EKA galeriisse oli esmakordselt mahutatud kaks näitust, mis mõlemad kandsid endas korilustungi. Esimesele korrusele olid Sandra Mirka ja Alejandra Alarcón toonud aruande oma söögitaimede korilusretkedest Eestis ja Soomes ning pealkirjastanud selle „Maadligi koos: juurdlev algus“. Teisel korrusel mängisid Ingrid Helena Pajo ja Eugenio Marini kogumismängu pealkirjaga „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ ning esitlesid lapsemeelse vaimustusega näitusekülastajale savist, kivist ja tekstiilist nänni. Üks räägib a Vaata lähemalt ›
8
„Teatrielu“ ilmumine hämmastas taas rõõmsalt: et selline formaat on meil olemas! Kultuurikommunikatsioonis ringleb palju lühivormilist, kiiret, muljelist, ka turunduse ja meelelahutuse varjundiga materjali. On sellelgi oma roll täita. Kui kujuteldava skaala teise otsa moodustaksid aeganõudvad akadeemilised suurvormid, siis keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik. Teatrilii Vaata lähemalt ›
0
Ma ei ole viimasel ajal vist midagi nii badass’i kui Maria Kapajeva palja ülakeha ja äralõigatud rindadega pilt Eesti kunstimaastikul näinudki! Või mis Eesti, üldse! See eneseteadlik pilk, meikimata nägu ning uhkus, millega kunstnik status quo’le oma tõenäoliselt teistele häirivalt mõjuvat keha hoiab ja vaatamiseks eksponeerib. Justkui sedastades: jah, ka selline võib naine olla! Ja tõepoolest – võibki. Tänapäeva tradwife’ide, pardi-musisuude, Kardashianide kehtestatud esteetika ajastul on tõeliselt värsken Vaata lähemalt ›
121
Mu riiulid, raamatuist üle koormatud, on jaotatud Tallinna ja Tartu vahel. Kuna riiulisse rohkem ei mahu, kõrgub mul Tallinnas lauanurgal raamatute kolmiktorn. Ähvardavalt, valmis iga hetk langema (nagu lehed). Tornid on sinna nurgale kogunenud viimase seitsme aasta jooksul: kõigepealt üks, teine, kolmas. Erinevalt riiuleist, kus raamatutel on kindel paigutusloogika, nimelt temaatilised plokid + kvaliteedihinnang (parimad silmade kõrgusel), kujunevad tornid lugemisjärjekorra alusel. Iga mõne kuu tagant tõs Vaata lähemalt ›
0
Religiooniuurimise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni XXIII maailmakongress oli oma umbes 1300 osalejaga valdkonna viimase aja üks keskseid sündmusi – seda enam et tegemist oli ühingu esimese maailmakongressiga pärast kümneaastast pausi, kuna 2020. aasta kongress jäi COVID-19 tõttu ära. Eesti on selles võrgustikus esindatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaudu ja seekord osales meilt 12 teadlast. Kuna eriti religiooniuurimises ja antropoloogias, aga ka naaberdistsipliinides on püsivalt luubi all dekolonise Vaata lähemalt ›
0
15. oktoobril lahkus meie seast 83aastasena kirjastaja Maret Maide, kes lõi 1991. aastal kirjastuse Varrak. Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal. Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. Ajal, mis soodustas uute kirjastuste teket, otsustas ka tema teha teoks oma unistuse ja luua kirjast Vaata lähemalt ›
0
17. ja 18. oktoobril peeti Arvo Pärdi keskuses rahvusvaheline teaduskonverents „Arvo Pärt. Mõttemaastikud“. Esimene samalaadne, COVIDi tõttu küll aasta võrra edasi lükkunud üritus 2021. aastal oli „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“. Seekordne märksõna oli „interdistsiplinaarsus“, mis pole Pärdi loomingu uurimisel enneolematu, sest sellega käivad sageli kaasas religiooniuuringud. Uudne oli Pärdi muusika sidumine semiootikaga. Tähelepanu pöörati tema 1960. aastate loomingule, mida uuritakse järjest enam ja m Vaata lähemalt ›
0
