Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Loodusteadlased ei ole eriti tublid raamatute kirjutajad. Eestis saab sellest aru, kui näiteks võrrelda loodusteadlaste osakaalu teadlaskonnas „Eesti mõtteloo“ sarja loodusteadlastest autorite hulgaga. Ega see ka mujal maailmas väga erine. Loodusteadlaste põhiliseks suhtlemisviisiks on saanud teadusartiklid erialaajakirjades, kus infovahetus toimub (üldiselt) kiiresti ja on täpselt rihitud sihtgrupile. Raamatute kirjutamine, kus on võimalik oma uuritavat valdkonda sügavuti analüüsida, selle üle mõtiskleda. Vaata lähemalt ›
53
Videvikku peetakse nagu kodulooma. Vaadatakse, kuidas ta kasvab (hommikupoole hakkab kahanema), öösel on enam-vähem stabiilne. Siis võiks seda nimetada pimeduseks, aga ei saa: kas on aastaaeg vale või elad linnas, kus öösiti on alati hämar. Videvik. Selle pidamiseks on välja mõeldud tseremooniaid, kuid levinuim on selline. Kustutad kogu elektrivalguse (suur kokkuhoid), vaatad aknast välja. Ürginimesel sellega (ei elektri ega aknaga) muidugi asja polnud. Palju hiljem, tõsi küll, olid ka aknad,... Vaata lähemalt ›
0
Ühiskond on vaevalt mõeldav ilma elementaarse, tasuta1 ja lihtsasti ligipääsetava ruumiinfota. Asukoht on lisaks kinnisvarale väga väärtuslik teave. Näiteks saadakse ilmateate ruumiandmed tasuta kätte, kuigi meteoroloogiajaamade võrgustiku, satelliitide ülesseadmine ja teadmuse rakendamine pole odav. Mobiiltelefonide tulekul oli kõne alguses tavaline küsimus „kus sa oled?“, sest varem oli helistaja asupaik fikseeritud. Liikvelolek oli uus ja huvitav. Nüüd ollakse harjunud, et tegevus pole kohapõhiselt nii p Vaata lähemalt ›
0
Taavi Aruse nime on Eesti dokumentalistikas olnud viimastel aastatel küll kohati näha lausa igal pool. Alul operaatorina tegutsenud Arus on aegapidi järjest enam ise lavastanud ning ta on ka kõigi enda lavastatud filmide monteerija. Kui mingi üldistus silma võiks jääda, siis see, et teda paeluvad subkultuurid ja muusikateemad, millele ta annab oma montaažikeelega stiilse ja hoogsa olemise. Tema käe alt on lavastajatöödena tulnud lausa kolm pungiportreed: täispikk „Enam kui elu“... Vaata lähemalt ›
0
Rohealade olulisus linnaruumis on palju käsitlemist leidnud. Arutelus rohelise linna üle keskendutakse ühelt poolt linnade tihendamisele, teiselt poolt küsitakse, kuidas säilitada ja paremini korraldada praegusi haljasalasid. Kas tihe ja roheline linn sobivad kokku? Kas üks välistab teise? Milline on linnaruum, kus on hea olla paljudel, olenemata väga erinevatest soovidest? Milline roll on linnas nii-öelda metsikul loodusel? Artikkel tugineb hiljuti läbi viidud Tallinna linnahalli taguse ala juhtumiuuringu Vaata lähemalt ›
0
Andra Rahe kaamera on mitmel moel armutu ning sooritab suurima patu, mida inimese vastu teha saab – teeb subjektist objekti –, ent see armutus ei jää näituse õppetunniks. Külastaja lahkub Draakoni galerii aktinäituselt „Väikesed naised“ pigem armastusega südames, mis küll valutab, ent just seetõttu veelgi enam armastab. Mustvalged aktifotod, meesterahvad (kahe erandiga), hõbeželatiintrükk, ohtralt haavatavas olekus peeniseid, pekivolte ja rinnanibusid. Piltidega harmoneerivad tutvumiskuulutuste tsitaatidest Vaata lähemalt ›
42
Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ÕSi järgi on „kirjakeel (= ühiskeel) ühtne kõnes ja kirjas av Vaata lähemalt ›
0
