Vahel viib elu sinna, kuhu ise minna ei oskakski. Sain sellele kinnitust hiljuti, kui käisin Eestist umbes poolteist korda suuremas Kesk-Ameerika riigis Guatemalas. Olin Guatemala kohalolu ja vihjeid sellele riigile oma elus märganud juba varem. Ta oleks mind nagu kuskilt kaugelt kutsunud. Tagantjärele meenub gümnaasiumi hispaania keele õpiku pilt, kus peal riigi ilmselt kõige tuntum vaatamisväärsus Tikali tempel. Paar aastat tagasi ühelt teiselt reisilt tulles nägin lennukis reklaami, mis kutsus... Vaata lähemalt ›
0
63aastasena on raske haiguse tõttu meie seast lahkunud kunstiteadlane ja -kriitik Heie Marie Treier, empaatiline ja hea hing, armastatud õppejõud ning alati inspireeriv ja iga auditooriumi kaasa haaranud nüüdiskunsti mõtestaja. Heie taastas 2000. aastal almanahhi Kunst ilmumise vahepeal katkenud traditsiooni, seda hulga mahukamas ja vaevanõudvamas kvartaliajakirja formaadis. Pöördelistel 1990. aastatel plahvatuslikult intensiivistunud kunstielu ja sama kümnendi lõpul alanud ajakirjandusäri kuhtumise korrela Vaata lähemalt ›
0
Normeerida keelt rangelt. Lubatud on ainult keelekasutus, mis vastab normile. Aga keelekasutus varieerub ja hälbib normist. Lapsed või välismaalased, kes ei ole veel normi omandanud. Vanurid, kes kasutavad mõnd vana keelevormi. Murdetaustaga inimesed. Spetsialistid oma erialakeelega. Slänglevad noorukid. Puuduliku haridusega inimesed, kes ei oska vormidel õieti vahet teha ja neid õigesti kasutada: pärast ja peale, järele ja järgi, poole suurem ja poole võrra suurem. Õieti ja õigesti. Kui suurem osa... Vaata lähemalt ›
0
Mida on ühist pianist Sten Heinojal, džässmuusikul Karmen Rõivassepal ning bluusimutina tuntud Kaisa Lingul? Kõik kolm on ehitanud oma karjääri üles ilma mänedžeri abita. Kuigi nad on aastate jooksul mõningaid ülesandeid delegeerinud, ei ole ükski neist seni näinud vajadust klassikalise artisti-mänedžeri suhte järele. Kui eelmisel aastal ilmus Sirbis artikkel, kus käsitleti artisti ja mänedžeri rolli Eesti muusikatööstuses,* siis seekord on jutt professionaalsetest muusikutest, kes on teadlikult toimetanud. Vaata lähemalt ›
0
On suur ahvatlus alustada kirjutist vene kirurgist Nikolai Pirogovist väikese maalilise stseeniga Tartus Pirogovi pargis istuvatest tudengitest, kes tõenäoliselt ei pruugi tema kohta midagi teada. Sealne väärikas ametlik mälestusmärk ei vii tingimata mõtteid inimese tormilisele ja väljakutseterohkele saatusele. Isegi mälestusteraamatus, millest on pikk katkend tõlgitud nüüd eesti keelde, pole autor kirjeldanud kõiki oma eluetappe. Tubli osa kirjapandust on aga seotud Tartuga, kus Pirogov nii õppis (1828–183 Vaata lähemalt ›
0
Ametnik viitab paragrahvile, kuulamata inimest. Minister ignoreerib ajakirjaniku küsimust, korrates päheõpitud vastust. Lapsevanem lõpetab dialoogi resoluutselt: „Sest mina ütlen nii!“ Need ei ole juhuslikud näited ebaviisakusest, vaid süsteemse „ütlemise kultuuri“ sümptomid, mis halvavad Eesti ühiskonda. Selline muster kordub. Näiteks kirjeldab Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin kaheaastast tööprotsessi,1 kus haridusleppe ja karjäärimudeli töörühmad esitasid ettepanekuid „kirjaliku Vaata lähemalt ›
0
Tartu rahulepingu allkirjastamise 106. aastapäeval, esmaspäeval 2. veebruaril 2026 algusega kell 18 toimub Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas kohvik-vestlusõhtu, kus kohvilauas saab mõtiskleda Tartu rahust kui Eesti iseseisvuse võtmesündmusest tõukuvate seoste üle välispoliitika ja olukorraga tänapäeva maailmas. Sõjast ja rahust räägivad julgeolekuekspert Kalev Stoicescu ja kõrgemate riigikaitsekursuste juhataja Madis Mikko. Publik on oodatud julgelt küsima ja kaasa rääkima. Kohvik on avatud juba alates kell Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 29. jaanuaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Krista Kaer, Raine Karp ning Mark Soosaar ning spordi elutööpreemia Merike Rõtova ning Üllar Kerde. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes. „Elutööpreemiate laureaadid meenutavad, et tipp sünnib järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti täpsus, arhitektuuri mõõtkava, dokumentalisti vaatlusjulgus või treeneri ja sportlase viljakas koostöö. Eesti riik tänab teid, et olete igaüks oma tegevusega Eesti l Vaata lähemalt ›
0
„Luuletamine ongi hundiratas“, Pille-Riin Larm vestleb Eeva Pargiga Tristan Priimägi Euroopa filmiauhindadest Teisi Ligi kirjutab Mark Soosaarest tema 80. sünnipäeva puhul Kunstimuuseumide juubeliaasta vestlusring Kristiina Malm-Olesk, „Karjäär ilma mänedžerita“ Maria Mölder vestles Rakvere kultuurikeskuse juhi Kertu Orroga Isabel Mari Jezierska, Karl Lembit Laane, „Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale“ Grete Arro, „Miks tekivad kliimamüüdid?“ Peet Kask, „Eesti maksupoliitika ristteel“ Vestlusr Vaata lähemalt ›
0
Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm. Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30.01 kl 18 avaneb A-Galerii seifis Liisa Chrislin Salehi ja Ivor Mikkeri näitus „Unveiling/ Puhastumine“, Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises. Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. V Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere. Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu. Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude. Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 25. jaanuaril kuulutati Tartu kunsti aastanäituse viimasel tunnil välja publikulemmik, noore kunstniku ergutuspreemia ning Tartu Kunstimaja 2025. aasta publiku lemmiknäitus. Kokku külastas aastanäitust 4635 inimest, mis pani ilusa punkti rekordaastale, kui Kunstimaja näituseid külastati kokku 48340 korda. Tartu kunsti aastanäituse publikulemmikuks sai kunstnik Liisi Ördi maal „Jäälkõndja“. Teist aastat järjest publikulemmikuks valitud Örd sõnas peale diplomi kätte saamist: „Näitusel olnud merema Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30. jaanuaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Baltikumi noore maalikunstniku preemia Young Painter Prize 2025 lõppnäitus. Young Painter Prize 2025 (YPP) on üks Baltimaade tähtsamaid nüüdiskunsti auhindu, mille seekordne viimane näitus toimub Tartu Kunstimajas. Pärast edukaid väljapanekuid Riias ja Panevėžyses lõpetab Eesti näitus esimese näitusetsükli, mis toimub kõigis kolmes Balti riigis, esitledes piirkonna kõige lootustandvamaid noori maalikunstnikke. Leedu kunstniku Vilmanta Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eduard Tinn, ühiskonnategelane, publitsist ja filosoofiaõppejõud. Tinn lõpetas Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS), õppis Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Aastatel 1972–1974 oli Eduard Tinn Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, 1975–1978 Sirbi ja Vasara peatoimetaja. Üleminekuaegadel, aastatel 1988–1990, oli Tinn ajakirja Eesti Kommunist ja selle nimevahetuse järel Poliitika peatoimetaja. A Vaata lähemalt ›
0
Eesti raamatu juubeliaasta on lõppenud. Pöördusime suurüritusest kokkuvõtete tegemiseks küsimustega vabariikliku juubelikomisjoni esimehe, Teaduste Akadeemia akadeemiksekretäri Juhan Kahki ja Kirjastuskomitee peatoimetaja Kaljo Itra poole. Kas loete juubeliaasta üritused kordaläinuks? Mis rõõmustas eriti, mida tulnuks teha paremini? Millisena paistab meie raamat ajaloolises tagasivaates? Juhan Kahk: Kui rääkida sellest, kas eesti raamatu aasta oma eesmärgi saavutas, siis minu arvates oli iseloomulik, et ta Vaata lähemalt ›
0
ERSO uus aasta on alanud mitmekülgselt: traditsioonilisel uusaastakontserdil oli laval suur sümfooniaorkester ja kavas romantismiaja klassikud, aasta teisel reedel õhtu fookus hoopis ühel pillirühmal ja kavas elavate heliloojate Arvo Pärdi, Philip Glassi ja Joep Bevingi looming. Sarjas „Audiospaa“ antud kontserdi kava koostas tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink, kaheksa tšellisti jagasid lava Vox Clamantise ja dirigent Kaspar Männiga. „Audiospaa“ kontsertide mõte on pakkuda elamus ja lihtsalt olla. Kõi Vaata lähemalt ›
83
Lumine jaanuariõhtu ja Mustpeade maja lõid Tallinna vanalinnas haruldaselt sugestiivse fooni kontserdile, mille keskne idee oli valguse ja pimeduse vastandumine. Saksa dirigendi Gregor Mayrhoferi esmakohtumine Tallinna Kammerorkestriga mõjus kontseptuaalselt läbimõelduna ja hästi ajastatuna. Jaanuari keskpaigas, mil päevavalgust napib ja meel on sümbolitele vastuvõtlikum, kõlas valguse otsimise teema mitte abstraktse kujundina, vaid sügavalt puudutava kogemusena. Mayrhofer on rõhutanud, et valguse otsimine. Vaata lähemalt ›
6
Vaarao unenäos ennustatu on Eesti kultuuripoliitikas vankumatu kindlusega täide läinud. Kõigepealt tõusid jõest seitse lihavat lehma, aga seejärel teist seitse, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest, ning need lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma (1Ms 41). Kultuuri rahastamises saab headest aastatest minevikus rääkida küll mööndustega, sest ka rammusamad lehmad olid lahjapoolsed, aga võrdluspildis järgnenutega siiski. Vaaraod on vahetunud ning ega Joosepitest, kes Vaata lähemalt ›
0
Detsembris esines kirjanike liidu musta laega saalis ajakirja Vikerkaar Palestiina-teemalise erinumbri esitlusel üks numbri autoritest – Hazem Jamjoum. Selle teksti lähtekohaks on Jamjoumi sedastus, et praegune Iisrael on „fašistlik asunduskolonialistlik riik“. Nõustume seisukoha teise poolega jäägitult. Kui jätta praegu kõrvale riigi „fašistlik“ olemus – selle juurde tuleme tagasi hiljem –, on Iisrael kahtlemata asunduskolonialistlik (settler colonialism), nagu on seda enamik kromanjooni tõugu inimeste loo Vaata lähemalt ›
14
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 08:57
Viimane uuendus: 08:46.
Uudiste reiting uuendatud: 08:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)