13. ja 14. novembril peeti filmimuuseumis juba kümnes Läänemere maade filmiajaloo konverents, tänavu alapealkirjaga „Muutuste dünaamika“. Siinses piirkonnas, kus napib nii uurijaid kui ka ressursse, on peaaegu võimatu korraldada selline üritus järjepidevalt igal aastal. Seetõttu sai ettevõtmisest juba üsna selle algusjärgus rändkonverents, mis liigub Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti rotatsioon määrab vaikimisi ka konverentsi fookuse: uurijaid ja ajaloolasi Balti riikidest on sellel konverentsil olnud alati Vaata lähemalt ›
48
Küsisin kord koolitunnis oma õpilastelt, kellena nemad, noored eestlased, end defineerivad. Kes nägi end kui Eesti Vabariigi kodanikku, kes kui e-riigi kodanikku, kes pidas end eurooplaseks, kes põhjamaalaseks. Kordagi ei kuulnud ma, et keegi oleks end defineerinud läänemeresoomlase või soomeugrilasena. Ometigi on just need mõisted eestlaseks olemise tuum: meie juured on seal, kus on meie sugulasrahvad, seda nii geograafilises kui kultuurilises mõttes. Et eestlasedki soomeugrilaste hulgast on, aitab meelde. Vaata lähemalt ›
14
Mõni aasta tagasi tutvustasid kaks kursusevenda mulle sportliku vabavõitluse ehk MMA liigat UFCd (Ultimate Fighting Championship). Istusime kolmekesi põrandal ja vaatasime telekast, kuidas suured mehed üritasid teineteist laiaks litsuda. Veri, higi, keha küljest kukkuvad nahatükid, lömmis kõrvad – oli arusaamatu, miks minu muidu soojad ja tundlikud sõbrad sellisele ettevõtmisele kaasa elavad. Vägivallast tulenev hasart, olgu see kui tahes kureeritud, on miski, mille suhtes tunnen suurt vastumeelsust. Filmi. Vaata lähemalt ›
0
Sel sügisel avanes Eesti dramaturgiale ainulaadne võimalus: pika traditsiooniga Göteborgi raamatumess, mida külastab igal aastal ligikaudu 100 000 inimest, võttis huvikeskmesse näitekirjanduse ning kutsus Põhja- ja Baltimaade teatriorganisatsioonid oma dramaturge ja lavastajaid tutvustama. Nii reisiski septembri lõpul Eesti Teatri Agentuuri eestvedamisel 20 eestlast Rootsi, et rääkida ja näidata, mis meie teatris ja dramaturgias toimub. Pandi püsti messiboks, müüdi raamatuid, korraldati 15 arutelu, kohtumi Vaata lähemalt ›
47
2025. aasta kevadel kutsuti kokku efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, mis on valitsusele esitanud praeguseks umbes 700 unikaalset sellekohast ettepanekut. Uuest aastast nõukoda enam ettepanekuid ei tee ja hakkab jälgima seniste rakendamist. Nõukoda pidi välja selgitama „ettevõtjate vaatest liigset bürokraatiat loovad kohustused, et hoida kokku aruandluskulusid“, ning tegema „ettepanekuid, kuidas muuta haldusprotsesse, nagu näiteks planeeringud, mis toetaksid majanduskasvu“.1 Peaminister Kristen Michal üt Vaata lähemalt ›
5
EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA NOMINENDID Žürii: arhitektuuriajaloolane Mart Kalm, sisearhitektid Juta Lember ja Ahti Grünberg ning arhitekt Mari Rass. Ankru korter. Sisearhitektid Mari Põld ja Kadi Berens (T43), arhitektid Karli Luik ja Johan Tali (Molumba). Eesti saatkond Singapuris. Sisearhitektid Mari Hunt, Jekaterina Zakilova, Kristian Taaksalu ja Nele Šverns, valgusprojekti teostajad Mariliis Kundla ja Marko Kuusik (ITK Lighting). Eramu Nõmmel. Sisearhitektid Lilian Esing, Kätlin Ölluk (Aeri Vaata lähemalt ›
0
Doris Kareva üha üllatab. Mitte ükski tema raamat ei korda eelmist. Alles see oli, kui ilmus mõtlik „Suik ja sillerdus“ – hiljutised „Puhas lora“ ja „Koerakari“ on üpriski teisest puust. See on üks rõõmus puu, selles on mängulusti ja heas mõttes lapselikkust, pöördumist lapse ja võib-olla ka omaenda lapsepõlve poole? Vahepeal jõudis justkui muuseas lugejateni antoloogia „Südames laulavad metsad“. Ja see kõik on vaid killuke Doris Kareva kirjutatust, tõlgitust, koostatust.... Vaata lähemalt ›