Kirjanik Kim Thúy Ly Thanh on sündinud 110 aastat pärast Prantsuse koloniaalvalitsuse algust praeguse Vietnami aladel. Kui Lõuna-Vietnami pealinn Saigon poole sajandi eest langes, oli ta kaheksa-aastane. Peagi võtsid Kim Thúy vanemad, kes pärinesid keskmisest jõukamast perest (tüdruk kasvas õdede-vendadega üles müüriga eraldatud uhkes hoones, kuna vanaema soovis lapsi-lapselapsi tänaval varitsevast ohust eemal hoida, sõda oli igapäev), vastu otsuse põgeneda paadiga ükskõik kuhu, kus pole kommuniste, kasvatu Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi kerkis avalikkuse ette küsimus, kas on võimalik juba 2029. aastal Eestis korraldatav korvpalli EM pidada uues suurhallis, mis mahutaks märkimisväärselt rohkem publikut kui praegune Unibet Arena ja kus saaks teha ka suuri kontserdiproduktsioone, mis seni on Eestis saanud võimalikuks vaid suvisel ajal. Muusikaettevõtjaid ühendava organisatsiooni Music Estonia live-haru juht Silvia Käsk räägib uue suurhalli ettevalmistustest ja sellest, milleks kontserdikorraldajatel seda tarvis läheb. Milline. Vaata lähemalt ›
0
Lähen kinno ja varasest seansist hoolimata on saal isegi pooltäis, mis on Netflixi pandeemia ajastul igati märkimisväärne ja meeldiv. Ei peagi istuma pimedas ruumis üksiku kummitusena, mineviku reliktina suure ekraani ees pehmes mõnusas toolis, teadmata, kas naeraksin publikuga ühes rütmis või paneksin mööda. Naeru kostab „Uue raha“ ajal minimaalselt, kuigi tegemist on komöödiana esitletava tootega. Paberi peal võikski see ju naljakas olla: kandev idee on intrigeeriv, näitlejad ei mõju teatraalselt,... Vaata lähemalt ›
0
Suve hakul Endla teatris esietendunud „Juulikuu lume“ kohta on ilmunud hulganisti arvustusi, Eesti kohta suisa tähelepanuväärne hulk. Retseptsioon on vastuoluline: kiidetakse, laidetakse, jäädakse kõhklevale seisukohale. Ometi ei ole ükski kriitik pikemalt peatunud lavastuse pealkirjal ega lõpustseenil: lumi langeb, kitarr tiniseb, näitlejad laulavad ühel meelel ja heldinud ilmel Terminaatori aegumatut megahitti. Publik – samuti heldinult, kergelt küljelt küljele õõtsudes – liitub õrnal häälel, sest selle l Vaata lähemalt ›
0
Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar „Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain“ oli näituse „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ programmi osa. Seminaril analüüsiti, millist mõju avaldavad suursündmused kogu linnale. John R. Gold Bartletti arhitektuurikoolist ja Margaret M. Gold Londoni Metropolitani ülikoolist on teadlased, kes on juba aastaid uurinud olümpialinnadega seotud ilminguid kogu maailmas. Peale olümpiamängude suunavad linnade arengut näiteks ma Vaata lähemalt ›
0
Kui eelnevas elus naksitrallidega mitte kokku puutunud koduloouurijad hundipesa juurest segaduses karvapalli leidsid, oli neil paugupealt selge, et tegemist on huntide kasvandikuga. Sest mingi säherduse avastuse eesmärgil ju laande oligi mindud ja igale lisanduvale faktile otsiti enese veenmiseks just oma uskumuse püsimist toetavat tõlgendust. Mis asja me nüüd õigupoolest tehisintellekti hundipesa juurest leidvat usume? Kas see AI on praegu meiega siin ruumis? Suurte keelemudelite vohamise foonil tõdesime,. Vaata lähemalt ›
0
Sven Karja, „Vadi mudimised“ Grete Tiigiste vestles olümpialinnade uurijate John R. Goldi ja Margaret M. Goldiga Merle Karro-Kalberg vestles arhitektide Iiris Tähti Toome ja Henri Kopraga Maria Mölder vestles Music Estonia live-haru juhi Silvia Käsuga Reet Hiiemäe, „Inimesed, rohkem-kui-inimesed ja usundiuurijad tihedalt põimunud maailmades“ Margus Maidla, „Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit“ Tanel Mällo, „Inimene masina ees. III“ Tiina Richard, „Kirjutamine kui tõlkimine“ Kaarel Aadli, „Raamatud t Vaata lähemalt ›
