Kultuuriministeeriumi praegune kantsler Kristiina Alliksaar lahkub omal soovil ametist novembri lõpus. Minister Heidy Purga esitab lähiajal valitsusele ettepaneku nimetada ministeeriumi uueks kantsleriks Merilin Piipuu, kes on töötanud alates 2019. aastast kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantslerina. Minister Heidy Purga sõnul on koostöös tänase kantsleriga tuldud läbi keerulistest aegadest, kus ministeerium on pidanud kulusid kokku hoidma ja tegema sellest tulenevalt muudatusi ka ministeeriumi. Vaata lähemalt ›
0
Näitus “Ukraina rahvarõivad”Kunstnik: Olga Rodzik📅 22.10. – 05.11.2025📍 Aparaaditehas | Kastani 42 | Valge Kasvuhoone | Tartu🕛 E–R 12–18, L–P 12–16 See näitus esitleb Olga Rodziki projekti, mis on pühendatud Ukraina rahvarõivastele. Kunstnik alustas seda projekti 2022. aasta alguses, Venemaa täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse — ajal, mil küsimused identiteedist ja kultuurilistest juurtest muutusid eksistentsiaalselt teravaks. Kuna Olga on pärit Ukraina lõunaosast — piirkonnast, mida on sügavalt mõjutan Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta hõimurahvaste teadusauhindadega tunnustati Berit-Ellen Juusot ja Maria Fedinat. Alates 2012. aastast tunnustab hõimurahvaste programmi juhtkomisjon teadusauhindadega omariikluseta hõimurahvaste silmapaistvaid teadustöid. Tänavu oli komisjonil rõõm anda auhinnad üle kahes kategoorias. Põhjasaami keeles kirjutatud doktoritöö pälvis hõimurahvaste teadusauhinna Eriti märgiline on see, et üle mitme aasta anti taas välja auhind omariikluseta hõimurahvaste keeles avaldatud teadustöö eest. Preemia pälvi Vaata lähemalt ›
0
Tundke end nagu kodus! Tartu Aparaaditehase Kastani tänava ääres asuvas galeriis Kett on Krõõt Kukkur välja pannud näituse „Elutuba“. Sinna on koondatud kõiksugused teosed tema viimaste aastate loomingust, peamiselt ajavahemikust 2022–2025, aga ka neli lapsepõlvejoonistust, mis on paigutatud näituse n-ö lastenurga seinale. Pealkirjast võiks järeldada, et teostega on üritatud moodustada elutoa-laadset ruumilist tervikut, kodust ja hubast, ergas-pastelselt värviküllast, iroonilist ja humoorikat, aga siiski ke Vaata lähemalt ›
0
„Psüühiline elu sünnib ja uueneb seal, kus on püüd luua sillakesi keelte ja seletamatu tundlikkuse vahel.“ Bulgaaria päritolu Prantsusmaa keeleteadlasele ja kirjanikule Julia Kristevale on teise keele kasutamine, keeltevaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning tõlkimine üks oluline tingimus, et olla elus. Kristeva väljendab teise keele armastuse („De l’amour de l’autre langue“) puhul mõtet, et kuna inimolend räägib loomulikult emakeelt, oma rahvuskeelt, siis selle asemel muud keelt rääkida võrdub loo Vaata lähemalt ›
0
Põhiseaduse § 154 sätestab: „Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.“ Kui põhiseaduse autorid ning rahvahääletusel põhiseaduse kinnitanud Eesti kodanikud soovinuks teistsugust elukorraldust, oleks paragrahvis ka märgitud, et iseseisvus otsustamisel ulatub vaid piirini, kus see läheb vastuollu üleriigiliste erakondade keskaparaadi soovidega. Kuna nii põhiseaduses otsesõnu kirjas pole, on ükskõik millise erakonna juhtorgani suu Vaata lähemalt ›
93
„Lihtsalt üks õnnetus“ algab hilisõhtusel valgustamata maanteel. Teatrist naasev perekond sõidab kogemata otsa pimeduses uitavale koerale ning peab tegema peatuse lähimas garaažis. Seni peategelasena tundunud pereisa jalaproteesi kriuksuv heli tõmbab aga kohaliku mehaaniku tähelepanu ning algab omamoodi kassi-hiire mäng, mis juhatab ühelt suvaliselt maanteelõigult teekonnale Iraani valusasse lähiminevikku ning tänapäeva. Jafar Panahi ei pruugi olla laiemale avalikkusele tuntumate nimede seas, ent filmimaai Vaata lähemalt ›
