Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriavalikkus on tavaliselt harjunud septembris soovima kultuuriministrile eelarvekõnelusteks südikust ja sitkust võitluses rahastuse tõusu eest. Tänavu aga oli kasvu asemel oodata kärbet ja põhimõtteliselt tuli loota, et Stenbockist tulevad sõnumid hinge täiesti kinni ei lööks. Olukord on tõsine, sest kärped ühelt ja maksutõusud teiselt pool sulatavad asutuste eelarveid erakordselt kiires tempos, hagu annab alla ka […] Vaata lähemalt ›
0
Veidike rohkem kui kaks aastat tagasi ilmus kasutajate ette Midjourney, generatiivne tehisaru, millega saab toota pilte, maale, fotosid ja kõike muud visuaalset. Kunstnike pahameeleks saab seda kasutada ka reaalsete autorite stiili matkimiseks, vorpida näiteks hüperrealistlikus stiilis maale. Tundub, nagu oleks kusagil saanud kokku maalikunsti matkivad algoritmid ja reaalsust jäljendavad kunstnikud. Mis vahet on tehisaru toodetud […] Vaata lähemalt ›
0
Augustis jõudis lõpusirgele uurimisrühma teadus-arendusprojekt „Moodulsüsteemi 1+x arendus, tehnomooduli väljatöötamine ja põhu kui materjali kasutamise uurimine“. Artikli autorid arhitektid Triinu Amboja, Aneth Traumann, Roosmarii Kukk, Valerii Krinberg, Liispet Viira ja insener Rasmus Meema kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi insenerivaldkonna arendusprojekti toetuse saanud uurimisrühma. 15 kuu vältel uuriti mustris projekteerimist, aren Vaata lähemalt ›
65
Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond avatud loengute sarja. Loengupidajad on ruumiloomega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud praktikud ja teoreetikud. Sügissemestri loengusari kannab pealkirja „S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis“. Seal keskendutakse teisenevatele edumõõdikutele ehitus- ja planeerimiskultuuris. Eelkõige on loengute eesmärk anda sotsiaalsuse mõistele sisu ja rehabiliteerida see Eesti ruumiloomes. Septembri kolmandal nädalal astus üles arhitekt ja Tampere. Vaata lähemalt ›
0
Ooper „Carmen“ 27. (esietendus) ja 29. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Georges Bizet, libretistid Henri Meilhac ja Ludovic Halévy Prosper Mérimée samanimelise jutustuse järgi. Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer, dirigendid Henri Christofer Aavik ja Kaspar Mänd, lavastaja, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik Pierre-Emmanuel Rousseau (Prantsusmaa), valguskunstnik Gilles Gentner (Prantsusmaa). Osades Marie Gautrot, Helen Lokuta või Aule Urb (Carmen), […] Vaata lähemalt ›
0
Eestimaine septembrikuu muusikaelu (vähemalt Tallinnas) on mingil määral etteaimatav: siia jäävad meie olulisemate muusikakollektiivide avakontserdid ning juba aastaid annab muusikasõpradele sügise tulekust märku Jaani kiriku ees looklev Pärdi päevade kontsertide järjekord. Ka see september ei olnud erand ja kuu esimesed kümme päeva läksidki peamiselt selle festivali tähe all: Pärdi muusika kõrval kõlasid Anton Bruckneri teosed […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas sobituvad omavahel teadus ja aktivism? Mida kujutab endast teadlase-aktivisti roll ühiskonnas ja miks on see tähtis? Sageli leitakse, sealhulgas ka paljude teadlaste endi hulgas, et teadus ja aktivism ei sobi kokku. Selles artiklis arutleme, miks peetakse teaduse ja aktivismi koostööd vastuoluliseks ning kas see peab nii olema. Lisaks soovime rõhutada, et teadlase-aktivisti roll on […] Vaata lähemalt ›
171
Tinglikult võib taasiseseisvunud Eesti sisepoliitika arenguloogika jaotada kahte selgelt eristuvasse perioodi. Esiteks ajavahemik 1991–2014, mida võime kutsuda postkommunistlikuks Savisaare-ajastuks. Pärast murranguperioodi sisepoliitikas aastatel 2014–2016 (EKRE tõus ja Savisaare taandumine) ning dramaatilisi nihkeid meie geopoliitilises reaalsuses 2022. aastal on hakanud välja joonistuma sootuks uue poliitloogika piirjooned, mida võiks kutsuda globaliseerumise ja uue külma sõja ajastuks. Need […] Vaata lähemalt ›
0
Pole ilmselt liig väita, et sel nädalavahetusel Rakveres vältav LGBT+ filmifestival „Festheart“ on Eesti vastuolulisim ja skandaalseim filmifestival, mis küll ei ütle konnatiigi tingimustes kuigi palju. Kui lüüa festival ja ennekõike selle rahastust puudutav otsingumootorisse, on kerge jõuda selliste „kvaliteetväljaannete“ nagu Uued Uudised ja Objektiiv veergudele, mille hambusse see sõbralikuma ja avatuma ühiskonna edendamiseks algatatud […] Vaata lähemalt ›
3
29. septembril lõppes Portugalis Portos Ida-Euroopa filmidele keskendatud filmifestival „Beast“, mille tänavune fookusriik oli Eesti. Festivali avasid kolm Eesti lühifilmi: „Saunapäev“, „Heiki teisel pool“ ja „Miisufy“*. Erivaatluse all oli Triin Ruumeti looming. Näidati nii möödunud sajandi dokumentaalfilme kui ka videokunsti alaprogrammi „Club Classics“. „Ei teata alati isegi Balti riikide pealinnu, nii et kuidas saakski olla aimu, […] Vaata lähemalt ›
