Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Leviaatan“, lavastaja Lauri Lagle, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, helilooja Jakob Juhkam, valguskunstnik Siim Reispass, koreograaf Tiina Mölder. Mängivad Marika Vaarik, Jörgen Liik, Sander Roosimägi, Simeoni Sundja ja Eva Koldits. Esietendus 23. XI Tallinnas Krulli kvartali remonditsehhis. Tõrgun kõikvõimalike „suurlavastuse“ ja „aasta lavastuse“ sisuturunduslike žanrihüüatuste vastu, mida meie suuremad päevalehed kipuvad kultuurikülgedel teatud […] Vaata lähemalt ›
81
Suurte korporatsioonide peamiselt inglise keeles arendatud keelemudelid, masintõlke süsteemid ja tekstirobotid mõjutavad eetika- ja andmekaitseküsimuste kõrval kahtlemata meie emakeelt, ka siis, kui rakenduse või veebiplatvormi nn töökeelte hulgas on eesti keel. Kindlasti on paljud sattunud veebilehtedele, mis on justkui eestikeelsed. Teatavasti ei saa tõlkides ühe keele sõnu lihtsalt teise keelde ümber panna, kuid pahatihti tehisaru […] Vaata lähemalt ›
100
Leedu arhitekt Gilma Teodora Gylytė on Baltimaade suurima arhitektuuribüroo Do architects kaasasutaja ja partner ning MTÜ Rebuild the Wonderdul asutaja ja juht. Novembris astus ta üles Tallinnas, rääkis sovetliku ruumi mõjudest ja võimalustest midagi muuta ning viis läbi töötuba. MTÜ Rebuild the Wonderful tegeleb aktuaalse ja tundliku teemaga: poolt Euroopat ühendava sotsialistliku ruumipärandiga, selle ümbermõtestamise […] Vaata lähemalt ›
0
Lühilavastuste õhtu „SAAL3 vol. 3“ 14. XII Kanuti gildi saalis. Autorid ja esitajad Lauri Lest, Andrus Aaslaid ja Lisette-Marie Viilup, kuraator Maike Lond, projektijuht Kerly Ritval, tehniliste lahenduste loojad ja valguskujundajad Henry Kasch ja Kaius Põder. Skulptuuri- ja installatsioonitaustaga elektronmuusik Lauri Lest on viimastel aastatel palju tegelenud vibratsioonikõlaritega olmeesemete füüsilise ergastamisega, nüüd aga liigub muusikainstrumentide […] Vaata lähemalt ›
21
Lahkunud on Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu. Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Lisaks veel ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse linnaga seonduvad […] Vaata lähemalt ›
0
Läti teatri esitlusfestival „Skate“ 7. – 10. XI Riias. Läti teatri ülevaatefestivali „Skate“ kavast juhuslikult ja sihilikult valitud neli lavastust võib kokku võtta katsena olla midagi enamat kui lihtsalt ühe õhtu meelelahutus. Alvis Hermanis ja tema Riia Uus teater on praegu Lätis nii kuum, et müügis oli vaid üksainus pilet „Oblomovi“ märtsi lõpu etendusele (lavastus […] Vaata lähemalt ›
2
Aime. Nõnda tema poole pöörduti, see kõneles usaldusest. Kollegiaalsusest, vahetusest. Aime sirutas naeratades käe – kujundlikult ja tegelikult. Ja lavastajad, näitlejad, teatri tehnilised töötajad, õpilased, teekaaslased teatris ja elus tundsid selgesti ära, et ta mõtles päriselt kaasa, tundis siiralt su mõtete ja käekäigu vastu huvi, teadis head teatrit sündivat vaid meeskonnatööna ja hindas kõrgelt igaühe […] Vaata lähemalt ›
0
Meie lähiajalugu on mõistetavalt olnud hirmus keeruline, täis kannapöördeid ja verd tarretama panevaid kogemusi. Aga ka ilusaid aegu. Mõnda neist tahame mäletada suureks. Näiteks esimest kahtkümmet iseseisvusaastat. Nende jooksul kindlustati eestikeelne haridus kõikidel haridusastmetel ja tollal olemas olevates valdkondades. Nende jooksul kasvas Eesti teadus üksikutest sädelevatest eestvedajatest kogu maailmas aktsepteeritavaks; selliseks süsteemiks, kus tasus luua […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aastal tunnistati Soome parimaks romaaniks ja Finlandia auhinna laureaadiks Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“. See on väga intensiivne tekst, sinavormis pöördumine lahkunud ema poole. Nüüd on romaani avaldanud Piret Saluri tõlkes kirjastus Koolibri. See napp romaan leidis palju tähelepanu Soomes ja leiab seda loodetavasti ka Eestis, kus Sirpa Kähköst tuntakse ajast, mil ta […] Vaata lähemalt ›
11
Kui püüda lühidalt kokku võtta, millest Päiv Dengo debüütluulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ räägib, jään kiiresti hätta. Märksõnade kaudu lähenedes võib jäädagi neid loetlema: hing, keha, argipäev, üksindus, igatsus, armastus, mälu, loodus, pärimus, mütoloogia. Märksõnu ühendada püüdes ning läbivat meeleolu ja maailmavaadet otsides võib aga igal sammul leida vastuoksusi: ühelt poolt on Dengo luulehääl kindlasti sünge, […] Vaata lähemalt ›
20