0
Hiljutised Boliivia üldvalimised lõpetasid kaks aastakümmet kestnud vasakpoolse ülemvõimu ja jätsid riigi teelahkmele: kriisis majandus ja killustunud ühiskond ootavad uut kurssi. Aga selle kursi leidmine tähendab navigeerimist vastukäivate huvide ja valupunktide vahel, kus iga otsus võib vallandada uue kriisi. Et mõista, miks need pinged on sedavõrd teravad ja keerulised, tuleks alustada piirkonna vaatlust kaugemalt minevikust nägemaks Ladina-Ameerika ajaloo mustrit, kus maa, võim ja identiteet on olnud sa Vaata lähemalt ›
0
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab tervist mõjutama. Seega on parem elada võimalikult asjavabalt. Aga ühel hetkel sain aru, et raamatutega on vist teistmoodi, kui muude objektidega – raamat on nagu... Vaata lähemalt ›
0
Urmas Vadi on nüüdseks ligi 40 näidendi autor. Lõviosa neist on jõudnud ka lavale: nii mõnigi autori enda lavastuses, nii mõndagi on saatnud publikumenu ja auhinnakomisjonide tähelepanu. Suur osa neist on olemas ka trükitud kujul, valdavalt küll üksi või kahekaupa, ainus mahukam kogumik „Kohtumine tundmatuga“ ilmus 2008. Nüüd siis viimaks uus kogumik „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“. Kes peab ehk pealkirja liiga krüptiliseks, sellele ka kiire selgitus:... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalal oli Tallinnas harukordne võimalus kuulata kolm korda teost, mida esitatakse harva: eri ettekannetes kõlas Arvo Pärdi „Credo“. Tahtmata võrrelda võrreldamatut – pooleldi Euroopa parimatest muusikutest koosnevat Eesti Festivaliorkestrit (EFO), muusika- ja tantsuteatri repertuaari esitavat rahvusooperi orkestrit ning alles muusikuteed alustavatest tudengitest koosnevat meie muusika- ja teatriakadeemia orkestrit – on paratamatult põnev kõrvutada interpretatsioone, esituskoosseise ning saalide a Vaata lähemalt ›
0
Filmi avakaadris joonistub vaatajale võrdlemisi klaar pilt, suhe, kus üks pool on suunaja ja teine järgija. Iris (Isabelle Huppert) on autodidaktist prantsuse keele õpetaja, kes on teadmata asjaoludel jõudnud Lõuna-Koreasse. Küsimused kust ja miks jäävad vastuseta, seda nii vaatajale kui ka peategelast ümbritsevatele inimestele. Krapsakas ja elav õpilane I-song (Kim Seung-yun) vestleb Irisega, nende vahel lebab laua peal sümboolselt kaks raamatut, millest üks on Albert Camus’ „Võõras“. Irisest, kes mõjub... Vaata lähemalt ›
0
Seekord toimub „Üle heli“ festival tervenisti Tallinna vanalinnas, Pika ja Pühavaimu tänava vahele jäävas kitsa tordilõigu kujulises kvartalis. Jõuan avaõhtuneljapäeval Kanuti gildi saali fuajeesse pisut liiga vara ja kuulan, kuidas heliproovi tehakse. Avamisaja lähenedes käivitab Raul Keller fuajees Lokaalraadio tänavuse installatsiooni – seitse-kaheksa harilikku odavat patareidega raadioaparaati, mis on fuajeesse laiali laotatud ja eri lainepikkustele sätitud ning igaüks paistab erinevat heli emiteerivat. Vaata lähemalt ›
59
Kopli rahvamaja valmis 1937. aastal arhitekt Elmar Lohu kavandi alusel. Teise maailmasõja järel hõivas hoone Nõukogude armee ja see nimetati madruste klubiks. Pärast taasiseseisvumist tegutses hoones mõnda aega erakõrgkool I Studium. Praegu on hoone aastakümneid seisnud poolhüljatuna ning ootab renoveerimist. 2019. aastal asus seal tegutsema kogukonnakeskus, rajas hoovi ühisaia ja majja populaarse parandustöökoja. Euroopa tasemel kõrge tunnustuse tõi aga ettevõtmine, millel oli kolm eesmärki. Esiteks katset Vaata lähemalt ›
