Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud.1 Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. Just siin on riigi majanduses suured mõrad, mida va Vaata lähemalt ›
12
Võib oletada, et Eeva Pargi luulekogu „Hundirattas“ küpses seitse aastat. Pargi eelmine luulekogu „Metsalise loits“ ilmus 2018. aastal. Vahepeal on ilmunud ka mälestusteraamat „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ ja samuti mälestusliku koega „Ringmäng ehk Aedniku 12 kuud“, kuid „Hundirattas“ erineb neist nii žanrilt kui ka teemadelt.„Hundirattas“ algab küll justkui „Ringmängu“ jätk sisekaemusliku aiapildiga ning selles näib leiduvat ka mälestusi, aga mitte ainult. Teose küllaltki erisuguseid tekste seob hundi ja Vaata lähemalt ›
0
Kui vahel ka tundub, et kogu maailm on veerlemas ühes ja samas oravarattas, on rõõm avastada, et leidub ikka neid, kes liiguvad hoopis teistpidi või teises, näiteks hundirattas, nagu Eeva Park – tehes õhus / tagurpidi / kolm kukerpalli, vaikselt lootes, et kondid terveks jäävad. Mitte küll alati muretult, mõnigi kord elu eest lidudes, tehes üha uusi edasisööste, võttes üha uuesti hoogu hüppeks, / et muuta suunda, / karata välja... Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt tundub, et eskalatsioonikaev on kuivaks jäänud ja vajalikke uusi sunniabinõusid sealt enam ammutada ei saa. Neid siiski leidub ja eriti enne Tartu rahulepingu 106. aastapäeva tasub meenutada, et põhiseadus kehtib, sealhulgas § 122, mille järgi kehtib ka Tartu rahuleping ning selles määratud riigipiir, mis sest, et reaalpoliitikud on maha märkinud ka põhiseadusega vastuolus riigipiiri, mida usinalt tiblakindlaks välja ehitatakse. Kuskil rahvusvaheliste suhete kolikambris tolmub Eesti ja Venemaa va Vaata lähemalt ›
30
Mõnikord mõjuvad kellegi nägemused kultuurimaailmale nagu piljardi avalöök, mis paneb palju kuule ühe hetkega eri suunas veerema. Nii on võrdlemisi keeruline ülehinnata Apollinaire’i nägemust 1902. aastal Praha püha Vituse katedraalis: Apollinaire nägi ühes kabelis justkui enda kujutist ja oli mitu päeva sellest häiritud.1 Mulle on ikka meeldinud mõelda, et just niisugusest sündmusest sai alguse kogu tšehhi sürrealism, aga ka kohapealne ainulaadne kubistlik arhitektuur, mille kõige jaburam näide on Tšehhi l Vaata lähemalt ›
12
Lavastuse alguses peab pastor Paul (Alo Kõrve) oma kogudusele jutluse, kus teatab, et ei usu enam põrgusse. See avaldus murendab koguduse ühtsust, paneb kõikuma Pauli autoriteedi, tekitab konflikti jäiga ja konservatiivse abipastori Eliasega (Simo Andre Kadastu), vapustab koguduseliiget Jane’i (Ursula Ratasepp), tekitab praktilisi probleeme kogudusevanemale (Allan Noormets) ja ennekõike paneb proovile abikaasa Elizabethi (Külli Teetamm) armastuse. Mitte armastuse oma mehe vastu, vaid armastusvõime kristliku Vaata lähemalt ›
35
Aasta lõpus tabab meediat parimate raamatute esiletõstmise sund. Mulluste soosikute seas oli ka Sophie Gilberti glamuuriküllane popkultuurikriitika „Girl on Girl“, mille ühe hingetõmbega alla kugistasin. Niivõrd samas taktis lõi mu süda briti päritolu USA naisõiguslasega. Olin Gilbertile muidugi lihtne saak: mu teadmised televisioonist, transgressiivsetest reality-show’dest, Instagramist jms on tõesti napid. Nägin kord saadet „Tuuli ja saladused“ ja ehmusin nii, et ei olegi julgenud enam TVd vaadata. Äsja v Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaal