Kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik Margus Mikomägi annab Kaarnakivi Seltsi kirjastuse abiga oma 70. sünnipäevaks välja kogumikteose „Koguja kuld“, millesse on talletatud tema viimaste aastate parimad kirjutised. „Koguja“ raamatute sarjast on see Mikomäel kuues teos. Mida „Koguja kuld“ sisaldab? Mida on kaante vahele kogutud? Selles kuldraamatus on neli osa: esseed (teiste seas „Me võitleme – inimesi tapab ka heaolu“, „Jaak, kurat, jalad põhjas!“ ja „Inimese kaitseala ehk Uppunud utoopia“), isikuintervjuu Vaata lähemalt ›
14
Ebamäärasel detsembrikuu õhtupoolikul kogunesid viis kriitikut, et natuke oma ameti ebalevast olemusest pajatada. Seda viisikut ühendab tõik, et nad on alustanud kriitikutööd enam-vähem samades sotsiaal-majanduslikes tingimustes, mis praegugi kehtivad: honorarid on väikesed; lugejaid on vähe; kriitiku relevantsus püsib kitsalt erialaringis, kui sealgi; tööd tehakse ennekõike õhinast ja armastusest; sotsiaalsed hüved ja kindlustused on jäänud muude instantside katta (kas ülikoolid või kriitikute põhitöökohad Vaata lähemalt ›
114
Poolteist tuhat aastat pühakoda samas paigas, seitsesada aastat praeguse kehandi nurgakivist. Nendes mastaapides mõõdab oma vanust Toledo piiskoplik peakirik – catedral primada de España ehk Hispaania katedraal. Juba selle ajaloolise pidevuse esitajana on „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ näitusena õnnestunud. Toledolased tunduvad otsekui tuusavat, tuues eesti raamatu viiesajandat aastapäeva tähistanud näituse järel Niguliste muuseumi vaatamiseks mosaraabia lektonari kümnendast Vaata lähemalt ›
84
Louis Kahni, ühe XX sajandi kõige silmapaistvama ja mõjukama arhitekti loome on Eesti kultuurimaastikus müütiliselt kohal. Viis esimest eluaastat Saaremaal kasvanud, kuid seejärel perega Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud ning arhitektiks, õppejõuks ja ruumifilosoofiks kujunenud Kahn pöördus loominguliste tõukejõudude otsingul sageli põhjamaiste loodusilmingute ja Kuressaare linnuse mastaapsuse poole. Seetõttu võib Saaremaad pidada Kahni kui arhitekti loomingulise kujunemise lähtepunktiks. Kuigi saame ee Vaata lähemalt ›
29
Tumedatesse talvekuudesse sobib ikka lugemiseks Argentina n-ö gooti realismi staari Mariana Enriqueze kaheteistkümne lühijutuga kogumik. Kui meil on õues kõle pimedus, on Enriqueze maailma linnad ja külad alatasa lämmatavas palavuses. Kui meie (või vähemalt mina) igatseme suvevalgust ja -soojust, on lohutav lugeda, kuidas ka lauspäikese all leidub kõikvõimalikke mõistetamatuid ja müstilisi õudusi, vägivalda, tumedust. Päike ei valgustagi kõiki varje. Et oma ängistavat talve veelgi lõbusamaks teha, siis jutu Vaata lähemalt ›
20
Löökpilliduo Rosin-Novikov värske, kaht uudisteost sisaldanud kava tõi talvises Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saali täis. Parasjagu viie koosmänguaasta täitumist tähistav kooslus on endagi sõnul juba omajagu Eesti kontserdisaalides püsirepertuaariga üles astunud ning kalendrist vastu vaatavate uute alguste tuules oli nüüd aeg parasjagu piisavalt küps vastseks kavaks, kuhu mahtus tellimusi nii kodumaalt kui ka eksootiliselt Balilt ning löökpillivõtmes (neo)klassikatki. Kontsertidele pealkirja andnu Vaata lähemalt ›
0
Eero Epner, „Marius Petersoni minimalism“ Vestlusringis viis nooremat kunstikriitikut Andrei Hvostov, „Neandertali Vabastusrinde manifest“ Toni Čerkez ja Birgit Poopuu, „Maailmapoliitika koletislik banaalsus“ Tristan Priimägi vestles Prantsuse režissööri Anna Cazenave Cambet’ga Andrei Liimets vestles Cottbuse filmifestivali programmijuhi Bernd Buderiga Merle Karro-Kalberg vestles arhitektuurimuuseumi direktori Karen Jagodiniga Maria Mölder vestles flötisti ja muusikaõpetaja Tarmo Johannesega Triin Jäädmaa,. Vaata lähemalt ›
