Müüti võib defineerida kui maailma, loodusnähtusi, inimkäitumist vms seletavat lugu, kus sageli tegutsevad jumalad ja sangarid.1 Oma olemuselt ei ole kliimamüüdid müüdid selle klassikalises tähenduses. Need pole terviklikud selgitused maailma või loodusnähtuste kohta, vaid lähedasemad väärmõistetele, niisiis poolikud, vildakad, argikogemuslikud või valed selgitused kliimanähtustele. Väärmõisted on mõtlemises loomulik nähtus kui mis tahes keeruka nähtuse mõistmise üks etapp. Aga miks kliimamüüdid tekivad? L Vaata lähemalt ›
0
„Issi, mis asi on mana?“ Oeh. Tektoonilised nihked kultuurkihtides on päevavalgele toonud albumid kummaliste kaartidega, mis on kannatlikult oodanud paarkümmend aastat, et seda küsimust kuulda. Nüüd tuleb mineviku eest vastust anda. Vaatan jälle neid erinevatesse fantaasiamaailmadesse viivaid värvilisi papitükke mängust „Magic: The Gathering“. Minu suhet selle mänguga oli teatud ajaperioodidel keeruline iseloomustada millegi muu kui sõltuvusena. Nüüd meelitavad need kaardid mind aga lisaks sisule ja tugev Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalavahetusel avatakse Rakveres pidulikult Ukuaru muusikamaja: avakontsert on 30. jaanuaril kutsutud külalistele ja 31. jaanuaril avalikkusele. Loodetavasti Lääne-Virumaa mõjurikkaks kultuurikeskuseks kujunevat hoonet ja muusikamaja plaane tutvustab 2025. aasta 12. novembrist Rakvere kultuurikeskuse juhina töötav Kertu Orro, kelle esimene suur ülesanne ongi Ukuaru käivitamine. Ukuaru on esimene uutest kultuurkapitali rahastatavatest riikliku tähtsusega kultuuriobjektidest, mis on tõesti jõudnud valmim Vaata lähemalt ›
165
Lahkunud on Kalle Tamra – muusikapedagoog ja koolijuht, kelle nimega seostub terviklik ajajärk Viljandi muusikakoolis ning pööre Eesti muusikahariduse mõtteviisis. Ta oli Viljandi muusikakooli direktor aastatel 1966–2003 – see teeb 37 aastat tööd, kus visioon ja teostus käisid käsikäes. Direktor tuli Viljandisse Abjast, kus ta oli juba juhtinud lastemuusikakooli. Tal oli eelolevaks tööks tugev teoreetiline pagas: 1971. aastal oli Tallinna Riiklikus Konservatooriumis valminud diplomitöö „Uusi võimalusi teor Vaata lähemalt ›
0
Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses. Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. Pärast keskhariduse saamist Tallinna XXI keskkoolis õppis t Vaata lähemalt ›
3
Haruldaste muldmetallide maailm on paras segu geoloogiast, kõrgtehnoloogiast, ja geopoliitilisest pingeväljast. See on valdkond, kus iga detail loeb – kus protsesside napp ebaõnnestumine võib peatada magnetivabriku, elektriautode liini või satelliidi tootmise. Rahvusvaheliselt tegutseb vähe inimesi, kes mõistavad kogu väärtusahelat alates maakidest kuni magnetiteni. Eesti õnneks on meil üks selline inimene olemas. Jane Paju on tõenäoliselt kõige kompetentsem eestikeelne spetsialist, kellel on süvitsi minev. Vaata lähemalt ›
81
Tänavu saavad Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 20aastaseks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Sel puhul toimus 14. jaanuaril vestlusring, kus osalesid EKKMi üks asutaja ja Kumu kuraator Anders Härm, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, arhitektuuriajaloolane ja Eesti Arhitektuurimuuseumi üks asutaja Mart Kalm ning kunstnik ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu esindaja Elo Vahtrik. Soojenduseks kü Vaata lähemalt ›
21
Vahel viib elu sinna, kuhu ise minna ei oskakski. Sain sellele kinnitust hiljuti, kui käisin Eestist umbes poolteist korda suuremas Kesk-Ameerika riigis Guatemalas. Olin Guatemala kohalolu ja vihjeid sellele riigile oma elus märganud juba varem. Ta oleks mind nagu kuskilt kaugelt kutsunud. Tagantjärele meenub gümnaasiumi hispaania keele õpiku pilt, kus peal riigi ilmselt kõige tuntum vaatamisväärsus Tikali tempel. Paar aastat tagasi ühelt teiselt reisilt tulles nägin lennukis reklaami, mis kutsus... Vaata lähemalt ›
0
63aastasena on raske haiguse tõttu meie seast lahkunud kunstiteadlane ja -kriitik Heie Marie Treier, empaatiline ja hea hing, armastatud õppejõud ning alati inspireeriv ja iga auditooriumi kaasa haaranud nüüdiskunsti mõtestaja. Heie taastas 2000. aastal almanahhi Kunst ilmumise vahepeal katkenud traditsiooni, seda hulga mahukamas ja vaevanõudvamas kvartaliajakirja formaadis. Pöördelistel 1990. aastatel plahvatuslikult intensiivistunud kunstielu ja sama kümnendi lõpul alanud ajakirjandusäri kuhtumise korrela Vaata lähemalt ›
0
Normeerida keelt rangelt. Lubatud on ainult keelekasutus, mis vastab normile. Aga keelekasutus varieerub ja hälbib normist. Lapsed või välismaalased, kes ei ole veel normi omandanud. Vanurid, kes kasutavad mõnd vana keelevormi. Murdetaustaga inimesed. Spetsialistid oma erialakeelega. Slänglevad noorukid. Puuduliku haridusega inimesed, kes ei oska vormidel õieti vahet teha ja neid õigesti kasutada: pärast ja peale, järele ja järgi, poole suurem ja poole võrra suurem. Õieti ja õigesti. Kui suurem osa... Vaata lähemalt ›
