Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Madame Restell oli New Yorgi naine, kes seisis 1841. aastal kohtu ees, kuna olevat mõrvanud naise, kellel oli aidanud rasedust katkestada. Esmalt mõisteti ta süüdi, kusjuures meessoost vandekohtunikud langetasid otsuse kümne minutiga. Pärast apelleerimist mõisteti Madame Restell siiski õigeks, kuna aasta pärast abordi tegemist oli too naine surnud tuberkuloosi. Madame Restell, kes ise oli jäänud 21aastasena vastsündinut kasvatavaks leseks, pidas XIX sajandi New Yorgis rohupoodi, kust oli võimalik saada rase Vaata lähemalt ›
0
Vestlusringis arutlevad Soome dekadentsiuurijad Viola Parente-Čapková ja Riikka Rossi ning Eesti kunstiteadlased Lola Annabel Kass ja Ragne Soosalu fin de siècle’i esteetika olemuse, Põhjamaade ja Eesti dekadentsi eripära üle ning räägivad naiste ja dekadentsi seostest. Kuidas jõudsite dekadentsi teemani, mis on teile seejuures oluline? Viola Parente-Čapková: Minu teekond dekadentsi juurde algas keskkoolis, kui lugesin Charles Baudelaire’i. Nii seisis kõige alguses prantsuse dekadents. Samal ajal avastasin. Vaata lähemalt ›
0
Märtsi algul Jaapanit külastades oli mul soov kogeda filmikunstis midagi huvitavat. Plaan oli külastada mõnda vähestest alles jäänud Tōkyō pinku-eiga kinodest, kus näidatakse siiani 1970ndatel ja 1980ndatel toodetud soft-pornofilme. Ent saades teada, et need on peamiselt kiimas vanameeste lantimiskohad, mille tagaridades kuuldub kummalisi lirtsuvaid hääli, lõin kõhklema ja plaan jäi katki. Jõudsin omadega hoopis Shibuyas asuvasse animekinno Humax, kus pesitseb teistmoodi hirmus inimliik – teismeealised paad Vaata lähemalt ›
0
Õnnelik on päev, mille fragmendid moodustavad terviku ja mille veerel saabub suur rahu homse suhtes. Seda, kas ees ootab tõepoolest õnnelik päev, keegi muidugi ei tea. Ega teadnud minagi, kui sõitsin Viljandisse Johann Köleri kolmele näitusele. Sõitsin mõneti murelikult, sest polnud saanud osa võtta Eesti rahvuskangelase oreooli omandanud kunstniku 200. sünniaastapäeva avapidustustest ega talle pühendatud Viljandi kunstikooli 200 küünlaga maastikuhäpeningist ja (kunsti)ajalookonverentsist. Teadsin, et samut Vaata lähemalt ›
0
Minul, pikalt looklevate luulelugude punujal, on ometi keeruline sõnadesse panna seda elevat ja ülevat tänumeelt ning au, mida tundes ma siin praegu teie ees seisan! Olen rõõmus ja otsatult tänulik! Aitäh! See tunnustus on minu jaoks omamoodi kinnitus, et olen toiminud õigesti, kui olen lähtunud hinge tungist kirjutada – teinud seda igapäevatööle lisaks, igapäevaste toimetuste keskel ja sees olles; et olen püüdnud oma loometööga mõjuda innustavalt oma tütardele, näidates neile,... Vaata lähemalt ›
0
Charlotte Weitze „Rosaarium“ on üks meeletult kihiline ja veider maailm. Siin kohtuvad intsest, kväärbotaanika, mütoloogia, legendid ja maagiline realism ühes suguvõsaloos, mida asustavad tegelased on kas taim-inimesed või inimtaimed või taimsed inimesed või taiminimesed. Esimesel lugemisel mõjus romaan mulle ebameeldivalt, kohati isegi eemaletõukavalt. Ma ei osanud midagi peale hakata selle loodud veidra kirjandusliku ökosfääriga. Teisel korral aga mõistsin, et teos räägib tegelikult mittekuulumisest, üksi Vaata lähemalt ›
0