Ameerika ulmekirjanik Ursula K. Le Guin kirjutab oma essees „The Carrier Bag Theory of Fiction“ et meil on vaja teistsuguseid lugusid, mida iseenda – inimeste ja inimkonna – kohta jutustada. Liiga kaua oleme tallanud seda narratiivset rada, mille võiks kokku võtta nn relvaloona. Selles lühikeses, kuid praeguseks krestomaatiliseks saanud tekstis pakub autor välja ühe võimaliku variandi sellest, mis oli inimkonna esimene leiutis, mis lõppude lõpuks defineeris meid sellena, kes me... Vaata lähemalt ›
0
Vähemalt väljastpoolt vaadates paistab, et 2025. aasta oli Vene teatrile ehk uue nimega Südalinna teatrile päris tormine. Tuul puhus Ukrainast, aga mitte ainult. Teatrikunsti puutumata on vana nime eemaldamine siiski südantsoojendav. Kas aga (selline) uus nimi teatri identiteedile midagi juurde annab või ära võtab, selgub ilmselt tulevikus. Tõenäoliselt saab aga kiiremini tuntavaks eelarvekärpest tingitud näitlejate suurkoondamine, mis võiks nüüd (ideaalses maailmas, kus me küll ei ela) olemasolevat teatri. Vaata lähemalt ›
0
Kas Fortuna on meid hüljanud? Ta on kuuldavasti heitlik ja ennustamatu oma tujudes – ühel päeval soosib üht, teisel teist. Või ehk oleme hoopis meie hüljanud Fortuna, kaotanud silmist tema kohalolu? Üritame end alalõpmata veenda selles, et elu on kuidagi siiski meie kontrolli all, et me pole sattumuslikkuse tuulte kätte heidetud. Kuid iga natukese aja tagant ilmub kuklasse häirivalt kipitsev tunne, et midagi on valesti. Iga tagasilöök on ülekohtune –... Vaata lähemalt ›
20
Märganud infolehtedel, et Eesti Rahvusballeti repertuaari jõuab William Forsythe’i „In the Middle, Somewhat Elevated“ („Keskel, kergelt kergitatud“), käis peast läbi: milleks?! Mida annab lavastuse täiemahuline import, kui lavastaja ise tantsijatega ei tööta ja kunstnikutöö tuleb koreograafiaga paketina kaasa? Seisukoht, et „ka meie saame sellega hakkama ja tõstame oma taset“ mõjub vildakana ning selle asemel peaks küsima: milline on meie, eesti balleti panus sellesse koreograafiasse, millise lisaväärtuse o Vaata lähemalt ›
0
Kuigi karm saatus pole ooperisüžeedes tavatu, on Leoš Janáčeki „Väike kaval rebane“ ületamatu selle poolest, et naispeategelane nülitakse kellegi külakaunitari Terynka aksessuaariks. Härdameelsus põimub selles loos hoolimatu julmusega, niisugune parajalt vastuoluline aga inimese suhe looduse ja iseendaga kord juba on. Rahvusooperi Estonia kohting Leoš Janáčeki muusikateatriga on viimaste hooaegade üks meeldivamaid üllatusi. Imeks panna seda aga eriti ei pruugikski: mujal on Janáček nõutanud juba ammu endale Vaata lähemalt ›
0
Minu jaanuarikuine kontserdivalik kujunes kirjuks ja hõlmas laia stiilivalikut ning mitmeid tagasivaatelisi muusikasündmusi. 2026. aasta algas ühe niisugusega džässiklubis Philly Joe’s: kitarrist ja festivali „Augustibluus“ eestvedaja Raul Ukareda tähistas 55. sünnipäeva, mis mahtus veel vana aasta sisse. Lavale astusid ja soovisid õnne bluusiteekonna kaaslased, sh ansambli Compromise Blue laulja Emil Rutiku ning aeg-ajalt „Augustibluusil“ üles astunud laulev näitleja Jan Uuspõld, mõistagi ka juubilari poeg Vaata lähemalt ›
58
Riad Sattouf alustas mahuka graafilise romaani „Tuleviku araablane“ kirjutamist 2011. aastal, mil puhkes Süüria kodusõda. Minajutustajaks on väike Riad, kes kolib 1970ndate lõpus süürlasest isa ja prantslannast emaga Prantsusmaalt Liibüasse ning hiljem Süüriasse. Eesti keelde on „Tuleviku araablase“ kuuest köitest seni jõudnud kaks esimest raamatut, mille sündmustik leiab aset aastatel 1978–1985. Liibüas valitses toona Muammar Gaddafi, Süürias oli riigipöördega võimule tulnud Hafiz al-Assad. Teose ajaline d Vaata lähemalt ›