0
Alates 1. novembrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed“ ja teisel ning kolmandal korrusel saab näha Jüri Kase retrospektiivnäitust „Silmapilk“, kus kooliaegsete joonistuste ja küpsemate abstraktsete maalide kõrval hõlmab seekordne väljapanek hulka seni avaldamata materjali. „Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed“ Tartu Kunstimuuseumis 1. novembril avaneval näitusel eksponeeritakse silmapaistva Eesti mode Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI korraldab 28. oktoobril esmakordselt toimuva kirjandusfestivali “Röögatus!”, mille laadset tänases TLÜ vaimses ruumis pole veel nähtud. Festival ei piirdu vaid ülikooli ruumiga, vaid voolab ka sellest väljapoole, liites nõnda viimase kümnendi olulisemaid kirjanikke-mõtlejaid ja kirjandushuvilisi. Tulevikus loodame rääkida juba TLÜ kirjandusfestivali traditsioonist. RÖÖGATUS! – on see appikarje või lihtsalt lahe pealkiri või huligaani huige, et veidi tähelepanu saada… se Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 24. oktoobrist näeb Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni Riiklike Kunstikogude suurejoonelist koostöönäitust „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Näitus oli suvel eksponeeritud Dresdenis ning jõuab nüüd Eesti publiku ette. Näituse kuraatorid on Kadi Polli, Marion Ackermann ja Sergey Fofanov. Näituse omamoodi kesktelg või käivitav alguspunkt on Dresdenist pärit kunstniku Gerhard Richteri ja helilooja Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 24. oktoobril kell 17 avatakse Piia Ruberi näitus „Olulised asjad / Ruumi kodustamine“ Hop galeriis. Piia Ruber tegeleb oma isikunäitusel „Olulised asjad / Ruumi kodustamine“omailma hoidmise, loomise, mäletamise ja ruumi kodustamisega. Installatiivne fotoseeria baseerub valikul munitsipaalhooldekodu klientidele olulistest asjadest, ruumi kodustamise ja identiteedi hoidmise katsetest. Nii isiklikku kui üldkasutatavat ruumi ühiskodus enamasti napib ja kaasa saab tuua vähesed asjad. Tõesti, kaduvväikes Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis näitus „Kristjan Teder ja lilled Eesti kunstis“. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstnike Liiduga ja selle kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! 1966. aasta oktoobris leidis Valga Muuseumis aset Kristjan Tedre teoste väljapanek. Ilmselt oli see üks esimesi isikunäitusi tänavu oma 70. juubelit tähistavas muuseumis. Kristjan Teder (1901–1960) seostub kunstisõpradele peaasjalikult lopsaka lilleküllusega – enam kui sobiv kingi Vaata lähemalt ›
0
24. oktoobril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Neandertallase ilukabinet“. Galeriinäitus hõlmab endas Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivset ilu-installatsiooni, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme. Hirtentreu ja Popolitova installatsioon on kui esteetiline laboratoorium, mille ajaline päritolu jääb määramatuks. Pool pühamu Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
31% 6 |
Õhtuleht
|
17% 5 |
ERR
|
14% 4 |
Uued uudised
|
7% 1 |
Delfi
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 20:42
Viimane uuendus: 20:34.
Uudiste reiting uuendatud: 20:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)