„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“ Finlandia romaaniauhind 2024 Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal Agnes Neier, „Mida me kardame?“ Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“ Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograa Vaata lähemalt ›
0
Selge sõnumi patroon Ülle Madise ja Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast annavad täna üle 2024. aasta selge sõnumi auhinnad. Auhinna saavad Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas, Tervisekassa rinnavähi uuringu visuaal „Katsu julgelt!“, Eesti Rahvusraamatukogu tippteadja konsultatsioon ja ajakiri Eesti Loodus. Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas, mis sisaldab teavet […] Vaata lähemalt ›
0
MARE SAARE VALITUD MÄLESTUSED 29.11.-30.12.2024 Neljapäeval, 28. novembril kell 17.00 avatakse Hop galeriis klaasikunstnik Mare Saare näitus „Valitud mälestused“. “Laususin päris mõtlematult: “Tahaksin sinna tagasi minna.” See oli tõsi. Aga siis taipasin, et tagasi minna ei saa. Kunagi ei saa minna tagasi paika, mis sul mälus püsib. Sa ei näe seda enam sellesama pilguga — […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 13. jaanuarini 2025 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 4. aprillil 2025 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 13. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee. Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Oliver Soomets pälvis hiljuti Eesti betooniühingu betoonisõbra auhinna materjali piiride ja võimaluste avardamise eest. 2011. aastast kehtib Eestis kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avaliku hoone rajamisel tellida ehitusmaksumusest ühe protsendi väärtuses sinna ka kunstiteos. Nn protsendikunsti seaduse raames on kõigi riigigümnaasiumide ja ametiasutuste hoonete ilmestamiseks juba üle kümne aasta kunstikonkursse korraldatud. Oliver Soomets, kes […] Vaata lähemalt ›
81
Okupatsiooniajal oli Eestis teraapia raames populaarne anekdootide alarühm, kus tegelasteks Ivanov, Petrov ja Sidorov, üks lollim kui teine. Musta huumori vaktsiin ning teadmine, et okupant ja kolonist ei ole kohalikega kultuuriliselt võrdväärne, aitas halli argipäeva ja ning Nõukogude aja vaimse ja ainelise argireostusega toime tulla. Riigi iseseisvuse taastamisel oli kaup see, et koos anekdootidega peavad […] Vaata lähemalt ›
42
Vanas Nokias on mul foto Maidanilt 2014. aasta kevadel, kus muude rajatiste sekka oli püsti pandud loosungite torn. Suur sinikollane loosung sellel kuulutas „Любим русских, презираем Путина“ ehk „Armastame venelasi, põlgame Putinit“. Praeguses telefonis on mul värske foto Kiievi raamatupoest Sens, kus kutsutakse ukraina keeles üles venekeelseid raamatuid annetama. Üleskutse all on ära toodud sarkastiline […] Vaata lähemalt ›
53
Veel pole ununenud, kuis ühiskondlik-poliitiliste kirgede pöörises sai erututud kergelt ja kiiresti. Lapsena, kui Lagle Parek ja MRP-AEG alustasid stalinismiohvrite mälestussamba toetusallkirjade kogumist, nakatas patriootiline tuhin, mis vältas võõrvägede väljaviimiseni. Hiljem on esinenud ülekeemist sotsiaalpoliitilistel teemadel, ebavõrdsusele ja kihistumisele mõeldes. Siinsamas veerus olen aastate eest teatanud, et tunnen endas tärkavat juunikommunisti. Ent sügisel, loovisiksuste meeleavalduste […] Vaata lähemalt ›
0
Värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männi ajutine kabinet asub linnavalitsuse hoone kõige kõrgemal korrusel. Tillukesest romantilisest katusekambrist avaneb vaade Vabaduse väljakule, keset tuba on töölaud hiiglasliku arvutiekraaniga, millelt linnaarhitekt vestluse alustuseks nädala koosolekute graafikut tutvustab: tööaeg on viimse tunnini reserveeritud, osaliselt isegi ülekattega. Su päevaplaan koosneb hommikust õhtuni kohtumistest, koosolekutest, kokkusaamistest … Millal sa mõtled? Enne […] Vaata lähemalt ›
41
Kui ma Pimedate Ööde filmifestivali alguses sain ühe sõbra ühismeediapostitusest teada, et PÖFFil näidatakse vene filmitegija Boris Gutsi filmi „Kurdid armastajad“1 ja tutvusin väljapandud reklaamimaterjalidega, siis olin ette kindel, et ilma pingete ja konfliktita filmi näitamine ei lähe. Filmi ära vaadanuna olin veendunud, et siit tuleb jama. Enne kui film üldse kinolinale jõudis, palusid seda […] Vaata lähemalt ›
48
Tunamullu pälvis parima dokumentaalfilmi Oscari tänaseks surnud Venemaa staaropositsionääri portree „Navalnõi“1, mille keskmes on Putini režiimi seosed Navalnõi mürgitamisega. Avalikkuse ette tõi need rahvusvaheline organisatsioon Bellingcat eesotsas uuriva ajakirjanduse rokkstaariks nimetatud Hristo Grozeviga, kellest sai sellega üks Putini suuremaid välismaised sihtmärke. Briti lavastaja James Jones räägib dokumentaalfilmis „Vastumürk“2 Venemaa luureteenistuste ja neid uurivate ajakirjanike eluohtlikust [ Vaata lähemalt ›
