1992. aastast Tallinna vanalinnas Rataskaevu tänavas tegutsenud Von Krahli teater pesitseb sellest hooajast uues kohas, Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava endises majas. Teatri uueks juhiks sai Jaak Prints ja loominguliseks juhiks Juhan Ulfsak, uue trupi moodustavad kevadel EMTA lavakunstikooli lõpetanud näitlejad Markus Auling, Edgar Vunš, Karl Birnbaum, Herman Pihlak ja Kristina Preimann, vahepeal vabakutselisena tegutsenud näitleja […] Vaata lähemalt ›
0
Sügisärev maailm valmistub hooaja tähtsaimaks valimissündmuseks, USA järgmise presidendi valimiseks, mille tulemusel on mõju kõigile maadele ja rahvastele, kuid kõik peale hääleõiguslike ameeriklaste on ses võistluses pealtvaataja rollis. Eesti lõbustab end samal ajal hoopis kergekaalulisema võistlusega, mille lõpuks saab 11. oktoobril uue presidendi Eesti Olümpiakomitee (EOK). Publikut on siingi palju, kuid valijate ring kitsuke. Head […] Vaata lähemalt ›
0
Olen juba varateismeeast saadik usinalt osalenud kõikvõimalikel meeleavaldustel, alustades Pärnu maantee Rahva Raamatu sulgemise vastasest protestist aastal 2004 ning lõpetades vaba Tiibetit (2008) ja Ukrainat (2022), loomaõigusi (2007), õpetajate (2024) ja Tartu linna kultuuritöötajate palku (2023) toetavate meeleavalduste väisamisega. Olen allkirjastanud kümneid petitsioone, et ära hoida näiteks abielureferendumit (2021 – kas keegi seda kolli enam mäletabki?) […] Vaata lähemalt ›
0
Umbes nädal tagasi esitles suurkorporatsioon Meta (kunagi tuntud kui Facebook) uusi liitreaalsuse prille Orion. Praeguse seisuga on prototüüpi toodetud umbes 1000 eksemplari ja kes teab, kas see kunagi ka laia tarbijaskonnani jõuab, ent arvata võib, et Zuckerberg ja teised sinnapoole oma samme seavad. Alles eelmisel aastal esitles Apple oma uut segareaalsuskiivrit Apple Vision Pro. Ei […] Vaata lähemalt ›
162
Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunstikooli „Püha jõe kättemaks“, autor Aino Kallas, tõlkija Friedebert Tuglas, lavastajad Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oliver Reimann, juhendajad Mart Koldits ja Tiit Ojasoo, kunstnik Kairi Mändla, helilooja Kenn-Eerik Kannike ja valguskunstnik Erik Pello. Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias […] Vaata lähemalt ›
11
Kultuuriavalikkus on tavaliselt harjunud septembris soovima kultuuriministrile eelarvekõnelusteks südikust ja sitkust võitluses rahastuse tõusu eest. Tänavu aga oli kasvu asemel oodata kärbet ja põhimõtteliselt tuli loota, et Stenbockist tulevad sõnumid hinge täiesti kinni ei lööks. Olukord on tõsine, sest kärped ühelt ja maksutõusud teiselt pool sulatavad asutuste eelarveid erakordselt kiires tempos, hagu annab alla ka […] Vaata lähemalt ›
0
Veidike rohkem kui kaks aastat tagasi ilmus kasutajate ette Midjourney, generatiivne tehisaru, millega saab toota pilte, maale, fotosid ja kõike muud visuaalset. Kunstnike pahameeleks saab seda kasutada ka reaalsete autorite stiili matkimiseks, vorpida näiteks hüperrealistlikus stiilis maale. Tundub, nagu oleks kusagil saanud kokku maalikunsti matkivad algoritmid ja reaalsust jäljendavad kunstnikud. Mis vahet on tehisaru toodetud […] Vaata lähemalt ›
0
Augustis jõudis lõpusirgele uurimisrühma teadus-arendusprojekt „Moodulsüsteemi 1+x arendus, tehnomooduli väljatöötamine ja põhu kui materjali kasutamise uurimine“. Artikli autorid arhitektid Triinu Amboja, Aneth Traumann, Roosmarii Kukk, Valerii Krinberg, Liispet Viira ja insener Rasmus Meema kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi insenerivaldkonna arendusprojekti toetuse saanud uurimisrühma. 15 kuu vältel uuriti mustris projekteerimist, aren Vaata lähemalt ›
65
Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond avatud loengute sarja. Loengupidajad on ruumiloomega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud praktikud ja teoreetikud. Sügissemestri loengusari kannab pealkirja „S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis“. Seal keskendutakse teisenevatele edumõõdikutele ehitus- ja planeerimiskultuuris. Eelkõige on loengute eesmärk anda sotsiaalsuse mõistele sisu ja rehabiliteerida see Eesti ruumiloomes. Septembri kolmandal nädalal astus üles arhitekt ja Tampere. Vaata lähemalt ›
0
Ooper „Carmen“ 27. (esietendus) ja 29. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Georges Bizet, libretistid Henri Meilhac ja Ludovic Halévy Prosper Mérimée samanimelise jutustuse järgi. Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer, dirigendid Henri Christofer Aavik ja Kaspar Mänd, lavastaja, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik Pierre-Emmanuel Rousseau (Prantsusmaa), valguskunstnik Gilles Gentner (Prantsusmaa). Osades Marie Gautrot, Helen Lokuta või Aule Urb (Carmen), […] Vaata lähemalt ›
0