võeti pea maha Muhamedi pilapilte näidanud õpetajal. See on esimene lause, tegelikult Postimehes ilmunud pealkiri, mida Google otsingu peale pakkus. Sisestasin märksõna, millega jõuda lavastuse „Härra Ibrahim ja koraani õied“ taustainfo juurde. Mäletan küll seda lugu Prantsusmaal. Õpetaja rääkis oma klassi õpilastele ajakirjandusvabadusest. Tõi näiteid selle piiridest, eri vaatenurkadest. Näitas pilapilte. Ja paar moslemist õpilast nüsisid tal selle eest pea maha. „Härra Ibrahimi ja koraani Vaata lähemalt ›
2
Ilmselt võib hinnata Euroopa filmiauhindade olulisust päevakajalises või kultuuriteemalises uudisvoos igat moodi. On ka neid, kes on seda meelt, et nende üleandmisürituse puhul on tegu tagaaia pooleldi erapeoga, kus patsutatakse üksteisele tunnustavalt õlale filmide eest, mida peale tegijate enda keegi näinud ei ole. Kui piisavalt kaugele välja suumida, siis suurel skaalal tundubki ilmselt „ebaoluline“ ka kõik muu peale Oscarite. Mis seal salata: süngematel aegadel on mulle endalegi nii tundunud. Viimasel... Vaata lähemalt ›
0
Mullu (taas) üles kerkinud teatrite riigirahastuse teema ei ole ainus murekoht, mis Eesti teatrit praegu painab. Kui teatrite rahastussüsteem asetub pigem kümneaastasele horisondile, siis küsimus, milline on Eesti teatripublik aastal 2060, hõlmab märksa avaramat perspektiivi. Selleks ajaks on küpseteks teatrivaatajateks (nendeks, kes praegu valdavalt teatrisaale täidavad) kasvanud inimesed, keda praegu kutsutakse noorteks.1 Aga selleks, et need noored ka kolmekümne aasta pärast tee teatrisse üles leiaksid Vaata lähemalt ›
50
Pealinna supelrandade popurrii on aina rikkalikum. Kopenhaagenlikult tahetakse vette sulpsata nüüd keset linna majade vahel Kalarannas, tuhanded on üles leidnud intiimsema Pikakari Paljassaares, aga ära pole unustatud ka Piritat ja Pelguranda. Ometi said peesitamine ja suplus jõudeelu osaks alles XX sajandil. Privilegeeritud härrasrahva kaudu jõudsid need tervistavat meelelahutust kuvavad harjumused ka keskklassi ja töölisteni. Seda markeerib ilmekalt areng Stroomi rannas, kus ligi sajand on nõutatud parema Vaata lähemalt ›
65
Esiteks. Kesklinnas kõige rahvarohkemal liiklust täis ristimikul Viru keskuse bänneril kõrguda ei tohi! Kas ma tõesti tahan end siduda Viru keskusega, anda neile oma sümboolset rebel-kapitali? Teiseks. Pealtnäha neoliberaalsel feministlikul üritusel „Naiste hääl“ osaleda ka ei tohi! Samuti ei või ühismeediasse postitada muidu mõistlikku juttu ajava meesterahva klippe, sest kunagi aastaid tagasi käis tema saates poliitikakommentaator Ben Shapiro. Ja sa ju ei taha end selle nimega kuidagi siduda? Oled ikka... Vaata lähemalt ›
5
Säärane on paroodia siht: ei eales karta liialdusi, sest kui see märki tabab, on see lihtsalt eellooks millelegi, mida keskid hiljem teevad ilma naeru ja häbita, mehise tõsikindlusega. Umberto Eco Kui riigikogu võttis detsembris vastu seadusemuudatuse, mis andis veebikasiinodele ootamatult maksuvabastuse, reageeris endine õiguskantsler Allar Jõks sellele paeluva küsimusega: „Aga kui tehisaru hakkab asendama riigikogu liikmeid, siis võib jälle küsida, et kas meil riigikogu on nii suures ulatuses, 101-liik Vaata lähemalt ›
30
