Meid seob armastus ruumi vastu. Räägime reaalsustajust ja kujutlustest, loovusest ja uurimistööst. Siinne vestlus on üdini loov: oleme vabastanud end ruumilahenduste pragmaatilisest poolest, et ruumi märgata ja sellega suhestuda nii visuaalselt kui ka seda sõnastades. Kuidas siis peegelduvad Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelma otsingud ja püüdlused pealispinnal ja sügavustes? Arutelu ruumikogemuste, -tähenduste ja -tõlgenduste teemal leidis aset kunstnike liidu kohvihommikul jaanuari lõpus. Miks peab ruumist rä Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeva muusikutel on lihtsam kui kunagi varem oma loomingut ise välja panna, aga ka lihtsam jääda muu kireva hulgas märkamatuks. Üks võimalus on panna end proovile noortebändide showcase-konkursil, kust saab lavakogemuse korralikus klubis, vaevata leitud uue publiku ning muidugi ka auhindu ja tunnustust. Konkurss „LiveStage.Youth“ pakkus meeleoluka elamuse nii osalejatele kui ka publikule. Finaali pääses kümme artisti ehk viiendik kandideerinutest. Kõigil lubati esitada kolm pala, et nad annaksid oma ole Vaata lähemalt ›
0
Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle kümnendi rääkinud, et siire toob kaasa ühiskondlik-kultuurilise süvamuutuse nii elanike kui institutsioonide jaoks. Oskusliku juhtimise korral teisenevad ühiskonnaelu eri sfäärid rööbiti ja üksteist võimestades, oskamatu või puuduva juhtimise korral aga doominoefektina. Seetõttu kõneldakse teadusringkondades üha sagedamini mitmemõõtmelisest Vaata lähemalt ›
0
Sveta Grigorjeva Triin Soometsa luulekogust „Jäälind“ Riho Västrik, „Grigori Kromanov 100“ Grigori Kromanov 100 Silver Õun Béla Tarri filmidest Tristan Priimägi vestles saksa filmirežissööri Mascha Schilinskiga Marin Mõttus, „Kirjanduse veritsev serv“ Margit Keller ja Triin Vihalemm Ida-Virumaa tulevikust Robin Lek, Triinu-Liis Tuhkla, „Kes on naine? Kes on mees?“ Gregor Kulla, „Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu“ Tüüne-Kristin Vaikla vestleb Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelmaga Johanna Holvandus-T Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 4. märtsil kell 17.00 avatakse Tartus Jakobi galeriis Läti tekstiilikunstniku Laura Dzērve näitus „Balti lõimed: kaotus”. Näitus jääb avatuks 27. märtsini. Euroopa seisab silmitsi süveneva demograafilise kriisiga, kus hääbuv rahvaarv ja ühiskonna vananemine pole enam pelgalt statistilised näitajad, vaid eksistentsiaalne väljakutse. Laura Dzērve näitus „Balti lõimed: kaotus” käsitleb seda valusat ja sageli ebamugavat reaalsust tekstiilikunsti taktiilses keeles. Kunstnik esitab küsimuse meie põlv Vaata lähemalt ›
0
IDEAALMAASTIKUD / IDEAL LANDSCAPES Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Uue Kunsti Muuseumis 7. 03. 2026 – 24. 05. 2026 avamine 7. märtsil kell 14 Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid. Eesti kunst Vaata lähemalt ›
0
Eesti õiguskultuuri jaoks oli 26. veebruar 2026 kurb päev. Meie hulgast lahkus ootamatult ja ebaõiglaselt vara isa ja abikaasa, õigusteadlane, endine riigikohtunik, õppejõud, tervisesportlane ja suur inimene Urmas Volens. Ta oli 49aastane. Urmas Volensi lahkumisega kaotas Eesti õigusteadus XXI sajandi esimese veerandi ühe kõige väljapaistvama õiguse mõtestaja, suure missioonitundega mõtleja, põhimõttekindla moraalse majaka, õigus- ja kohtusüsteemi arendaja, professionaalsete õigusteadmiste edasiandja ja õig Vaata lähemalt ›
0