3
Olete viimasel ajal märganud, et kuidagi igav on ja ei viitsi vaadata mõnd uut VOD-platvormil pakutavat sarja või filmikest? Olge mureta, võib-olla on asi lihtsalt selles, et teil pole telefoni käes. Pole ju kellelegi üllatuseks, et nii raamatut lugedes kui telepilti vaadates, samuti süües on järjest raskem telefoni käest panna, rääkimata sellest, et ilmselt on ühe WC-külastuse keskmine pikkus eksponentsiaalselt kasvanud, kuna skrollitakse mitte paberit, vaid lõime. Oleme jõudnud olukorda,... Vaata lähemalt ›
5
Kogu maailma nakatanud moodne seltskonnamäng „Donald Trumpi profileerimine“ sai hiljuti uue hoo sisse, kui ühtäkki ilmus ei kuskilt välja järjekordne ja senistest jaburaim rahuplaan Venemaa ja Ukraina sõja lõpetamiseks. Harrastuspsühholoogid joonistavad päevast päeva üha uusi USA presidendi psühholoogilisi portreesid, kuigi ülesande võinuks vabalt ka tehisarule anda, sest vastupidiselt Trumpile püüab see igaühe küsimustest aimuvatele ootustele vastata ja nii kinnistada küsija veendumusi, et Trump on just se Vaata lähemalt ›
0
Betti Alveri kirjanduspreemia pälvib kahe hingedepäeva vahel ilmunud parim debüütteos. Sel aastal tuli žüriil valik teha 35 raamatu hulgast. Kaalumisel oli 19 luulekogu, 12 proosateost ja neli teost, mille kuuluvust on keerukam määrata – servapidi mälestused, publitsistika või lausa matemaatika. Žürii elu tegi seekord veidike raskemaks mitu asjaolu. Kahetsusväärsel kombel ei saanud pikkade vahemaade ja suure postikulu süül otsustusprotsessis osaleda eelmise aasta laureaat Gregor Kulla. Piret Põldver osales. Vaata lähemalt ›
65
Betti Alveri kirjandusauhinna laureaadi sõnavõtt 23. novembril Tartus Kui küsida, kuis tunnen endas ära alverlikkuse, siis kõige paremini oskan end sobitada tõdemusega „Eesti kirjandusloost“ (2001): „Luuletajamina ei tunne hirmu tumedate tungide kuristike ees; vastupidi, need ahvatlevad.“ Ka minus elutseb janu sõnastada kõiksuguseid tumedusi, kirjutada need ilustamata ümber, võtta hambusse ka kõige „koledamad ja sobimatumad“ teemad, olla selle nimel kas või persona non grata. Ma ei usu naiivselt, et ilukirj Vaata lähemalt ›
0
„Mustrid ja muundumised“, Pille-Riin Larm vestleb Doris Karevaga Rahel Ariel Kaur Betti Alveri kirjanduspreemiast Johanna Roos, „Igast kehast võib saada kirjandus“ Finlandia auhinna võitjad Tanel Vallimäe, „Mida arvata ettevõtjate nõukojast ja nende soovitustest?“ Mikko Lagerspetz, „Iisraeli infosõja sõdurid ja inimkilbid“ Ave Matsin, „Pärandtehnoloogia – lokaalne vastus globaalsele kriisile“ Merily Marienhagen, „Pärand – kallis nähtamatu?“ Eesti näitekirjandus Göteborgi raamatumessil Nikolai Anisimov, „Udm Vaata lähemalt ›
0
Minu lapsepõlvekodus Harju tänava Kirjanike Majas oli väga palju raamaturiiuleid, mitu neist lausa põrandast laeni. Neid täitsid vanavanemate August Sanga ja Kersti Merilaasi raamatud ning need, mida mu vanemad peaaegu iga nädal juurde hankisid. Väikesele lapsele mõjusid riiulid omamoodi põneva maastikuna. Raamatuid oli pakse ja õhukesi, suures ja väikeses formaadis, nad olid riiulis püsti ja põiki, neid oli mitmes keeles ja kogu värvigammat hõlmavas kujunduses. Raamatuselgadelt sai lugeda keerulisi nimes Vaata lähemalt ›
0
„Teadusfoto 2025” on 1. novembrist kuni 15. detsembrini toimuv teadusfotode konkurss, mida korraldatakse eesmärgiga populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. See on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest Wiki Science Competition. Võistlust viivad läbi Wikimedia Eesti ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Edukamate osalejate vahel läheb jagamisele auhinnafond summas 1800 eurot. Auhinnafondi rahastab Eesti Teadusagentuur läbi teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi. Eriauhindadega panus Vaata lähemalt ›