0
Mida on ühist pianist Sten Heinojal, džässmuusikul Karmen Rõivassepal ning bluusimutina tuntud Kaisa Lingul? Kõik kolm on ehitanud oma karjääri üles ilma mänedžeri abita. Kuigi nad on aastate jooksul mõningaid ülesandeid delegeerinud, ei ole ükski neist seni näinud vajadust klassikalise artisti-mänedžeri suhte järele. Kui eelmisel aastal ilmus Sirbis artikkel, kus käsitleti artisti ja mänedžeri rolli Eesti muusikatööstuses,* siis seekord on jutt professionaalsetest muusikutest, kes on teadlikult toimetanud. Vaata lähemalt ›
0
On suur ahvatlus alustada kirjutist vene kirurgist Nikolai Pirogovist väikese maalilise stseeniga Tartus Pirogovi pargis istuvatest tudengitest, kes tõenäoliselt ei pruugi tema kohta midagi teada. Sealne väärikas ametlik mälestusmärk ei vii tingimata mõtteid inimese tormilisele ja väljakutseterohkele saatusele. Isegi mälestusteraamatus, millest on pikk katkend tõlgitud nüüd eesti keelde, pole autor kirjeldanud kõiki oma eluetappe. Tubli osa kirjapandust on aga seotud Tartuga, kus Pirogov nii õppis (1828–183 Vaata lähemalt ›
0
Ametnik viitab paragrahvile, kuulamata inimest. Minister ignoreerib ajakirjaniku küsimust, korrates päheõpitud vastust. Lapsevanem lõpetab dialoogi resoluutselt: „Sest mina ütlen nii!“ Need ei ole juhuslikud näited ebaviisakusest, vaid süsteemse „ütlemise kultuuri“ sümptomid, mis halvavad Eesti ühiskonda. Selline muster kordub. Näiteks kirjeldab Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin kaheaastast tööprotsessi,1 kus haridusleppe ja karjäärimudeli töörühmad esitasid ettepanekuid „kirjaliku Vaata lähemalt ›
0
Tartu rahulepingu allkirjastamise 106. aastapäeval, esmaspäeval 2. veebruaril 2026 algusega kell 18 toimub Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas kohvik-vestlusõhtu, kus kohvilauas saab mõtiskleda Tartu rahust kui Eesti iseseisvuse võtmesündmusest tõukuvate seoste üle välispoliitika ja olukorraga tänapäeva maailmas. Sõjast ja rahust räägivad julgeolekuekspert Kalev Stoicescu ja kõrgemate riigikaitsekursuste juhataja Madis Mikko. Publik on oodatud julgelt küsima ja kaasa rääkima. Kohvik on avatud juba alates kell Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 29. jaanuaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Krista Kaer, Raine Karp ning Mark Soosaar ning spordi elutööpreemia Merike Rõtova ning Üllar Kerde. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes. „Elutööpreemiate laureaadid meenutavad, et tipp sünnib järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti täpsus, arhitektuuri mõõtkava, dokumentalisti vaatlusjulgus või treeneri ja sportlase viljakas koostöö. Eesti riik tänab teid, et olete igaüks oma tegevusega Eesti l Vaata lähemalt ›
0
„Luuletamine ongi hundiratas“, Pille-Riin Larm vestleb Eeva Pargiga Tristan Priimägi Euroopa filmiauhindadest Teisi Ligi kirjutab Mark Soosaarest tema 80. sünnipäeva puhul Kunstimuuseumide juubeliaasta vestlusring Kristiina Malm-Olesk, „Karjäär ilma mänedžerita“ Maria Mölder vestles Rakvere kultuurikeskuse juhi Kertu Orroga Isabel Mari Jezierska, Karl Lembit Laane, „Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale“ Grete Arro, „Miks tekivad kliimamüüdid?“ Peet Kask, „Eesti maksupoliitika ristteel“ Vestlusr Vaata lähemalt ›
0
Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm. Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30.01 kl 18 avaneb A-Galerii seifis Liisa Chrislin Salehi ja Ivor Mikkeri näitus „Unveiling/ Puhastumine“, Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises. Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. V Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere. Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu. Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude. Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 25. jaanuaril kuulutati Tartu kunsti aastanäituse viimasel tunnil välja publikulemmik, noore kunstniku ergutuspreemia ning Tartu Kunstimaja 2025. aasta publiku lemmiknäitus. Kokku külastas aastanäitust 4635 inimest, mis pani ilusa punkti rekordaastale, kui Kunstimaja näituseid külastati kokku 48340 korda. Tartu kunsti aastanäituse publikulemmikuks sai kunstnik Liisi Ördi maal „Jäälkõndja“. Teist aastat järjest publikulemmikuks valitud Örd sõnas peale diplomi kätte saamist: „Näitusel olnud merema Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 18:25
Viimane uuendus: 18:24.
Uudiste reiting uuendatud: 18:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)