2.–8. märtsini toimub teist aastat naistenädal, mis kutsub naistepäeva tähistama viisil, mis ei piirdu vaid lillede ja kommidega, vaid keskendub naiste õigustele, turvalisusele ja rollidele ühiskonnas. Feministeerium korraldab naistenädalat koostöös idee algatajate Patricia Suimetsa, Ruth Sisaski ja Lena Kurega. Koos enam kui 20 organisatsiooniga saab Tallinnas, Tartus ja Narvas käia kinos ja peol, näitusel ning enesekaitsetrennis, töötubades ja vestlusõhtutel. Sel aastal on korraldajate teravama tähelepanu Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari avab kevadhooaja kõigi aegade parimast suusahüppajast Matti Nykänenist rääkiva avameelse portreefilmiga. Miks sai neljakordsest olümpiavõitjast ja kuuekordsest maailmameistrist alkohoolik ja vägivallatseja? Selle üle mõtisklevad esimest korda laiema avalikkuse ees tema ema, õde ja tütar – need, kes tundsid Mattit kõige paremini. „Legend Matti Nykänen” otsib inimest legendi taga ja küsib, kas allakäiguspiraali saanuks vältida. Soomes vastakaid arvamusi tekitanu Vaata lähemalt ›
0
Alates 06.03 on A-Galerii seifis avatud eesti metallikunstniku Nils Hindi isikunäitus „Toores tükk musta rauda“. Tooreks võib nimetada materjali, mis hoiab endas potentsiaali muutuda, kuid mida pole veel teisenemise tarvis töödeldud. Kui plaanis pole teha midagi, muutub toormaterjal lihtsalt materjaliks. Ometi ei püsi ka staatilises ja tahkes olekus miski paigal vaid osakesed rabelevad juhuslikult neile määratud koha ümber. Näitus räägibki tegemise ja mittetegemise keerukast sundvalikust. Nils Hint (1986) o Vaata lähemalt ›
0
19.–21. juunini peetakse Riias XX Balti üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob kokku ligi 5000 üliõpilast Eestist, Lätist ja Leedust. Tegemist on Baltimaade suurima tudengite kultuurisündmusega – osalema oodatakse 66 koori, 44 rahvatantsuansamblit ja 9 puhkpilliorkestrit. Gaudeamuse Eesti-poolse peakorraldaja Kulno Kungla sõnul soovib Eestit Riias esindada üle tuhande laulja, tantsija ja pillimängija. „See näitab, et üliõpilaskultuur elab ja areneb. Gaudeamus annab noortele võimaluse koged Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 6. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub kolmapäeval, 1. aprillil! Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Maire Aarsalu, Siim-Tanel Annus, Von Bomb, Liisi Eelmaa, Mari Frühling, Aleksei Gordin, Gert Guriev, Lemme Haldre, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Kadri Kalve, Margus Kontus, Hedi Kuhi, Toomas Kuusing, Ti Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 6. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Ahti Seppeti isikunäitus „Vaba tahe“. Näituse kuraator on Indrek Grigor. Näitus on jagatud kolmeks mõtteliseks tervikuks, mis avavad pingeid kunstniku loomingu eri tahkudes: keha ja mõistus, iha ja vastutus, isiklik ja poliitiline. Loodusmaalide komplekt „Maa ja taevas” lähtub kunstniku nooruspõlve merekogemustest ning võimaldab mõttelist nostalgitsemist. Taeva ja vee, horisondi ja peegelduse motiivides kohtuvad vahetu kehaline mälu ning. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 6. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Eva Labotkini, Irina Krivonogova ja Margit Lõhmuse ühisnäitus „Juurvõrk“. Näitusel saab näha kolme kunstniku esmapilgul väga erinevaid töid. Kolme autori teosed eksisteerivad kui isiklikud maastikud, kuid nende maastike servad hakkavad hägustuma – segunedes, nihkudes, üksteisega dialoogi astudes – nagu unenäod, mis pärast ärkamist veel hetkeks meeles püsivad. Erksad värvid, poolabstraktsed pinnad, taimed ja maastikud näivad maalidel ja. Vaata lähemalt ›