Tehis ja päris, looduslik ja kunstlik ei ole vastandid. Vastandumine eeldab puhast substantsi, aga kui need on juba ammu teineteist nakatanud, siis – mis millele vastandub, kus on piir? Loovus ja vastutus Kõlab ehk õõvastavalt, aga inimene on hübriidolend: meie mõtted on bioloogilised, aga kujutlused tehnoloogilised. Keel ise, üldse kogu kultuur, on tehislik süsteem, kuid selles väljendub päris kogemus – seega ei tähenda tehis ainult ja alati elutut. Aed on... Vaata lähemalt ›
0
Osalesin teoreetilise bioloogia kevadkoolis, mis oli järjekorras juba 52., toimus seekord Viidumäel Saaremaal ning kandis teemapealkirja „Pool-looduslik“.1 Üles ma seal ei astunud, aga pärast kevadkooli sugenesid järgmised mõtted. Otsene ja kaudne Tavapruugis eristatakse tehislikku ja looduslikku tihti teljel inimese tehtu vs. muul moel tekkinu. Mõnel piiratud praktilisel eesmärgil ajab see eristus asja ära. Aga kui me hakkame lähemalt ja sisulisemalt juurdlema, siis pole sellisest eristusest palju abi (nag Vaata lähemalt ›
0
Enne kui panin tähele tõttava Katarina Bonnevieri lehviva jaki värvilisi hõlmu või pigimustast nahast mootorrattapükse ja vesti, märkasin tema olemuse eredust, mis ei vähenenud ka hetkel, mil ta astus hämarasse kohvikusse. Bonnevieri teosed ja loomingulise koosluse Mycket tegemised lähtuvad soolisuse ja ligipääsetavuse teemalistest arhitektuuriaruteludest. Ta rõhutab, et arhitektuuris on vaja rohkem mängida öö ja narratiividega ning arhitektuuri tuleb suhtuda kui elavasse organismi. Aprillis pidas ta meie k Vaata lähemalt ›
0
Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber ei näinudki oma isa, kelle punased olid maha lasknud. Kolme poega kasvatas leseks jäänud ema ning talumeheoskusi ja -tarkusi tuli poisil omandada onu juures elades. Mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja sundkollektiviseerimine. Hea jutuga vanaemast Anettest sai Saaberi hilisemate teoste vanaperenaiste algkuju. Raamatuid oli kodus napilt. Seda suurem näis vaim Vaata lähemalt ›
0
Rein Joasoo oli trummimees, kes ei jäänud kunagi hiljaks, aga lahkus siiski liiga vara. Trummar on bändi mootor ehk süda. Tunnistus selle kohta, et Rein oskas meid koos hoida, on 40 aastat tuhandeid ühiseid kontserte, peale selle mitu plaaditäit eesti muusikaajaloolisi salvestisi. On loendamatu hulk teisigi muusikakoosseise, mis kenasti tema löökpilli järgi tantsisid. Singer Vingerile oli ta selgelt ja kaugelt rohkem kui lihtsalt trummar. Tegemist oli dirigendiga, tänu kellele meie... Vaata lähemalt ›
0
„Lõpmatuse aktiivne pool“, Konstantin Kuningas vestles Daniil Zandbergiga Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi Berit Petolai kõne Veiko Belials, „Tehis on päris“ Äli-Ann Klooren, „Kontsertidest (üle)küllastatud aprill“ Margus Ott, „Tehislik ja looduslik“ Mihkel Kangur, „Metsa ei istutata“ Piret Karro-Arrak, „Meie laste tore ja turvaline elu“ Mirjam Hinrikus, „Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik“ Tristan Priimägi, „Hirmu paradoks“ Joosep Ehasalu, „Tühja võimla Ameerika mäed“ Marge Monko ja I Vaata lähemalt ›
0