0
Tarvitseb vaid mõnes ministeeriumis võtta ette katse korrastada kultuurielu õiguslikku poolt, kui vastuseks on mõistmatus ja jäme tänamatus neilt, keda asi puudutab. Nii paistab vähemasti ministeeriumide aknast vaadates. Seal külmas õues liiguvad ringi rahulolematud autorid, kellele ametnikud kannatlikult, kuid tulemuseta püüavad selgitada, miks nende probleemiga ei tegeleta või kui tegeletakse, siis miks õige ots autorite arvates vale näib. Ühesõnaga, reguleeritavad ei mõista, mis neile hea on, ja põhjusta Vaata lähemalt ›
0
„Ma ei taha vabandada iga kord, kui räägin sõjast. Ma tahan, et vabandaksid nemad, kes sõjast ei räägi,“ kirjutasin ma 2023. aastal. Minu sõbrad ütlevad, et ükski vestlus ei möödu ilma selleta, et ma ei tooks sõda kuidagimoodi sisse. Las seda ebamugavust tunnevad need, kes (siiani!) arvavad, et see pole nende sõda. Meie kõigi sõda. Nagu Nõukogude Liidu lagunemise ajal, seisame ka praegu samas inimketis: Baltimaadest Kõjivini välja. Jah, just... Vaata lähemalt ›
0
Nähtamatu kirjanikKirsi Rannastele, aasta kirjandusõpetajale Sa ilmusid välja tagasihoidlikult,sõnatu teretusega.Ei karjunud, ei ropendanud,ei olnud moes. Sul õnnestus hoolega vältidamenu, preemiaid ja skandaale.Sina ei sattunud kohtu alla, ei saanud kunagi nii suureks, et sind oleks võimalus esimese vajaduse tekkides tühistada. Sa ei löönud mitte kunagioma naist või meestega lapsi või loomi.Sina hoidsid neidnii, nagu oskasid,sündmustevaeselt. Sa tulid tuppa nii märkamatult,et koh Vaata lähemalt ›
0
„Nüüdiskultuuri eriomane võlu“, Jaak Tomberg vestleb Janek Kraaviga Helis Luks, „Asendusemaduse muredest“ Tristan Priimägi vestles filmi „Puuluup. Kaablid autos veel“ režissööri Taavi Arusega Kristi Pärn-Valdoja vestles prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieriga Toivo Maimets, „Ühe bioloogi raamaturiiulilt“ Alo Põldmäe, „On oht mattuda keeleprügi alla!“ Kas „mölaka“ koht on ÕSis? Mare Müürsepp Anderseni auhinnast Marje Ingel jaanuari kontsertidest Kaia Beilmann, Monika Suškevičs, Anna Wi Vaata lähemalt ›
0
4. veebruaril anti Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru pidulikult üle Kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. “Looming vajab nii lavasära kui ka vaikust. Vajab julgust katsetada ja õigust puhata. Eesti Kultuurkapital aitab hoida keskkonda, kus loojad saavad keskenduda sisule: ideele, mis sünnib vaikselt; tööle, mis võtab aega; kvaliteedile, mis ei lepi pealiskaudsusega. Selles on Kul Vaata lähemalt ›
0
12. jaanuaril sai Mark Soosaar 80aastaseks. Seoses selliste ümmarguste sünnipäevadega tuleb tahtmine panna inimene ja tema töö pjedestaalile, kappi klaasi taha, käsitseda ainult valgete kinnastega ja rääkida sellest, mida tema filmid omas ajas tähendasid. Juubelid, teadupärast, tahavad ju möödunut fikseerida. Soosaare puhul see loogika hästi ei tööta. Temast ei saa head vitriinieksponaati, sest ta on oma loomult piirikuju – selline, kellele esmatähtis algab sealt, kus klaasid kukuvad. Soosaare filmograafiat Vaata lähemalt ›
47
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pärnu Postimees
|
0% |
Naine
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 10:32
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)