0
55 aastat tagasi sõlmiti Ramsari konventsioon, millega riigid üle maailma tunnistasid märgalade ökoloogilist tähtsust ja seadsid eesmärgiks piirata nende kadu. Selle leppega liitus Eesti 1994. aastal, aga ikka kõlab kohalikus arvamusruumis väiteid, mille esitajad kahtlevad soo(metsa)de väärtuses ja nende taastamise vajalikkuses. Ühes järjekordses ühismeedialõimes tõdes kommenteerija, et ta ei mõista, millist „päris“ probleemi püütakse soode taastamisega lahendada, sest argumendid nagu „soid on liiga vähe“ v Vaata lähemalt ›
0
Terve põlvkond lapsi on suureks kasvanud, kogu maailm on jäädavalt muutunud ning projektimeeskonna pardale ja sealt maha on astunud hulk inimesi. Kui ma 2012. aastal otsustasin vastu võtta Rakvere linnaarhitekti ametiposti, oli muusikamaja eelprojekt juba kaante vahel. 2009. aastal toimunud rahvusvaheline arhitektuurikonkurss oli toonud mitmekümnest riigist arhitekte kätt proovima ja võistlema laekus 136 tööd. Hindamine jaotati viide ossa, nii et igas etapis lükati osa võistlustöid kõrvale. Lõpuks jäi sõela Vaata lähemalt ›
0
Ükskord ammu, möödunud sajandil, elas seitsme maa ja mere taga (siitpoolt lääne suunas) ühes suurlinnas üks kunstnik, kellele ei meeldinud, et tema aastatetagune maal müüki pandi. Huvi maali vastu olla olnud suur, kuid vallandunud autori hinnangul täiesti valel põhjusel. Nimelt oli maal ühe rikka mehe käes, kes kaubelnud teose omal ajal enesele veidi alla turuhinna. Nüüd aga hinnati maali rahalist väärtust kõrgemalt kui kunagi varem – ja just see ei... Vaata lähemalt ›
0
Parimad komplimendid, mida uusehitis, antud juhul koolimaja võib saada, on need, kui koolidirektorist ja vallavanemast kiirgab siirast uhkust, maja külastavad arhitektid vaatavad kadedusega ja mõtlevad, et siin oleks tahtnud ise õppida ja et nädalavahetuseti kasutavad kohalikud elanikud hoonet ümbritsevat avalikku ruumi. Minul avanes võimalus külastada uut koolihoonet koos briti arhitekti Sam Jacobiga, kui ta oli siin arhitektide liidu aastapreemia žüriiliikmena ringkäiku tegemas. Sam on ilmselt kõige lõbus Vaata lähemalt ›
0
Välismaalaste ekskursiooni liikmed vaatavad linnahallis ja hiljem selle katusel hämmastunult ringi ja kuulavad giidi seletusi. Koloss hingab vaikselt, katus tilgub läbi, rohi võrsub kivide vahelt. Eemalt silmitseb seda otsekui nähtamatuna hallipäine vanahärra, muie suul. Arhitektid ongi enamasti nähtamatud, astuvad kõrvale ja jälgivad, kuidas lapsuke elus hakkama saab. Kõnekas stseen Raine Karbi vahest tuntuima hoone linnahalli katuselt juhatab sisse Keiti Väliste dokumentaalfilmi „Karp“. Noor linnahall on. Vaata lähemalt ›
0
Linnapark ei pea olema suur, et olla mõjus. Üha enam hinnatakse ruumi, mis on targalt kavandatud, arvestades kohapealse väljakujunenud keskkonnaga, pakub rahulikke hetki ja lisab sellele ökoloogilist väärtust. Üks selline on Põhja-Tallinna Krulli kvartali Krulli park. Pargi kujunduses on lähtutud selgest põhimõttest: luua mitme funktsiooniga, kuid rahulik linnaruum, mis pakub inimestele lõõgastusvõimaluse ja toetab ka linna elurikkust. XIX sajandi lõpus Kalamaja servale rajatud metalli- ja masinatööstus ehk Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 01:31
Viimane uuendus: 01:08.
Uudiste reiting uuendatud: 01:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)