„Ma ei taha vabandada iga kord, kui räägin sõjast. Ma tahan, et vabandaksid nemad, kes sõjast ei räägi,“ kirjutasin ma 2023. aastal. Minu sõbrad ütlevad, et ükski vestlus ei möödu ilma selleta, et ma ei tooks sõda kuidagimoodi sisse. Las seda ebamugavust tunnevad need, kes (siiani!) arvavad, et see pole nende sõda. Meie kõigi sõda. Nagu Nõukogude Liidu lagunemise ajal, seisame ka praegu samas inimketis: Baltimaadest Kõjivini välja. Jah, just... Vaata lähemalt ›
0
Nähtamatu kirjanikKirsi Rannastele, aasta kirjandusõpetajale Sa ilmusid välja tagasihoidlikult,sõnatu teretusega.Ei karjunud, ei ropendanud,ei olnud moes. Sul õnnestus hoolega vältidamenu, preemiaid ja skandaale.Sina ei sattunud kohtu alla, ei saanud kunagi nii suureks, et sind oleks võimalus esimese vajaduse tekkides tühistada. Sa ei löönud mitte kunagioma naist või meestega lapsi või loomi.Sina hoidsid neidnii, nagu oskasid,sündmustevaeselt. Sa tulid tuppa nii märkamatult,et koh Vaata lähemalt ›
0
„Nüüdiskultuuri eriomane võlu“, Jaak Tomberg vestleb Janek Kraaviga Helis Luks, „Asendusemaduse muredest“ Tristan Priimägi vestles filmi „Puuluup. Kaablid autos veel“ režissööri Taavi Arusega Kristi Pärn-Valdoja vestles prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieriga Toivo Maimets, „Ühe bioloogi raamaturiiulilt“ Alo Põldmäe, „On oht mattuda keeleprügi alla!“ Kas „mölaka“ koht on ÕSis? Mare Müürsepp Anderseni auhinnast Marje Ingel jaanuari kontsertidest Kaia Beilmann, Monika Suškevičs, Anna Wi Vaata lähemalt ›
0
4. veebruaril anti Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru pidulikult üle Kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. “Looming vajab nii lavasära kui ka vaikust. Vajab julgust katsetada ja õigust puhata. Eesti Kultuurkapital aitab hoida keskkonda, kus loojad saavad keskenduda sisule: ideele, mis sünnib vaikselt; tööle, mis võtab aega; kvaliteedile, mis ei lepi pealiskaudsusega. Selles on Kul Vaata lähemalt ›
0
12. jaanuaril sai Mark Soosaar 80aastaseks. Seoses selliste ümmarguste sünnipäevadega tuleb tahtmine panna inimene ja tema töö pjedestaalile, kappi klaasi taha, käsitseda ainult valgete kinnastega ja rääkida sellest, mida tema filmid omas ajas tähendasid. Juubelid, teadupärast, tahavad ju möödunut fikseerida. Soosaare puhul see loogika hästi ei tööta. Temast ei saa head vitriinieksponaati, sest ta on oma loomult piirikuju – selline, kellele esmatähtis algab sealt, kus klaasid kukuvad. Soosaare filmograafiat Vaata lähemalt ›
47
Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud.1 Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. Just siin on riigi majanduses suured mõrad, mida va Vaata lähemalt ›
12
Võib oletada, et Eeva Pargi luulekogu „Hundirattas“ küpses seitse aastat. Pargi eelmine luulekogu „Metsalise loits“ ilmus 2018. aastal. Vahepeal on ilmunud ka mälestusteraamat „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ ja samuti mälestusliku koega „Ringmäng ehk Aedniku 12 kuud“, kuid „Hundirattas“ erineb neist nii žanrilt kui ka teemadelt.„Hundirattas“ algab küll justkui „Ringmängu“ jätk sisekaemusliku aiapildiga ning selles näib leiduvat ka mälestusi, aga mitte ainult. Teose küllaltki erisuguseid tekste seob hundi ja Vaata lähemalt ›
0
