Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Protseduur“ („The Substance“, Prantsusmaa-Suurbritannia 2024, 141 min), režissöör-stsenarist Coralie Fargeat, operaator Benjamin Kračun, helilooja Raffertie. Osades Margaret Qualley, Demi Moore, Dennis Quaid jt. Hakkamaks mõõtma Coralie Fargeat’ kehaõudussatiiri „Protseduur“ olemust – mida kogu see lõikumine, veristamine, lõhenemine, grotesksete vormide paljunemine, verevihm õieti tähendab? –, tuleks vaadata, kuidas Fargeat oma lõbusõudse luupainaja üles on võtnud. Lugu […] Vaata lähemalt ›
0
Zuga ühendatud tantsijate „Hool“, lavastaja ja koreograaf Helena Krinal, helilooja Liis Ring, kunstnik Marta Konovalov, valguskunstnik Reelika Palk. Tantsivad Ajjar Ausma, Helen Reitsnik ja Tiina Mölder. Esietendus 21. IX Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis. Helena Krinali ja Zuga ühendatud tantsijate tantsulavastuse „Hool“ tutvustuses öeldakse, et lavastus „keskendub sellele, kui raske, kerge, masendav ja kõrgendav on kellegi teise […] Vaata lähemalt ›
0
Vaikimine pidavat tähendama nõusolekut. Seepärast panengi kirja oma mõtted, mis on ajendatud akordioni eriala ajaloo kajastusest viimastel aastatel, sh viimast „Accordionfesti“ puudutavast Sirbi artiklist.* Nii eelmiste aastate festivali kajastused kui ka see artikkel algab mõttega, et enne „Accordionfesti“ oli Eesti akordionimäng valdavalt rahvamuusikakeskne ja ajast maas. Kultuuri on meile ennegi toodud piiri tagant ja nii […] Vaata lähemalt ›
104
Hollandi-USA sotsioloog Saskia Sassen väidab essees „Kas linnad oskavad kõneleda?“*, et linnadel on oma keel, oma suhtlemise viis, mis peegeldab linnaelu keerukust, eriti globaliseerunud ja võrgustunud maailmas. Sassen kirjutab, et linnade väljendusvahendid pole sõnad, vaid taristu, sotsiaalsed suhted, majanduslikud hoovad ja poliitika. Selline n-ö keel räägib võimust, ebavõrdsusest ja globaliseerumise mõjudest ja avaldub ühiskonnagruppide suhtlemises, […] Vaata lähemalt ›
56
Esiküljel Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold. Foto Priit Loog Tetjana Kasima, „Seikluslik linn“ festival „Klaver“ Zuga ühendatud tantsijate „Hool“ Sirja-Liisa Eelma näitus „Igatsus kaotatud ruumi järele“ mängufilm „Protseduur“ mängufilm „Hirmutaja 3“ Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumis on viimaseid päevi avatud suur Ladina-Ameerika kunsti näitus. Tänasest näeb Kumu aatriumis traditsioonilist Mehhiko surnutepäeva altarit, mis on osa näituse lõpuprogrammist. Põhiüritused toimuvad laupäeval, 2. novembril, näitus ja surnutepäeva altar on avatud kuni pühapäeva, 3. novembrini. „Ladina-Ameerika kunsti näituse raames oleme tahtnud seda rikast kultuuriruumi laiemalt avada, nii ekskursioonidel, Ladina-Ameerika teemalise suvise hoovifestivaliga […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. novembril kell 19.00 avab Eesti Fotokunstnike Ühendus (FOKU) koostöös Rüki galeriiga pop-up galerii Tallinna vanalinnas, aadressil Väike-Karja 10. Esimesel väljapanekul tulevad näitamisele Cloe Jancise, Tanja Muravskaja ning Elo Vahtriku teosed. Kolme erinevas karjäärietapis fotokunstniku töödes kohtuvad identiteedi, isiklike ruumide ja enesehoole erinevad tahud. Näitus jääb avatuks 1. detsembrini 2024. Cloe Jancise loomingus on […] Vaata lähemalt ›
0
„Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu“, Tambet Kaugema vestleb Laura Jaanholdiga Katia Margolis, „Vene demokraadid ja katkine savinõu“ Ülo Mattheus, „Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda“ Karin Bachmann, Mae Köömnemägi, Ülar Mark, „Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan“ Kristiina Malm-Olesk muusikakuu kontserdivalikust Tetjana Kasima, „Seikluslik linn“ Kristel Vilbaste, „Kas harrastusteadusel on tulevikku?“ Heldur Sander, „Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel“. Vaata lähemalt ›
0
Henriette Tugi-Nuusberg VASTUPEEGELDUS 1.11.- 26.11.2024 Neljapäeval, 31. oktoobril kell 17.00 avatakse HOP galeriis keraamik Henriette Tugi-Nuusbergi näitus ‘’Vastupeegeldus’’. „Taevad jutustavad Jumalale au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd /Ps.19:2/. Kogu universum on täis loovat jumalikku energiat. Alustades maakera sügavustest ja lõpetades universumi pideva suurenemisega. Jumala loomingut iseloomustab kord, otstarve, täpsus, esteetiline ilu ja suursugusus ning võimsus“. […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis 𝗞𝗮𝗱𝗶 𝗘𝘀𝘁𝗹𝗮𝗻𝗱𝗶 näitus „Menopausal Lido“. Näituse avamisel esineb Nancy Nakamura Räpipunt, mis on oma loomingus kasutanud tekste Kadi Estlandi 2016. aastal ilmunud netikogust „Curriculum Vitt“. Kadi Estland: „Tahtsin kujutada varjatud vägivalda ja misogüüniat, mis on levinud kogu meie kultuuris. Millega me elame nagu mingi pideva haigusega. Mis […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis 𝗞𝗶𝗹𝗹𝘂 𝗦𝘂𝗸𝗺𝗶𝘁𝗶 näitus „Kõnelused tiigriga“. Avamisel toimub Hello Upani & Killu Sukmiti live-kontsert. Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2024. Killu Sukmiti näitus tegeleb feministliku folklooriga muinasjuttudes. Paruness Marie Catherine D’Aulnoy leiutas 17. sajandil termini conte de fée (eesti k haldjajutt) ehk muinasjutt. Esimesed muinasjutud olid feministlik patriarhaadikriitika, […] Vaata lähemalt ›
