaeg tulevikulootusest maasoolaks, iga, mil […] Vaata lähemalt ›
3
Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival IDFA, 14. – 24. XI 2024 Maailma suurim dokumentaalfilmide festival IDFA toimus Amsterdamis tänavu 37. korda. Novembri keskpaigas kogub festival kümne päeva jooksul pea 300 000 külastust. Üleilmset dokumentalistika kogukonda liitev sündmus toob kohale üle 3000 filmiprofessionaali, kes lisaks tavapärastele linastustele osalevad paneelaruteludel, vestlustes, õpitubades, meistriklassides ja oma alles ideejärgus projektidele rahalise […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Gregor Kulla ütleb oma raamatus „Peenar“, et viitsib praegu lugeda ainult kväärkirjandust, siis mina olen vist praegu selles staadiumis, et viitsin lugeda ainult lugusid emadest. „Kummitus kurgus“ on lugu emadest ja naistest, aga see on ka lugu ajaloost ja Iirimaast. Selle keskmes on kaks naist: minategelane-autor Doireann Ní Ghríofa ja XVIII sajandi poeet Eibhlín Dubh […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Arnold Schönberg 150“ 20. XI Estonia kontserdisaalis. Ansambel Ludens: Kärt Ruubel (klaver, kava koostaja), Karolina Aavik (klaver), Kaija Lukas (viiul), Rebekka Siimer (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Theodor Sink (tšello), Tamar Nugis (bariton, lugeja), dirigent Kaspar Mänd. Kavas Arnold Schönbergi kaks laulu baritonile ja klaverile op. 1 (1898), kolm pala klaverile op. 11 (1909), fantaasia […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Katharsis. Rhodos-Reval“ 23. XI Niguliste muuseumis. Vambola Krigul (löökpillid), Chrysanthos Antoniou (viiul), koorisolistid Marie Roos (sopran), Yena Choi (sopran), Marianne Pärna (alt), Danila Frantou (kontratenor), Danny Zhizhong Xie (tenor), Kim Sargsyan (bariton), Henry Tiisma (bass) ja Geir Luht (bass) ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas Savvas Karantziase missa „Katharsis“ ehk „Katarsis“. Tallinnas peetud […] Vaata lähemalt ›
0
elektron.arti „Inimeses hoitud II: Õietera su sees“, autorid Liis Vares ja Taavet Jansen, mixed reality lahenduse autor Norbert Pape, helikujundaja Mihkel Tomberg, graafiline disainer Jaan Evart, lava- ja ruumikujundaja Mari Möldre. Esietendus 14. XI Tartu ülikooli raamatukogus. Ei ole kuigi tavaline, et lavastuse vaataja saab vaadata, kuidas teine vaataja lavastust vaatab. Aga täpselt see aistinguline […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat Gregor Kulla. Foto Piia Ruber Doireann Ní Ghríofa romaan „Kummitus kurgus“ muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“ kontsert „Katharsis. Rhodos-Reval“ kontsert „Arnold Schönberg 150“ näitus „Soolased kütked“ Tõnis Saadoja näitus „Siis“ elektron.arti „Inimeses hoitud II: Õietera su sees“ Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival ehk IDFA In memoriam Heino Rannap In memoriam […] Vaata lähemalt ›
0
Suurgildi hoones on alates 29. novembrist avatud fantaasiaküllane jõulunäitus „Langebraun – Veenre. Draakonid ja merihobukesed“ Eesti Ajaloomuuseumi traditsioonilisel jõulunäitusel saab draakoniaasta lõpetuseks näha võlumaailma, kus kohtuvad Nikolai Langebrauni portselanitööstuses 1930. aastatel valminud draakoni-dekooriga esemed ja kunstnik Tanel Veenre 2002 – 2022 disainitud ehted ja portselan sarjast „Merihobu“. Draakoniaasta 2024 hakkab lõppema. Üleilmselt populaarse iidse Hiina astroloogilise kalendri. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Sakala
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 17:23
Viimane uuendus: 17:14.
Uudiste reiting uuendatud: 17:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)