0
Lastekirjanduse keskuses avatakse illustratsiooni- ja nukunäitus „Kõik tunded on õiged“ Teisipäeval, 20. jaanuaril 2026 kell 16.00 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses tunnete teemaline illustratsiooni- ja nukunäitus „Kõik tunded on õiged“, mis kutsub erinevaid emotsioone ära tundma, nendega toime tulema ja neid aktsepteerima nii endas kui ka teistes. Keskuse saali- ja trepigalerii täidavad Eestist ja mujalt maailmast pärit raamatukunstnike illustratsioonid, mis näitavad, et tunded on meie igapäevaelu. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 23.01. kl 18 avavad A-Galerii akendel isikunäitused Keiu Koppel (EST) ja Michael Schoorl (NLD). Keiu Koppel “Varingu eel” Keiu Koppeli uued teosed on inspireeritud kaardimajadest. Poeetiliste meisterlikult teostatud objektide kaudu püstitub küsimus, kui kaua võivad vastu pidada inimeste loodud rohkem ja vähem reaalsed konstruktsioonid. Mõisted nagu ebastabiilsus, igatsus ja pinge saavad näitusel vormi. Keiu Koppel (1988) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Tema loomingus o Vaata lähemalt ›
0
Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 93 ning spordipreemiatele 48 kandidaati Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 93 ning spordipreemiatele 48 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjonide ettepanekutele valitsus ning tunnustused antakse üle 18. veebruaril kell 15 Eesti esindushoones.“Tänavune silmapaistvalt suur nominatsioonide hulk näitab, et kultuuri- ja spordi tegijad on möödunud aastal teinud mitmekülgset tööd, mida väärtustatakse väga kõrgelt ja soo Vaata lähemalt ›
0
Biotehnoloogia on harva vaatemänguline. See ei avaldu suurte žestide ega hetkeliste muutustena, vaid areneb järk-järgult tähelepaneliku vaatluse, pikaajaliste katsete ja bioloogiliste piiride austamise abil. Vetikabiotehnoloogia kuulub sellesse vaiksemasse teadustraditsiooni. See toetub ühele Maa vanimale eluvormile, et anda selge vastus tänastele küsimustele, mis puudutavad tervist, kestlikkust ja loodusvarade vastutustundlikku kasutamist. Vetikad on mitmekesine organismide rühm, nad elavad peamiselt veek Vaata lähemalt ›
0
Ma mõtlen emakeelest. Harilikult peetakse emakeeleks esimesena omandatud kodust saadud keelt. Emale viitab emakeele mõiste paljudes keeltes, kuid on ka neid kultuure, kus räägitakse isa- või sünni-, päritolukeelest. Enamasti oskab inimene oma emakeelt kõige paremini, kuid see pole alati nii. Esimesena omandatud keele oskus võib aja jooksul taanduda, kui edaspidi viibitakse muus keelekeskkonnas. Mitmekeelsest perekonnast pärinemise puhul räägib inimene mõnikord kaht keelt võrdselt hästi – siis saab kõnelda k Vaata lähemalt ›
59
Neeme Külma näitus galeriis Tütar on kunstniku järgmine etteaste pärast kahte Alice Kasega kahasse tehtud näitust Tallinna Linnagaleriis (2022) ja Tartu Kunstimajas (2023). Praegune väljapanek kannab pealkirja „en face“ – see on balletitermin, kus „en face“ tähistab näoga publiku poole olemist. Kes on see Neeme Külm, kes ennast sel näitusel publikule näitab? Lihtsakoeline vastus on: ruumi dekonstrueeriv Neeme Külm. „Kohaspetsiifilisus“ ja „ruumikogemuse nihestamine“ – need rohkelt kasutatud väljendid isel Vaata lähemalt ›
0
Hiljaaegu püüdis Eesti teaduste akadeemia ametisse valida innovatsiooniuuringute akadeemikut. Konkurss küll luhtus, valimisega ei tuldud toime, kuid sellega seoses tõusetus arutelu, mis üldse on innovatsiooniuuringud ja kus on selle valdkonna distsiplinaarne päriskodu. Eestis on ehk tegu uue küsimusega, kuid rahvusvaheliselt on aru peetud aastakümneid. Sestap on ehk paslik seda teemade ringi veidi avada. Tõsiasi on, et innovatsioonist kõneldakse ennekõike majandusteemade ja -teaduse kontekstis. Nii Eesti ku Vaata lähemalt ›