0
Aasta muuseumisõbraks valiti tänavu Reet Linna, kes on oma pikaajalise tele- ja meediatöö kaudu tutvustanud muuseumide mitmekesist rolli kogukonna, identiteedi ning kultuuripärandi vahendaja ja hoidjana. Aasta muuseumisõber Reet Linna on aastaid avanud “Prillitoosi” kaudu vaatajatele muuseumide mitmekesist maailma. Tema saated on viinud publiku kõikvõimalikesse muuseumidesse üle Eesti ning näidanud suure soojuse ja tähelepanelikkusega seda, mida muuseumitöötajad igapäevaselt teevad. Kuna “Prillitoosi” vaata Vaata lähemalt ›
0
Anne Ruussaare kureeritud näitusel saab uudistada ajaloolisi peegleid nii Ajaloomuuseumi kui kollektsionäär Toomas Zuppingu kogust. Väljapaneku ühendavad võimsalt peegelduvaks tervikuks moekunstnik Liisi Eesmaa 2008. aastal loodud peegelkleidid legendaarsest kollektsioonist „Mirror Tetris“. Oma peegelpilti on inimesed otsinud aegade algusest saadik. Esmalt leiti see sillerdavalt veepinnalt ja hiljem enese loodud kõikvõimalikest materjalidest kunstlikelt peegeldajatelt. Elamusnäitusel „Peeglimaagia: peeglid. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstimuuseum tähistab sel aastal esimest korda rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva mahuka eriprogrammiga. Kõigis viies Eesti Kunstimuuseumi filiaalis toimuvad 25. novembril koostöös Ohvriabiga erituurid ja vestlused, mis suunavad märkama ajaloos normaliseeritud naistevastast vägivalda läbi tänase teadlikkuse. Eriprogrammiga rõhutab muuseum teema aktuaalsust, lähtudes tõsiasjast, et 41% Eestis elavatest naistest kogeb paarisuhtes vägivalda. „Ühiskonna vägivallatuks muutmine o Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval saab Pimedate Ööde filmifestivali menufilme näha lisaseanssidel. Uuesti jõuavad ekraanile võistlusfilmid, mis olid välja müüdud või pälvisid auhindu. Näha saab järgmisi filme: – „Konn ja vesi” – Saksa režissööri Thomas Stuberi südamlikus teekonnafilmis kohtuvad kaks üksildast inimhinge. Põhivõistlusprogrammi parima meesnäitleja auhind peaosatäitjatele Aladdin Detlefsenile ja Kanji Tsudale. – „Üheskoos üksi” – 19-aastane surmatõbine Izzet veedab oma järelejäänud päevi virtuaalreaalsuses, kui tema. Vaata lähemalt ›
0
Esimeste Eesti keeleteaduse päevade puhul on põhjust tänutundega meenutada* Lauri Kettust (10. IX 1885 Joroises – 26. II 1963 Läänemerel), keelematerjali suurkogujat, kes kasutas kogutut keeleteaduse eri valdkondades ja keelekorralduses ning tegi seda Eestis, Soomes ja mujalgi. Omaaegse Tartu ja Helsingi ülikooli professori mitmekülgsus ja erakordne viljakus on tähelepanuväärne. Kõik algas kodukihelkonnast Juvast, jätkus metsasoomlaste juures Rootsis ning seejärel Eestis, Vadja-, Vepsa- ja Liivimaal ning. Vaata lähemalt ›
0
Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi käies paistab Eestimaal metsa, põldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse suumides näeb asjatundja aga ka seda, mida seal ei ole. Mitmed elupaigad neile iseomase kirju liigikooslusega on pidanud taanduma. Näiteks on saja aastaga kadunud 99% puisniitudest, aga ka 90% madalsoodest. Kehvasti läheb ka teistel märjematel elupaikadel – soometsadel ja siirdesoodel. Neid oli omal ajal lihtsam kuivendada lootuses saada kvaliteetset puitu või lisapõllum Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
ERR
|
18% 8 |
Uued uudised
|
18% 0 |
Postimees
|
15% 5 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
Delfi
|
5% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 19:48
Viimane uuendus: 19:42.
Uudiste reiting uuendatud: 19:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)