Aitäh žüriile selle tunnustuse eest. Nagu Paul-Eerik Rummo oma kõnes1 ütles, katsun minagi võtta seda avansina. Alustuseks luuletuse autorist Miklós Radnótist (5. V 1909 – [4.-9.] XI 1944). Lühidalt võiks öelda, et ta on nagu Ungari Heiti Talvik. Kui Talvik oli kommunismi, siis Radnóti natsismi ohver. Muidugi ei kehti paralleel päris kõiges, kuid lisaks tugevale postuumsele märtrimüüdile ühendab […] Vaata lähemalt ›
0
Paaril viimasel aastal on meil avaldatud mitmed aastakümnetetaguse Nõukogude Liidu opositsiooniliikumise kultusteosed. Nii näiteks on eesti keelde tõlgitud Varlam Šalamovi jutustused ning Jevgenia Ginzburgi, Vladimir Bukovski ja Natan Sharansky (Anatoli Štšatranski) mälestused. Samuti ilmus hiljuti Aleksandr Solženitsõni „Gulagi arhipelaagi“ kordustrükk. Nüüd on neile lisandunud Anatoli Martšenko „Minu tunnistused“. Ühelgi neist teostest polnud vähimatki lootust valmimisajal […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu teisteski väljaannetes, ilmus kooliaasta esimese nädala Sirbis mitu haridusteemalist kirjutist. Kuid muu sisuka ja põneva kõrval maalis Kaarel Tarandi ironiseeriv arvamuslugu „Õnneaeg on laste poole teel“1 kummalise pildi olukorrast koolides, kus nn äärmuspedagoogika ohustab võrsuva sugupõlve kasvamist töökaks ja õnnelikuks. Kuigi autor ei selgita, mida ta täpsemalt peab äärmuspedagoogikaks, jääb mulje, et see hõlmab […] Vaata lähemalt ›
21
Olemise ja tunnetuse vormid arenevad dialektiliselt. Nagu oleme varem korduvalt näinud: on olemise vorm ning on miski, mis sellele vastu paneb, seda eitab, ründab ehk kõige üldisemalt, mis tekitab sellele esimesele olemise vormile probleemi. Ta tõmmatakse välja oma vahetust enesesolust ja on sunnitud mingil moel lõimima seda teist olemise vormi. Sellega ta liigub dialektiliselt kõrgemale […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljutine Veneetsia biennaali külastus äratas minus suurtel kunstifestivalidel ikka ja jälle tekkiva küsimuse. Miks on nii, et kuigi võimalust minna tualetti ja kohvikusse pakutakse iga mõnesaja meetri tagant, jääb enamasti tagaplaanile inimlik soov veidi pikutada? Vaimsete väljakutsete kõrval on suurnäitused ka füüsiliselt üsna nõudlikud. Nii pole imestada, et vaatamata köitvale kunstile rändab eriti õhtu poole […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Tšellokontsert“ kontsert „Poska ja Sibelius“ 27. IX Estonia kontserdisaalis. Alban Gerhardt (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Kristiina Poska. Kavas Elis Halliku „Aegis“ (Eesti esiettekanne) ning Edward Elgari ja Jean Sibeliuse muusika. Elis Hallik on eesti helilooja, kes on oma loometööd kirjeldanud nii: „Sügav filosoofilis-poeetiline sfäär on ühe teose puhul muidugi olulisim, aga on hea […] Vaata lähemalt ›
9
Eesti Rahvusmeeskoori hooaja avakontsert „Raimo Kangro 75“ 26. IX Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kavas Raimo Kangro ning tema õpilaste Tõnis Kaumanni, Aare Kruusimäe, Timo Steineri, Ülo Kriguli ja Tõnu Kõrvitsa muusika, sh uudisteosed: Timo Steineri „Tarkuse laulud“, Ülo Kriguli „Das ist des Jägers Ehrenschild“ ehk „On jahimehe vapiau“, Tõnis Kaumanni „Moria mai“ […] Vaata lähemalt ›
0