Mõni nädal tagasi kirjutas Kunter Tätte Sirbi veergudel allovanemlusest ehk laste kasvatamisega seotud vastutuse jagamisest vanavanemate, õdede-vendade, onude-tädide, nõbude ning teiste lähemate ja kaugemate sugulastega. „Lapsele tähendab allovanemlus eelkõige püsivaid turvalisi suhteid ja selgemat kogukonnatunnetust,“ kirjutab Tätte mulle palju mõtteainet ja samastumisvõimalust pakkunud artiklis.1 Minagi kogen oma pisikese tuumikperega vanavanematest kaugel elades igatsust hooletöö jagamise järele: küll ol Vaata lähemalt ›
0
24.04.2026 Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale ja sotsiaaltöö preemiale. Mõlema preemia suurus on 7000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 18. maini aadressile vpinfo@vpk.ee Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas. Kandidaate saavad preemiale esitada. Vaata lähemalt ›
0
Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini. „Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25... Vaata lähemalt ›
0
7.05.26 – 28.05.26 Jakobi galerii, Jakobi 52, Tartu Neljapäeval, 7. mail kell 18.00 avatakse Jakobi galeriis Mirjam Variku fotonäitus „Oma võõras“. Projekt käsitleb põlvkondade kohtumist läbi fotode ja arhiivimaterjalide. See on lugu lahkunud vanaisadest ja siia jäänud vanaemadest ning sellest, kuidas pildid, vanad kirjad ja mälestused aitavad taastada katkenud sidemeid ja mõista oma juuri. Me pärineme kusagilt, oleme kellegi moodi või nägu. Perekonna ajalugu ei ole kunagi üheselt mõistetav —... Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 15. maist on Tallinna rahvaste muuseumis avatud sisserändajate kogemusi peegeldav näitus “Vahepealsuse lävel. Kõik teed tõid Eestimaale”. Näitus kutsub mõtisklema rände keerukuse ja eneseväljenduse üle mälestuste, identiteedi ja kuuluvustunde kaudu. Malaisiast pärit kuraator ja kunstnik Ouddhena Eronigca Teern on kunstikeskkonna Batiksuutra looja, kelle praktika käsitleb batikat kui rituaalset ja kontseptuaalset loomevormi. Eestisse elama asus Ouddhena 2019. aastal. Nagu paljud kaugetest ma Vaata lähemalt ›
0
Tartus avaneb must kast: sündmuste sari uurib mänguliselt, kus lõpeb päris ja algab tehis. Tartus Aparaaditehase Armastuse saalis toimub 11.–15. maini kirjandusfestivali Prima Vista sündmuste sari ja näitus „Opening the Black Box”, mille on kureerinud Erica Masserano ja Francis Gene-Rowe Londonist. Nädala jooksul uurivad kunstnikud, kirjanikud ja mänguloojad festivali tänavust teemat „tehis ja päris” arhiivimaterjalide, keelemudelite, kirjanduslike mängude, poeetiliste ennustuste, filmide, töötubade ja esin Vaata lähemalt ›
0
Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
30. aprillil kell 18 avatakse A-Galerii seifis Remigija Vaitkutė (Leedu) ja Anne Roolahe (Eesti) näitus RITUAAL. Kahe metallikunstniku teosed tõstavad esile aeglasi ja rahulikke tegevusi kui vastuhakku tänapäeva tormlevale elutempole. Kivi on aja puudutus ja raamat on mõttejälg. Mõned koguvad maakera killukesi, teised mõttejälgi. Ühel juhul tükikesi universumist ja ajast, teisel sõnu ja kogemusi. Kiires ja lärmakas maailmas osutub raamatu lugemine või kivi ülesvõtmiseks kummardumine justkui mässuteoks. Need Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Meie Maa
|
0% |
Vormsi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 11:13
Viimane uuendus: 11:08.
Uudiste reiting uuendatud: 11:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)