Kui vahel ka tundub, et kogu maailm on veerlemas ühes ja samas oravarattas, on rõõm avastada, et leidub ikka neid, kes liiguvad hoopis teistpidi või teises, näiteks hundirattas, nagu Eeva Park – tehes õhus / tagurpidi / kolm kukerpalli, vaikselt lootes, et kondid terveks jäävad. Mitte küll alati muretult, mõnigi kord elu eest lidudes, tehes üha uusi edasisööste, võttes üha uuesti hoogu hüppeks, / et muuta suunda, / karata välja... Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt tundub, et eskalatsioonikaev on kuivaks jäänud ja vajalikke uusi sunniabinõusid sealt enam ammutada ei saa. Neid siiski leidub ja eriti enne Tartu rahulepingu 106. aastapäeva tasub meenutada, et põhiseadus kehtib, sealhulgas § 122, mille järgi kehtib ka Tartu rahuleping ning selles määratud riigipiir, mis sest, et reaalpoliitikud on maha märkinud ka põhiseadusega vastuolus riigipiiri, mida usinalt tiblakindlaks välja ehitatakse. Kuskil rahvusvaheliste suhete kolikambris tolmub Eesti ja Venemaa va Vaata lähemalt ›
30
Mõnikord mõjuvad kellegi nägemused kultuurimaailmale nagu piljardi avalöök, mis paneb palju kuule ühe hetkega eri suunas veerema. Nii on võrdlemisi keeruline ülehinnata Apollinaire’i nägemust 1902. aastal Praha püha Vituse katedraalis: Apollinaire nägi ühes kabelis justkui enda kujutist ja oli mitu päeva sellest häiritud.1 Mulle on ikka meeldinud mõelda, et just niisugusest sündmusest sai alguse kogu tšehhi sürrealism, aga ka kohapealne ainulaadne kubistlik arhitektuur, mille kõige jaburam näide on Tšehhi l Vaata lähemalt ›
12
Lavastuse alguses peab pastor Paul (Alo Kõrve) oma kogudusele jutluse, kus teatab, et ei usu enam põrgusse. See avaldus murendab koguduse ühtsust, paneb kõikuma Pauli autoriteedi, tekitab konflikti jäiga ja konservatiivse abipastori Eliasega (Simo Andre Kadastu), vapustab koguduseliiget Jane’i (Ursula Ratasepp), tekitab praktilisi probleeme kogudusevanemale (Allan Noormets) ja ennekõike paneb proovile abikaasa Elizabethi (Külli Teetamm) armastuse. Mitte armastuse oma mehe vastu, vaid armastusvõime kristliku Vaata lähemalt ›
35
Aasta lõpus tabab meediat parimate raamatute esiletõstmise sund. Mulluste soosikute seas oli ka Sophie Gilberti glamuuriküllane popkultuurikriitika „Girl on Girl“, mille ühe hingetõmbega alla kugistasin. Niivõrd samas taktis lõi mu süda briti päritolu USA naisõiguslasega. Olin Gilbertile muidugi lihtne saak: mu teadmised televisioonist, transgressiivsetest reality-show’dest, Instagramist jms on tõesti napid. Nägin kord saadet „Tuuli ja saladused“ ja ehmusin nii, et ei olegi julgenud enam TVd vaadata. Äsja v Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaal võeti pea maha Muhamedi pilapilte näidanud õpetajal. See on esimene lause, tegelikult Postimehes ilmunud pealkiri, mida Google otsingu peale pakkus. Sisestasin märksõna, millega jõuda lavastuse „Härra Ibrahim ja koraani õied“ taustainfo juurde. Mäletan küll seda lugu Prantsusmaal. Õpetaja rääkis oma klassi õpilastele ajakirjandusvabadusest. Tõi näiteid selle piiridest, eri vaatenurkadest. Näitas pilapilte. Ja paar moslemist õpilast nüsisid tal selle eest pea maha. „Härra Ibrahimi ja koraani Vaata lähemalt ›
2
Ilmselt võib hinnata Euroopa filmiauhindade olulisust päevakajalises või kultuuriteemalises uudisvoos igat moodi. On ka neid, kes on seda meelt, et nende üleandmisürituse puhul on tegu tagaaia pooleldi erapeoga, kus patsutatakse üksteisele tunnustavalt õlale filmide eest, mida peale tegijate enda keegi näinud ei ole. Kui piisavalt kaugele välja suumida, siis suurel skaalal tundubki ilmselt „ebaoluline“ ka kõik muu peale Oscarite. Mis seal salata: süngematel aegadel on mulle endalegi nii tundunud. Viimasel... Vaata lähemalt ›