„Kutsutud on kõik, välja arvatud need, kes ei ole“ Temnikova & Kasela galeriis kuni 19. X. Temnikova ja Kasela galeriis on avatud üks omamoodi väljapanek. See pole kureeritud tervik, vaid hoopis miski, mis meenutab pigem telefonimängu: galerist Olga Temnikova valis näitusele ühe kunstniku ning laskis tollel omakorda järgmise kunstniku valida. Ja nii edasi, kuni saidki kokku […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Marcello mio“ (Itaalia-Prantsusmaa 2024, 120 min), režissöör-stsenarist Christophe Honoré, operaator Rémy Chevrin, helilooja Alex Beaupain. Osades Chiara Mastroianni, Catherine Deneuve, Fabrice Luchini, Benjamin Biolay, Melvil Poupaud, Nicole Garcia, Stefania Sandrelli jt. „Marcello mio“ on nii veider film, et selguse mõttes tuleb kohe piirjooned maha märkida. Peaosas on itaalia superstaari Marcello Mastroianni ja prantsuse megatähe […] Vaata lähemalt ›
5
Luule võib lepitada, võib õpetada, juhatada, segadusse ajada, ja ka intrigeerida, torkida, ärritada. Luule võib igasugu asju, aga lugeja on see, kes valib, mida ta laseb endaga teha. Doris Kareva1 Gümnaasiumi lõpus tuli kirjutada lõpukirjand, milleks oli aega viis tundi. Kirjandikirjutamine oli ikka käinud lusti ja hooga, aga nüüd, seistes silmitsi elu olulisima kirjandiga, kogesin […] Vaata lähemalt ›
0
Skulptor Tõnu Maarand sündis 1940. aastal Tartus muusiku perekonnas. Tulevane kunstnik õppis Tallinna 10. keskkoolis (praegune Nõmme gümnaasium), kuhu jääb teda mäletama 2002. aastal valminud president Lennart Mere bareljeef kooli raamatukogu sambal. Keskkooli lõpetamise järel astus Tõnu Maarand Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriosakonda ning lõpetas õpingud 1965. aastal skulptori diplomiga. Loomingulist tegevust alustas ta seejärel kohe, […] Vaata lähemalt ›
0
Sõltumatu tantsu festivalilt, mis toimub Tallinnas 5. oktoobrini, saab omakorda alguse Ð-festival, mille raames näitavad tänavu Islandi kunstiülikoolis nüüdistantsu eriala lõpetanud tantsijad oma diplomitöid selle kursuse välistudengite kodulinnades. Tallinnast siirdutakse oktoobri esimeses pooles edasi Soome, kus antakse etendusi Lohjas ja Tamperes, ning seejärel Rootsi Karlskronasse. Ð-festivali korraldajate ja sellel osalejate seas on ka Islandil nüüdistantsu […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Surematud“, autor ja lavastaja Marianne Kõrver, dramaturgid Marianne Kõrver ja Taavi Eelmaa, kostüümikunstnik Kris Lemsalu, valguskunstnik Kristjan Suits, helilooja Lauri-Dag Tüür, videokunstnik Emer Värk. Mängivad Katariina Tamm, Mari Abel, H3inrich Halo ja Rene Kari. Esietendus 30. VIII Sakala 3 teatrimaja kammersaalis. „Inimesed ütlevad, et otsivad elu mõtet. Ma ei usu, et me tegelikult seda otsime. Ma […] Vaata lähemalt ›
21
Esiküljel Von Krahli teatri uus loominguline juht Juhan Ulfsak. Foto Virge Viertek Doris Kareva „Puhas lora“ Tiit Aleksejevi „Taevaminejad“ Eesti Rahvusmeeskoori hooaja avakontsert „Raimo Kangro 75“ ERSO „Tšellokontserdi“ sarja kontsert „Poska ja Sibelius“ näitus „Kutsutud on kõik, välja arvatud need, kes ei ole“ Ekspeditsiooni „Surematud“ Pealelend. Juulius Vaiksoo, tantsija ja Ð-festivali korraldaja mängufilm „Marcello mio“ […] Vaata lähemalt ›