3
„Kunst ja mõistmine on üllad annid. Püüdle ka ise nende poole. Eelkõige „söö neid“ nooruses, kui kõike on nii kerge õppida.“ Vasakul pildil hukule või igavesele pääsemisele püüdlevat inimest sümboliseeriv väike jänes sööb sõna „Kunst“ esimest, K-tähte, et endas jumaliku kunsti ja mõistmise abil kasvamiseks vajalikku sisemist korda luua. Nii toetub Martin Lutheri reformatsioonijärgne uus aeg õpetusele sõna kaudu püha omandamisest. Püha kiri nii vanas kui ka uues testamendis julgustab... Vaata lähemalt ›
0
Z-generatsiooni kasvandikuna on minu lapse- ja teismeea mälestused eesti sarjadest ja seriaalidest hajusad, aga suvalise sisu vaatamist ei maksa alahinnata, eriti õrnas eas. Meeles on, et vanaema ja vanaisa juures pidi hästi tasa olema, kui „Aktuaalne kaamera“ käima hakkas. Siis tulid „Pehmed ja karvased“, mille puhul ma hästi aru ei saanud, miks need ei olnud lastele mõeldud. Kõige hirmsam oli kelder, kus Pätsu pea madalal häälel sõna võttis, peale selle... Vaata lähemalt ›
63
2024. aasta sügisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja õpilased tähistada tema 80. sünniaastapäeva konverentsi, näituse ja mälestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettevõtjast õpilane Tõnis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat „Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste mälestustes“ jutustab Tulviste elust alates koolipoisipõlvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, õiglust, sooja südant ja huumorit. Mälestustes avanevad nii isiklikud lood kui ka teadustö Vaata lähemalt ›
11
Mõjub ärritavalt, kui aeg-ajalt kasutab mõni ajakirjanik, olgu või tahtmatult, ära oma ametit ning elab ajaleheveergudel kommentaari-kolumni vormis välja töövälises elus aset leidnud olmelistest sündmustest tingitud pahameelt. Kvaliteetse ajakirjanduse üks põhilisi alustalasid võiks olla tasakaalustatus, arukas arutelu selle üle, mis põhjustel üks või teine osapool midagi teeb. Kui aga lajatada, teemasse süvenemata, oma emotsioonid lihtsalt letti, siis ei erine selline kirjatükk tavalisest lugejakirjast, ku Vaata lähemalt ›
0
Esimese võtme Jorge Luis Borgese raamatukese (ja niisiis tõenäoliselt ka sellele aluseks oleva loengusarja) mõistmiseks annab juba pealkiri. „This craft of verse“ ehk „see värsikunst“ on fraas ühe W. B. Yeatsi luuletuse algusest – ja pealkirjana on sel potentsiaal viidata ühtaegu ja umbmääraselt nii teose ülesehitusele, kõneks tulevate allikate ringile kui ka asjaolule, et luuletaja kirjutab luulest. Ülesehitus: raamatu moodustavad esseed lähtuvad enamasti konkreetsetest luulenäidetest või keerlevad nende ü Vaata lähemalt ›
0
Eelmine nädal pakkus nosimiseks ohtralt ruumimõtteid. Toimus suisa kolm ruumilisi otsuseid käsitlevat kogunemist. Toompeal komandandimajas toimus haridusrändega seotud arenguseire seminar, kus esitleti mitut uuringut. Pole just üllatav, et kergem on koolivalikut teha, kui oled jõukam, elad hästi korraldatud bussiühendusega varustatud linnalises piirkonnas. Lisaks kasvatab ilmajäetus enesele koheva saba – kehvemad majanduslikud võimalused ei lase teha vabu valikuid, ühistransport on halvasti korraldatud, om Vaata lähemalt ›
5
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 13 |
ERR
|
15% 1 |
Õhtuleht
|
13% 3 |
Uued uudised
|
7% 0 |
Virumaa Teataja
|
7% 7 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.12.2025 03:00
Viimane uuendus: 02:52.
Uudiste reiting uuendatud: 02:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)