14
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele on algusest peale olnud omane paindlikkus ja kohanemine kirjanduselus toimuvaga. Mõni kategooria on lisandunud, mõne väljaandmise intervall on pikenenud, mõni peab pausi. Ka järgmisel kevadel jagatakse auhindu pisut teisiti. Uuendustest kõneleb kirjanduse sihtkapitali esimees, Tallinna ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires. Pärast nelja-aastast katkestust naaseb kevadel vabaauhind. Jah, […] Vaata lähemalt ›
78
Aitäh žüriile selle tunnustuse eest. Nagu Paul-Eerik Rummo oma kõnes1 ütles, katsun minagi võtta seda avansina. Alustuseks luuletuse autorist Miklós Radnótist (5. V 1909 – [4.-9.] XI 1944). Lühidalt võiks öelda, et ta on nagu Ungari Heiti Talvik. Kui Talvik oli kommunismi, siis Radnóti natsismi ohver. Muidugi ei kehti paralleel päris kõiges, kuid lisaks tugevale postuumsele märtrimüüdile ühendab […] Vaata lähemalt ›
0
Paaril viimasel aastal on meil avaldatud mitmed aastakümnetetaguse Nõukogude Liidu opositsiooniliikumise kultusteosed. Nii näiteks on eesti keelde tõlgitud Varlam Šalamovi jutustused ning Jevgenia Ginzburgi, Vladimir Bukovski ja Natan Sharansky (Anatoli Štšatranski) mälestused. Samuti ilmus hiljuti Aleksandr Solženitsõni „Gulagi arhipelaagi“ kordustrükk. Nüüd on neile lisandunud Anatoli Martšenko „Minu tunnistused“. Ühelgi neist teostest polnud vähimatki lootust valmimisajal […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu teisteski väljaannetes, ilmus kooliaasta esimese nädala Sirbis mitu haridusteemalist kirjutist. Kuid muu sisuka ja põneva kõrval maalis Kaarel Tarandi ironiseeriv arvamuslugu „Õnneaeg on laste poole teel“1 kummalise pildi olukorrast koolides, kus nn äärmuspedagoogika ohustab võrsuva sugupõlve kasvamist töökaks ja õnnelikuks. Kuigi autor ei selgita, mida ta täpsemalt peab äärmuspedagoogikaks, jääb mulje, et see hõlmab […] Vaata lähemalt ›
21
Olemise ja tunnetuse vormid arenevad dialektiliselt. Nagu oleme varem korduvalt näinud: on olemise vorm ning on miski, mis sellele vastu paneb, seda eitab, ründab ehk kõige üldisemalt, mis tekitab sellele esimesele olemise vormile probleemi. Ta tõmmatakse välja oma vahetust enesesolust ja on sunnitud mingil moel lõimima seda teist olemise vormi. Sellega ta liigub dialektiliselt kõrgemale […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljutine Veneetsia biennaali külastus äratas minus suurtel kunstifestivalidel ikka ja jälle tekkiva küsimuse. Miks on nii, et kuigi võimalust minna tualetti ja kohvikusse pakutakse iga mõnesaja meetri tagant, jääb enamasti tagaplaanile inimlik soov veidi pikutada? Vaimsete väljakutsete kõrval on suurnäitused ka füüsiliselt üsna nõudlikud. Nii pole imestada, et vaatamata köitvale kunstile rändab eriti õhtu poole […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Tšellokontsert“ kontsert „Poska ja Sibelius“ 27. IX Estonia kontserdisaalis. Alban Gerhardt (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Kristiina Poska. Kavas Elis Halliku „Aegis“ (Eesti esiettekanne) ning Edward Elgari ja Jean Sibeliuse muusika. Elis Hallik on eesti helilooja, kes on oma loometööd kirjeldanud nii: „Sügav filosoofilis-poeetiline sfäär on ühe teose puhul muidugi olulisim, aga on hea […] Vaata lähemalt ›
9
Eesti Rahvusmeeskoori hooaja avakontsert „Raimo Kangro 75“ 26. IX Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kavas Raimo Kangro ning tema õpilaste Tõnis Kaumanni, Aare Kruusimäe, Timo Steineri, Ülo Kriguli ja Tõnu Kõrvitsa muusika, sh uudisteosed: Timo Steineri „Tarkuse laulud“, Ülo Kriguli „Das ist des Jägers Ehrenschild“ ehk „On jahimehe vapiau“, Tõnis Kaumanni „Moria mai“ […] Vaata lähemalt ›
0
„Kutsutud on kõik, välja arvatud need, kes ei ole“ Temnikova & Kasela galeriis kuni 19. X. Temnikova ja Kasela galeriis on avatud üks omamoodi väljapanek. See pole kureeritud tervik, vaid hoopis miski, mis meenutab pigem telefonimängu: galerist Olga Temnikova valis näitusele ühe kunstniku ning laskis tollel omakorda järgmise kunstniku valida. Ja nii edasi, kuni saidki kokku […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Marcello mio“ (Itaalia-Prantsusmaa 2024, 120 min), režissöör-stsenarist Christophe Honoré, operaator Rémy Chevrin, helilooja Alex Beaupain. Osades Chiara Mastroianni, Catherine Deneuve, Fabrice Luchini, Benjamin Biolay, Melvil Poupaud, Nicole Garcia, Stefania Sandrelli jt. „Marcello mio“ on nii veider film, et selguse mõttes tuleb kohe piirjooned maha märkida. Peaosas on itaalia superstaari Marcello Mastroianni ja prantsuse megatähe […] Vaata lähemalt ›
5
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 00:09
Viimane uuendus: 00:04.
Uudiste reiting uuendatud: 00:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)