0
Tiit Aleksejevi „Taevaminejad“ on neljas osa tema esimest ristisõda puudutavast ajalooliste romaanide seeriast. Kui mingisugune lugu vajab jutustamiseks palju ruumi – triloogia, tetraloogia või isegi rohkemas mahus –, siis on mitu võimalust. Esiteks võib lugu olla nii pikk, et seda ei ole võimalik lihtsalt ühe raamatuga ära jutustada. Teiseks võib nähtus, millega tegeletakse, olla hoopis nii keeruline, […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 4. oktoobril kell 17 avatakse A-Galerii AKENDEL kolme kunstniku isikunäitused: Ulrika Paemurru, Tauris Reose ja Indrek Mesi. Näitused kuuluvad Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammi ja jäävad avatuks 1. detsembrini 2024. Ulrika Paemurru näituse KIVIAJA JÄREL keskmes on messingist ja kõrgkuumussavist pea- ja kaelaehted, mis segavad arhailisi materjale tänapäevaste vormidega ning mõjuvad kui eelajaloolised artefaktid […] Vaata lähemalt ›
0
Kammerkoor Voces Tallinn tähistab 25. tegutsemisaastat piduliku kontserdiga 4. oktoobril Jaani kirikus. Esitatakse Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvita teoseid. Muusikalist kooslust juhatab Voces Tallinna asutaja ning pikaajaline kunstiline juht Risto Joost. “Oma 25. tegevusaasta jooksul on kammerkoor Voces Musicales, alates 2020. aastast uue nimega Voces Tallinn, jätnud olulise jälje Eesti muusikamaastikule, tellides ja esitades eesti […] Vaata lähemalt ›
0
„Et säiliks julgus minna tundmatusse“, Madli Pesti vestleb Juhan Ulfsakiga Kadi-Ell Tähiste, „Kärpekäärid kunstisaalis“ Mario Pulver, „Pintslitõmme täiuslikus sinitaevas“ Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“ Mattias Malk vestles arhitekt Elina Alataloga Kadri Aavik, Kairit Kall, Birgit Poopuu, „Teadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?“ Tõnis Saarts, „Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul“ Äli-Ann Klooren, „Sisukas september“ Aurelia Aasa vestles filmifestivali „Beast“ korr Vaata lähemalt ›
0
4. oktoobrist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“. Näitus viib külastaja fiktiivse härra N-i majamuuseumisse, jutustades arvukates lavastatud ruumides Lüüsi uute objektide ning muuseumide varaaitadest ammutatud tööde abiga kodanluse sünnist Eestis 1920. ja 1930. aastatel. Näitus „Härra N-i elu ja surm“ ei ole dokumentaalne uurimus, vaid põhineb […] Vaata lähemalt ›
0
Seekord selgub lisaks tavapärasele žürii tehtud otsustele ka kategooriaülene rahvalemmik. Konkursile esitatud rekordilise 100 kandidaadi hulgast pääses žürii eelvaliku põhjal rahvahääletusele 30 ettevõtte- ja domeeninime ning kaubamärki. Hääletus kestab 14. oktoobrini siin: www.internet.ee/ehe-eesti-2024 Rahvahääletusele pääsenud nimed ja kaubamärgid (juhuslikus järjestuses): Harjake (õpilasfirma) Segakoor HUIK! (vabaühendus) Suhvel (õpilasfirma) visioonipartnerid.ee (.ee lõpuga domeeninimi) Rammel (õpilasf Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 4 |
Õhtuleht
|
15% 0 |
ERR
|
8% 6 |
Delfi Sport
|
7% 5 |
Maaleht
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.11.2024 18:04
Viimane uuendus: 17:56.
Uudiste reiting uuendatud: 17:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)