Psühholoog Tõnu Ots on rääkinud, et keskeas pöörab inimene tulevikule selja ja hakkab liikuma selg ees, nägu mineviku poole. Seesugust pöördepunkti saigi novembrikuus Kanuti gildi saalis kogeda, kui teatritegija Mart Kangro tähistas oma 50. sünnipäeva lavastusega „Keskealine tantsuajalugu“. Tutvustav tekst ütleb, et tegemist on eriprojektiga, kus Kangro mõtestab Eesti nüüdistantsu ajalugu iseenda kaudu. Küsin: kelle […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Jõulujazz“ 25. XI – 15. XII Tallinnas. „See aasta tuli „Jõulujazz“ teisiti. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,“ parafraseerisin mõttes Henrik Visnapuu luuleridu pärast „Jõulujazzi“ avaõhtut Estonia kontserdisaalis. Imestasin, et kogu oma pika karjääri jooksul kätt džässi arengu pulsil hoidnud Dave Holland oli alles nüüd esimest korda Eestisse jõudnud. Džässikontserdi jaoks harjumatu oli ka […] Vaata lähemalt ›
0
Talvine pööriaeg Talvel oleme teistsugused, nii on see siin alati olnud. Mõtleme teistmoodi, igatseme teistmoodi, üle õuegi viib teistsugune samm, teelehtedest rajad asendunud lumiste üraskikäikudega kõrgete vallide vahel. Nagu talvine tardunud mets – kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum. Aga metsa südames väreleb midagi, üksiku lõkkena veikleb seal unenägu valgusest, habras igatsus, mis on sättinud end […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel antropoloog Aet Annist. Foto Piia Ruber Tarmo Soomere, „Eesti hariduse tähendusrikas lähiajalugu“ Intervjuu Leedu arhitekti Gilma Teodora Gylytėga Luulesalv. Berit Petolai Päiv Dengo „Kilpkonn üheks päevaks“ Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“ Mart Kangro „Põhineb tõestisündinud lool. Päriselt-päriselt“ festival „Jõulujazz“ lühilavastuste õhtu „SAAL3 vol. 3“ Taavi Suisalu näitus „Arktika saatkond“ Endla teatri „Üle noatera“ […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Üle noatera“, autor Thornton Wilder, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Tiit Palu, kunstnik ja kostüümikunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, koreograaf Laine Mägi. Mängivad Carita Vaikjärv, Piret Laurimaa, Andrus Vaarik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kati Ong, Astra Irene Susi, Tambet Seling, Sten Karpov jt. Esietendus 19. X Endla teatri […] Vaata lähemalt ›
0
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“ Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“ Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“ Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“ Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“ 100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“ Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nos Vaata lähemalt ›
0
(Au)hinnatud. Eesti Tekstiilikunstnike Liit 30 Juubelinäitus Pärnu Linnagalerii Raekojas 18.12.24–18.01.25 Näitus „(Au)hinnatud“ keskendub Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) kolm kümnendit väldanud tegevuse tutvustamisele. Professionaalseid tekstiilikunstnikke koondav loominguline ühendus asutati 15. veebruaril 1993. aastal ning on aktiivselt ühendanud eri põlvkondade tekstiilikunstnikke Eestis. Hetkel kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu 103 liiget. Näituse eesmärgiks on rääkida ETeKL-i olulisusest. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimajas uuelaadne Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Martti Ruus. Tartu kunsti aastanäitusel 2024 esitavad 100 kunstnikku oma nägemuse multisürrealismist. Sellega pannakse pidulik punkt sürrealismi 100 aasta juubeli tähistamisele ja hakatakse ette valmistama multisürrealismi 100 aasta sünnipäeva. Metamorfoos toimub kell 18.18, kui Euroopa kultuurpealinn Tartu ning näituse idee […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen oma elus pidanud arvatavasti vähemalt umbes kolmkümmend kõnet ja see ei ole kunagi valmistanud mulle erilist peavalu – see isegi meeldib mulle. Aga nüüd järsku oli selleks statuudijärgseks kriitikateemaliseks sõnavõtuks valmistuda kohutavalt raske. Asi ei ole nii väga selles, et ma ei täida tegelikult mitte ühtki arvustajale seatud ootust ja olen kirjanduskriitika tõsisel põllul […] Vaata lähemalt ›
11
Kahepalgelised ameeriklased tegid jälle sohki. Kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukrainas suurpealetungi, avaldas USA mitu kuud iga päev luureteavet Venemaa kavatsuste, vägede suuruse, paiknemise ja liigutamise kohta, nii et kogu maailm sai sündmuste arengut jälgida nagu tõsielusarja. Nüüd aga olid lääne luurajad Venemaa suhtes ebaausalt vait kui sukad ja tegid näo, et ei tea Süüria […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 12:56
Viimane uuendus: 12:52.
Uudiste reiting uuendatud: 12:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)