0
Viimatisel Eesti disainiauhindade jagamise peol pälvis elutööpreemia sisearhitekt ja disainer Mait Summatavet. Tema loomingu hulgas on nii legendaarseid avalike ruumide sisearhitektuuri lahendusi, näitusekujundusi kui ka esemedisaini, peamiselt mööblit ja valgusteid. Töiselt on ta kulgenud uhkeid objekte mööda, alustades oma kujundajateed koos oma aja parimatega. 1965. aastal kaasas toonane kunstinäituste esikujundaja Bruno Tomberg juhendajana ta kursusekaaslase Taevo […] Vaata lähemalt ›
103
Kaks korda aastas inimesi tabav kellakeeramise nuhtlus on jälle käes. Tuttav ja terve igaviku kestnud vaidlus selle toimingu otstarbekuse üle saab korraks elu sisse, et siis jälle lahenduseta raugeda – lepitakse, kohanetakse. Kellakeeramise sunniga Eestis tuletab valitsus kodanikele meelde, et riik on sõjas. Just energiasääst, valge aja parem ärakasutamine oli põhiargument osutikruvimise toeks riikides, kus […] Vaata lähemalt ›
73
Viimastel nädalatel on erameedias ilmunud mitu artiklit riiklikult rahastatud kultuuriväljaannete ja nende töötajate mugava elu kohta. Aitäh, Johannes Peetsalu, Priit Hõbemägi, Marian Grau ja Triinu Soikmets, kõrvalpilgu ja tagasiside eest. Ehkki käsitlete oma artiklites laiemat probleemistikku, ajendasid need mind sisekaemuseks. Lubatagu jagada mõtteid diskussiooni selles tahus, mis puudutab toimetajatööd. Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga […] Vaata lähemalt ›
47
Iga kord, kui ma kuulen kedagi lausuvat, et „kultuuri olukorra lahendamiseks on tarvis rohkem eraraha kaasata“, haarab mu käsi Marxi „Kapitali“ järele. Huvitav, millises paralleeluniversumis need hobulausujad küll elavad? Ja kas nad tõesti arvavad, et ükski kultuuri- või kunstiasutuse juht pole viimase kolmekümne viie aasta jooksul selle geniaalse mõtte peale ise tulnud? Uskuge mind, kõik […] Vaata lähemalt ›
141
9. oktoobril jõudis avalikkuseni teade, et muinsuskaitseamet (MKA) lõpetab ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme. 2025. aastal väheneb muinsuskaitseameti kaudu jagatavate toetuste kogueelarve keskmiselt viis protsenti. Selle asemel et kärpida ühtlaselt kõiki toetusvoorusid, lõpetab amet alates järgmisest aastast mittekaitsealuse ajaloolise taluarhitektuuri toetused. Taluarhitektuuri toetusmeede oli mõeldud ajalooliste talude, mis on küll väga väärtuslikud, kuid ei ole riikliku kaitse […] Vaata lähemalt ›
44
Eestis on maksukoormuse jaotus rikkamate ja vaesemate vahel märgatavalt teistsugune kui riikides, kelle hulka me kuuluda tahame (Põhjala, teised Euroopa kõrge elatustasemega riigid) või kellega me kõige rohkem sarnaneme (Leedu, Poola, Portugal, Horvaatia). Siin torkab silma rikaste ja ülirikaste suhteliselt madal maksukoormus võrreldes keskmise sissetulekuga inimestega. Vanades demokraatiamaades on maksusüsteem loksunud enam-vähem selliseks, nagu kirjeldatakse […] Vaata lähemalt ›
3
Tõnis Saarts näeb kaitsedemokraatiat kui „tänapäevase demokraatia harvaesinevat erivormi, mis asetab eksistentsiaalsed ja riiklikud julgeolekuvajadused ettepoole demokraatlikest printsiipidest, deklareerides, et riigi, rahva ja demokraatliku süsteemi enda eksistentsi nimel on teatud ühiskonnagruppide demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine mõningatel juhtudel vältimatult vajalik, kuid see ei pruugi veel ohustada ühiskondlikke vabadusi tervikuna ega tuua kaasa demokraatia põhiprintsiipidest loobumist“1. Vaata lähemalt ›
0
Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et muutuste eestvedajaks saab […] Vaata lähemalt ›
3
Kliimakriis ei kao niipea kuhugi ning inimene koos kõigi teiste elusorganismidega peab paratamatult sellega kuidagi suhestuma. Kristina Õllek on üks neist eesti kunstnikest, kes ühendab oma loomingus teadusliku või isegi ulmelise diskursuse ning kaasaegse kunsti vahendid. Teda huvitab loodusliku ja sünteetilise maailma omavaheline läbikäimine ning oma loomingus keskendub ta sageli just veekogude ökoloogiale. Hiljuti tegi […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 21:04
Viimane uuendus: 20:56.
Uudiste reiting uuendatud: 20:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)