Müüti võib defineerida kui maailma, loodusnähtusi, inimkäitumist vms seletavat lugu, kus sageli tegutsevad jumalad ja sangarid.1 Oma olemuselt ei ole kliimamüüdid müüdid selle klassikalises tähenduses. Need pole terviklikud selgitused maailma või loodusnähtuste kohta, vaid lähedasemad väärmõistetele, niisiis poolikud, vildakad, argikogemuslikud või valed selgitused kliimanähtustele. Väärmõisted on mõtlemises loomulik nähtus kui mis tahes keeruka nähtuse mõistmise üks etapp. Aga miks kliimamüüdid tekivad? L Vaata lähemalt ›
0
„Issi, mis asi on mana?“ Oeh. Tektoonilised nihked kultuurkihtides on päevavalgele toonud albumid kummaliste kaartidega, mis on kannatlikult oodanud paarkümmend aastat, et seda küsimust kuulda. Nüüd tuleb mineviku eest vastust anda. Vaatan jälle neid erinevatesse fantaasiamaailmadesse viivaid värvilisi papitükke mängust „Magic: The Gathering“. Minu suhet selle mänguga oli teatud ajaperioodidel keeruline iseloomustada millegi muu kui sõltuvusena. Nüüd meelitavad need kaardid mind aga lisaks sisule ja tugev Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalavahetusel avatakse Rakveres pidulikult Ukuaru muusikamaja: avakontsert on 30. jaanuaril kutsutud külalistele ja 31. jaanuaril avalikkusele. Loodetavasti Lääne-Virumaa mõjurikkaks kultuurikeskuseks kujunevat hoonet ja muusikamaja plaane tutvustab 2025. aasta 12. novembrist Rakvere kultuurikeskuse juhina töötav Kertu Orro, kelle esimene suur ülesanne ongi Ukuaru käivitamine. Ukuaru on esimene uutest kultuurkapitali rahastatavatest riikliku tähtsusega kultuuriobjektidest, mis on tõesti jõudnud valmim Vaata lähemalt ›
165
Lahkunud on Kalle Tamra – muusikapedagoog ja koolijuht, kelle nimega seostub terviklik ajajärk Viljandi muusikakoolis ning pööre Eesti muusikahariduse mõtteviisis. Ta oli Viljandi muusikakooli direktor aastatel 1966–2003 – see teeb 37 aastat tööd, kus visioon ja teostus käisid käsikäes. Direktor tuli Viljandisse Abjast, kus ta oli juba juhtinud lastemuusikakooli. Tal oli eelolevaks tööks tugev teoreetiline pagas: 1971. aastal oli Tallinna Riiklikus Konservatooriumis valminud diplomitöö „Uusi võimalusi teor Vaata lähemalt ›
0
Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses. Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. Pärast keskhariduse saamist Tallinna XXI keskkoolis õppis t Vaata lähemalt ›
3
Haruldaste muldmetallide maailm on paras segu geoloogiast, kõrgtehnoloogiast, ja geopoliitilisest pingeväljast. See on valdkond, kus iga detail loeb – kus protsesside napp ebaõnnestumine võib peatada magnetivabriku, elektriautode liini või satelliidi tootmise. Rahvusvaheliselt tegutseb vähe inimesi, kes mõistavad kogu väärtusahelat alates maakidest kuni magnetiteni. Eesti õnneks on meil üks selline inimene olemas. Jane Paju on tõenäoliselt kõige kompetentsem eestikeelne spetsialist, kellel on süvitsi minev. Vaata lähemalt ›
81
Tänavu saavad Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 20aastaseks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Sel puhul toimus 14. jaanuaril vestlusring, kus osalesid EKKMi üks asutaja ja Kumu kuraator Anders Härm, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, arhitektuuriajaloolane ja Eesti Arhitektuurimuuseumi üks asutaja Mart Kalm ning kunstnik ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu esindaja Elo Vahtrik. Soojenduseks kü Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pärnu Postimees
|
0% |
Naine
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 10:32
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)