Eestimaine septembrikuu muusikaelu (vähemalt Tallinnas) on mingil määral etteaimatav: siia jäävad meie olulisemate muusikakollektiivide avakontserdid ning juba aastaid annab muusikasõpradele sügise tulekust märku Jaani kiriku ees looklev Pärdi päevade kontsertide järjekord. Ka see september ei olnud erand ja kuu esimesed kümme päeva läksidki peamiselt selle festivali tähe all: Pärdi muusika kõrval kõlasid Anton Bruckneri teosed […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas sobituvad omavahel teadus ja aktivism? Mida kujutab endast teadlase-aktivisti roll ühiskonnas ja miks on see tähtis? Sageli leitakse, sealhulgas ka paljude teadlaste endi hulgas, et teadus ja aktivism ei sobi kokku. Selles artiklis arutleme, miks peetakse teaduse ja aktivismi koostööd vastuoluliseks ning kas see peab nii olema. Lisaks soovime rõhutada, et teadlase-aktivisti roll on […] Vaata lähemalt ›
171
Tinglikult võib taasiseseisvunud Eesti sisepoliitika arenguloogika jaotada kahte selgelt eristuvasse perioodi. Esiteks ajavahemik 1991–2014, mida võime kutsuda postkommunistlikuks Savisaare-ajastuks. Pärast murranguperioodi sisepoliitikas aastatel 2014–2016 (EKRE tõus ja Savisaare taandumine) ning dramaatilisi nihkeid meie geopoliitilises reaalsuses 2022. aastal on hakanud välja joonistuma sootuks uue poliitloogika piirjooned, mida võiks kutsuda globaliseerumise ja uue külma sõja ajastuks. Need […] Vaata lähemalt ›
0
Pole ilmselt liig väita, et sel nädalavahetusel Rakveres vältav LGBT+ filmifestival „Festheart“ on Eesti vastuolulisim ja skandaalseim filmifestival, mis küll ei ütle konnatiigi tingimustes kuigi palju. Kui lüüa festival ja ennekõike selle rahastust puudutav otsingumootorisse, on kerge jõuda selliste „kvaliteetväljaannete“ nagu Uued Uudised ja Objektiiv veergudele, mille hambusse see sõbralikuma ja avatuma ühiskonna edendamiseks algatatud […] Vaata lähemalt ›
3
29. septembril lõppes Portugalis Portos Ida-Euroopa filmidele keskendatud filmifestival „Beast“, mille tänavune fookusriik oli Eesti. Festivali avasid kolm Eesti lühifilmi: „Saunapäev“, „Heiki teisel pool“ ja „Miisufy“*. Erivaatluse all oli Triin Ruumeti looming. Näidati nii möödunud sajandi dokumentaalfilme kui ka videokunsti alaprogrammi „Club Classics“. „Ei teata alati isegi Balti riikide pealinnu, nii et kuidas saakski olla aimu, […] Vaata lähemalt ›
14
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele on algusest peale olnud omane paindlikkus ja kohanemine kirjanduselus toimuvaga. Mõni kategooria on lisandunud, mõne väljaandmise intervall on pikenenud, mõni peab pausi. Ka järgmisel kevadel jagatakse auhindu pisut teisiti. Uuendustest kõneleb kirjanduse sihtkapitali esimees, Tallinna ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires. Pärast nelja-aastast katkestust naaseb kevadel vabaauhind. Jah, […] Vaata lähemalt ›
78
Aitäh žüriile selle tunnustuse eest. Nagu Paul-Eerik Rummo oma kõnes1 ütles, katsun minagi võtta seda avansina. Alustuseks luuletuse autorist Miklós Radnótist (5. V 1909 – [4.-9.] XI 1944). Lühidalt võiks öelda, et ta on nagu Ungari Heiti Talvik. Kui Talvik oli kommunismi, siis Radnóti natsismi ohver. Muidugi ei kehti paralleel päris kõiges, kuid lisaks tugevale postuumsele märtrimüüdile ühendab […] Vaata lähemalt ›
0
Paaril viimasel aastal on meil avaldatud mitmed aastakümnetetaguse Nõukogude Liidu opositsiooniliikumise kultusteosed. Nii näiteks on eesti keelde tõlgitud Varlam Šalamovi jutustused ning Jevgenia Ginzburgi, Vladimir Bukovski ja Natan Sharansky (Anatoli Štšatranski) mälestused. Samuti ilmus hiljuti Aleksandr Solženitsõni „Gulagi arhipelaagi“ kordustrükk. Nüüd on neile lisandunud Anatoli Martšenko „Minu tunnistused“. Ühelgi neist teostest polnud vähimatki lootust valmimisajal […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu teisteski väljaannetes, ilmus kooliaasta esimese nädala Sirbis mitu haridusteemalist kirjutist. Kuid muu sisuka ja põneva kõrval maalis Kaarel Tarandi ironiseeriv arvamuslugu „Õnneaeg on laste poole teel“1 kummalise pildi olukorrast koolides, kus nn äärmuspedagoogika ohustab võrsuva sugupõlve kasvamist töökaks ja õnnelikuks. Kuigi autor ei selgita, mida ta täpsemalt peab äärmuspedagoogikaks, jääb mulje, et see hõlmab […] Vaata lähemalt ›
21
Olemise ja tunnetuse vormid arenevad dialektiliselt. Nagu oleme varem korduvalt näinud: on olemise vorm ning on miski, mis sellele vastu paneb, seda eitab, ründab ehk kõige üldisemalt, mis tekitab sellele esimesele olemise vormile probleemi. Ta tõmmatakse välja oma vahetust enesesolust ja on sunnitud mingil moel lõimima seda teist olemise vormi. Sellega ta liigub dialektiliselt kõrgemale […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Naine
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 20:49
Viimane uuendus: 20:44.
Uudiste reiting uuendatud: 20:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)