0
Mullu (taas) üles kerkinud teatrite riigirahastuse teema ei ole ainus murekoht, mis Eesti teatrit praegu painab. Kui teatrite rahastussüsteem asetub pigem kümneaastasele horisondile, siis küsimus, milline on Eesti teatripublik aastal 2060, hõlmab märksa avaramat perspektiivi. Selleks ajaks on küpseteks teatrivaatajateks (nendeks, kes praegu valdavalt teatrisaale täidavad) kasvanud inimesed, keda praegu kutsutakse noorteks.1 Aga selleks, et need noored ka kolmekümne aasta pärast tee teatrisse üles leiaksid Vaata lähemalt ›
50
Pealinna supelrandade popurrii on aina rikkalikum. Kopenhaagenlikult tahetakse vette sulpsata nüüd keset linna majade vahel Kalarannas, tuhanded on üles leidnud intiimsema Pikakari Paljassaares, aga ära pole unustatud ka Piritat ja Pelguranda. Ometi said peesitamine ja suplus jõudeelu osaks alles XX sajandil. Privilegeeritud härrasrahva kaudu jõudsid need tervistavat meelelahutust kuvavad harjumused ka keskklassi ja töölisteni. Seda markeerib ilmekalt areng Stroomi rannas, kus ligi sajand on nõutatud parema Vaata lähemalt ›
65
Esiteks. Kesklinnas kõige rahvarohkemal liiklust täis ristimikul Viru keskuse bänneril kõrguda ei tohi! Kas ma tõesti tahan end siduda Viru keskusega, anda neile oma sümboolset rebel-kapitali? Teiseks. Pealtnäha neoliberaalsel feministlikul üritusel „Naiste hääl“ osaleda ka ei tohi! Samuti ei või ühismeediasse postitada muidu mõistlikku juttu ajava meesterahva klippe, sest kunagi aastaid tagasi käis tema saates poliitikakommentaator Ben Shapiro. Ja sa ju ei taha end selle nimega kuidagi siduda? Oled ikka... Vaata lähemalt ›
5
Säärane on paroodia siht: ei eales karta liialdusi, sest kui see märki tabab, on see lihtsalt eellooks millelegi, mida keskid hiljem teevad ilma naeru ja häbita, mehise tõsikindlusega. Umberto Eco Kui riigikogu võttis detsembris vastu seadusemuudatuse, mis andis veebikasiinodele ootamatult maksuvabastuse, reageeris endine õiguskantsler Allar Jõks sellele paeluva küsimusega: „Aga kui tehisaru hakkab asendama riigikogu liikmeid, siis võib jälle küsida, et kas meil riigikogu on nii suures ulatuses, 101-liik Vaata lähemalt ›
30
Müüti võib defineerida kui maailma, loodusnähtusi, inimkäitumist vms seletavat lugu, kus sageli tegutsevad jumalad ja sangarid.1 Oma olemuselt ei ole kliimamüüdid müüdid selle klassikalises tähenduses. Need pole terviklikud selgitused maailma või loodusnähtuste kohta, vaid lähedasemad väärmõistetele, niisiis poolikud, vildakad, argikogemuslikud või valed selgitused kliimanähtustele. Väärmõisted on mõtlemises loomulik nähtus kui mis tahes keeruka nähtuse mõistmise üks etapp. Aga miks kliimamüüdid tekivad? L Vaata lähemalt ›
0
„Issi, mis asi on mana?“ Oeh. Tektoonilised nihked kultuurkihtides on päevavalgele toonud albumid kummaliste kaartidega, mis on kannatlikult oodanud paarkümmend aastat, et seda küsimust kuulda. Nüüd tuleb mineviku eest vastust anda. Vaatan jälle neid erinevatesse fantaasiamaailmadesse viivaid värvilisi papitükke mängust „Magic: The Gathering“. Minu suhet selle mänguga oli teatud ajaperioodidel keeruline iseloomustada millegi muu kui sõltuvusena. Nüüd meelitavad need kaardid mind aga lisaks sisule ja tugev Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 16:47
Viimane uuendus: 16:44.
Uudiste reiting uuendatud: 16:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)