21
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhind anti 2024. aastal kolmele USA majandusteadlasele institutsioonide majandusliku mõju uurimise eest. Laureaadid töötavad ülikoolides, kuhu on varemgi palju Nobeli auhindu läinud: Daron Acemoğlu ja Simon Johnson on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ning James Robinson Chicago ülikooli professorid. Ükski pole küll sündinud USAs, vaid on sinna jõudnud doktoriõpingute või teadustöö kaudu. Selle aasta […] Vaata lähemalt ›
0
„Iga rahva ja maa majanduslikust tasemest oleneb väga otsustavalt ta poliitiline ja kultuurne areng. Sellepärast on majandusliku arengu tundmaõppimine põhilise tähtsusega, sest ta avastab ja selgitab väga palju nähtusi, mille mõistmine oleks muidu raskendatud.“1 Nõnda juhatati 1937. aastal sisse Eesti majandusajaloo esimene ülevaatlik käsitlus. Kui uskuda seda raamatut, kogeti siinmail esimest korda püsivamat majanduskasvu neli […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Sound Plasma“ 13. ja 14. XI Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Nigela toetuse tõttu oli kontserte kaks. Esimesel kontserdil „Duo Dubois + Zeno Baldi“ kanti ette kolm teost. Milanos ja Pariisis õppinud Carlo Elia Praderio (snd 1993) teos „Diatomee“ (2024, esiettekanne) kirjeldab ränivetikaid (üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid, keda esineb kõikides veekogudes ja ka […] Vaata lähemalt ›
0
Temufi „Wikmani poisid“, autor Jaan Kross, dramaturg Kaisa-Kadi Pilt, lavastaja Peep Maasik, helilooja Martin Aulis, kunstnik Karmo Mende, valguskujundaja Sander Aleks Paavo. Mängivad Raivo E. Tamm, Lauri Kink, Ott Kartau, Silver Kaljula, Peep Maasik ja Elis Järvsoo. Esietendus 5. X Temufi teatrimajas. Midagi sõnulseletamatut toimub praegu meie kõigi silme all Eesti teatris. Maailmarekordilisele 2023. aastale1 […] Vaata lähemalt ›
2
Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“ Hobusepea galeriis kuni 25. XI 2024. „Milles seisneb tema misogüünia?“ esitas riigikogu liige Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias küsimuse mõni päev pärast Donald Trumpi võitu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. Trumpi võidu ühe peamise põhjusena on toodud välja noorte meeste mobiliseerimist (aitäh, Joe Rogan!), kellest suur osa tunneb ennast vaatamata maailma mastaabis eeskujulikele majandusnäitajatele […] Vaata lähemalt ›
29
Väike, aga tegus. Nii võiks iseloomustada Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), mille tegevjuht Marja Unt on üks eesti raamatu 500. aastapäeva sündmuste eestvedajaid. Juubeliaasta tuleb keele- ja kirjanduselus iseäranis rikkalik: programmis on nii konverentse, näitusi kui ka põnevaid eriväljaandeid jm. Ühtlasi koordineerib Marja Unt Tartu tegevust UNESCO kirjanduslinnade võrgustikus, mis samuti peab väikest tähtpäeva. Alates kirjanduslinna tiitli […] Vaata lähemalt ›
3
Romaanidel on ikka kolm allikat: päriselu, kujutlusmäng ja varasemad lood. Näiteks Thomas Mann selgitas „Võlumäele“ tagasi vaadates, et esimese tõuke sai romaan kirjaniku isiklikust kolmenädalasest viibimisest 1912. aastal Davosi sanatooriumis, teiseks ajendas „Võlumäge“ soov anduda mängurõõmule pärast raskemeelse hiigelessee „Apoliitilise inimese tähelepanekud“ lõpetamist ja kolmandaks nimetas ta oma romaani allikana püha Graali legendide traditsiooni. Ka Olga […] Vaata lähemalt ›
0
Kas kiviaeg lõppes, sest leiti pronks? Kas rauaajal polnud vasetooteid enam vaja? Kas aurumasina või arvuti tulekuga visati vask ja raud ajaloo prügikasti? Kas kivisüsi päästis metsad raiumisest ja nafta vaalad rasvaküttide käest? Kas tuul ja tuum säästavad fossiile ahjuajamisest ja päästavad kliima? Vaske ja rauda kasutatakse praegu rohkem kui iial varem, kividest rääkimata. Koos […] Vaata lähemalt ›
15
Juba kümmekond aastat on päikeseenergeetika kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika valdkond. 2023. aastal lisandus maailmas 407 gigavatti (GW) taastuvenergia võimsust, millest 346 GW moodustas päikeseenergeetika, mis ulatus kogumahult 1419 GWni. Ka Eestis ulatusid elektrivõrguga liitunud päikeseelektri tootmisvõimsused 2023. aastal juba üle 800 megavati (MW). Päikesepaneelide rakendamise võimalused üha avarduvad. Näeme neid hoonete fassaadidel ja katustel nii […] Vaata lähemalt ›
54
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 18:45
Viimane uuendus: 18:42.
Uudiste reiting uuendatud: 18:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)