56
Pole kasutumat, armetumat vormi kui lühifilm. Kui juba mängufilmigi on tänapäeva inimesele üha võimatum maha parseldada, siis lühifilmi vaatamiseks peaks inimese kinni siduma nagu „Kellavärgiga apelsini“1 peaosalise, silmalaud klambritega pärani kiskuma, lühifilme otse ajju kanaldama. Teisisõnu: tuleks saata ta filmifestivalile või kinno. Võiks ju arvata, et lühifilme on lihtne vaadata, aga hoopis vastupidi. Filmi sisseelamiseks kulub mitu head minutit ja kui film lõpuks tööle hakkab, jooksevad juba lõputii Vaata lähemalt ›
0
Millal on paras aeg teha kirjandusest kokkuvõtteid? Tõenäoliselt mitte detsembri keskel, kui kellelgi ei ole süvenemiseks aega ja osa häid raamatuid on alles ilmumata. Märtsi keskpaik jällegi võib olla pisut hiline: lugejate tähelepanu on siis juba uutel teostel ja ettevõtmistel. Kas kunsti on üldse mõtet üritada kalendriaasta kaupa kokku võtta? Näiteks 2025. aasta puhul on tõdetud, et eesti kirjanduses oli naiste aasta. See on nii ja ei ole ka. Tõepoolest... Vaata lähemalt ›
32
Kasinus kaunistab inimest, koonerdamine seevastu pitsitab kõri kinni ega lase teha suuri tegusid. Kultuurikorralduses ja selle raames tegutsevate institutsioonide, nende hulgas teatrite, puhul kehtib sama. Seda kurvastavam on kuulda siit-sealt vargsi kostvaid ettepanekuid, et kõiki ja kõike haaranud kärpimistuhinas võiks mõelda sellelegi, kas meil on ikka tarvis kaht muusika- ja balletiteatrit ning võib-olla võiks hiljuti endale rahvusteatri tiitli krahmanud Vanemuise kolmest harust ühe või koguni kaks ära. Vaata lähemalt ›
0
Kristi Küppar sisenes eesti kirjandusse võrdlemisi hilja, ent seevastu võidukalt ja viljakalt. Raamatuaasta tõi rohkelt tunnustust: suvel sai Küppar Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel käsikirja „Nadinunnadi-nadinaa“ eest ajalehe Postimees Jaan Tõnissoni eriauhinna. Sama teosega, mis raamatuna ilmus pealkirjaga „Viimane lusikas“, on Küppar nüüd Järva valla A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia kandidaatide hulgas. Küppari võrukeelne luulekogu „Tei tuu tii“ oli Betti Alveri luuleauhinna nominent. Aa Vaata lähemalt ›
36
Eesti teadus on kaotanud ühe oma suurtest kujundajatest. 4. jaanuaril lahkus matemaatik ja informaatik, Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia laureaat, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ning Mente et Manu teenetemedali laureaat Leo Võhandu. Leo Võhandu oli infotehnoloogia ja andmeanalüüsi arengu teerajaja Eestis. Tema teadustöö ulatus arvutusmatemaatikast ja mitmemõõtmelisest andmeanalüüsist biomatemaatika ja matemaatilise lingvistikani. Juba 1960. aastatel lõi ta analüütilisi lahendusi, milles võib Vaata lähemalt ›
0
Minu katsetused mängida täiskasvanuna arvutimänge on alati lõppenud frustreerivalt nii mulle kui ka neile õnnetutele hingedele, kes on sattunud seda kõrvalt nägema. Miks? Kuidagi läks nii, et lapse ja teismelisena kasutasin pärismaailmast eemaldumiseks lugemist ning arvutimängud ei sattunud mulle kunagi teele ette. Kui nüüd täiskasvanuna ütlen inimestele, et ma ei ole peaaegu kunagi oma elus arvutimängu mänginud, tekitab see hasarti ja vahel on pakutud, et aga mängime siis midagi. Kui... Vaata lähemalt ›
6
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pärnu Postimees
|
0% |
Naine
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 10:31
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)