Tänavu kevadel kukkus Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktori konkurss läbi ja aastase lepinguga võeti ajutiselt tööle senine dokumentaalfilmide programmi juhataja Riho Västrik. Uue ameti kõrvalt on Västrik sel aastal välja tulnud lausa kahe uue filmiga: kevadel „Päikese kodanik“ ning aasta lõpus kaua töös olnud „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. Intervjuus tuleb juttu nii filmikoolis toimuvast kui ka sellest, kas ta lähiajal enam üldse kaamera taha... Vaata lähemalt ›
0
Lehtede langemise eel ilmus huvilistele 15aastase töö tulemusena mahukas puittaimede raamat. Selle autor Rein Sander on tuntud botaaniku, luuletaja, aedniku, taimekollektsioonide rajaja ja aktiivse kirjutajana mitmel teemal. Ta on hästi kursis naabermaa Läti iluaiandusega ja tükati Leedu omaga. Isegi läti keele on ta endale parema suhtluse huvides selgeks teinud. Raamat on kui väike entsüklopeedia, kuid „väikese“ oleks võinud ka ära jätta, sest see hõlmab sõnas ja pildis rohkem kui 900... Vaata lähemalt ›
0
Alles see oli, kui hõiskasin: „Paistab, et uue muusika järjepidevaks esitamiseks ja kuulamiseks on Tallinnas nüüdseks loodud (vist? loodetavasti) piisavalt tihe võrgustik. Aastaid peamiselt ühe-kahe ansambli ja seotud ringkonna huvi ning entusiasmi pinnalt võrsunud kontserdid ja sarjad ning kalendris teatud perioodiga seostuvad festivalid ei mahuta enam kasvavat huvi ega kontakte konteinerina endasse. Selle tagajärjel aset leidnud ettevõtmiste hargnemine ja laienemine rõõmustab ning pakub muusikaliseks suht Vaata lähemalt ›
0
Rotermanni soolalaos on avatud Pascal Bronneri omamütoloogia ülevaatenäitus „Into the Droame“, mis, kui halvasti läheb, võib jääda täiesti kättesaamatuks. Kui paberarhitektuur on sageli niigi esoteeriline, looritab Bronneri tööde isiklikkuse mõõde selle vaata et läbipaistmatuks mõistujutuks. Ja hea on, et looritab: salatarkustel ja varjatud sõnumitel on mõju, mis nõuab vaatajalt omajagu empaatiatööd, et pärale jõuda. Kujutage ette järgmist stseeni. Interjöör, XX sajandi algusaastate tööstushoone, ümber ehi Vaata lähemalt ›
33
Tallinna Linnaplaneerimise Amet avas 14. novembril Tammsaare pargis Tallinna arhitektuurivõistluste võidutööde näituse pealkirjaga „Miks korraldada arhitektuurivõistlust“. Võistluste vajalikkusest ja ka nendega seotud kitsaskohtadest räägivad lähemalt ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja Tallinna peaarhitekti büroo ruumivisioonide vanemarhitekt Mae Köömnemägi. Milline on Tallinna arhitektuuripoliitika? Millal te eeldate, et uue hoone, planeeringu või avaliku koha loomiseks on vaja korraldada arhitektuur Vaata lähemalt ›
15
Temufi saal on nagu loodud kammerlike lavastuste sünniks. Teatri ruumide kodune atmosfäär, meeldiv õhkkond, kompaktne ruumilahendus, kus baar ja väike saal moodustavad kena terviku. Etenduse alguses tõmmatakse saali ja baari eraldamiseks vaid kardinad ette. Kõik on käe-jala juures ja viitab, et iga külaline on siin oodatud. Ka pärast etendust on publikul võimalus jääda mõtteid vahetama baari, kuhu heal juhul võivad lisanduda ka etendusel mänginud näitlejad. Kui lisada, et teater asub... Vaata lähemalt ›
0
Seda juhtub väga harva, et Eestis näidatakse Jamaica filme või üldse Jamaicaga seotud filme, aga seekord on PÖFFil film, mille päritolumaaks Jamaica. Filmi „Rastajurist Diane Jobson“ autoriks on siiski hoopis Katalooniast pärit Amanda Sans Pantling. Ma olen siin mitmeti erapoolik: esiteks olen ma aastakümneid olnud reggae-DJ ja Jamaica kultuuri fänn, teiseks käisin ma 8. novembril filmi esilinastusel, kus olid kohal ka filmi tegijad Amanda Sans Pantling ja Tammy Hart. Seega... Vaata lähemalt ›
3
20. ja 21. novembril peetakse Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad (https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/). Sellega pannakse alus uuele teadusürituste traditsioonile, mis vahetab välja muutuva keele päeva. Miks otsustati rõhuasetust muuta, võtta keele asemel vaatluse alla keeleteadus? Muutuva keele päeva on korraldatud alates 2005. aastast. 20 aasta jooksul on 215 uurijat pidanud 343 ettekannet. Tegu on olnud ühepäevase konverentsiga, aga viimastel aastatel oli huvi nii suur, et kõiki esinejaid Vaata lähemalt ›
29
Armas sõber Imre, olen neid ridu kirjutades sügavas leinas. Aitäh, et näitasid teed, mis on meile võimalik – armastuse ja hoolimise teed, avatud südame teed. Sa puudutasid väga paljude elu. See, mis olid või tegid, ei mahu sõnadesse, nii nagu su hing ei mahtunud enam kehasse. Nüüd tuleb meil hakkama saada ilma kallistamata, ilma su soojahäälset laulu ja kõlavat naeru kuulmata, kuigi kõik see kaigub siiski sisekõrvas. Kui kunagi taas... Vaata lähemalt ›
0
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ lugeja ei lähene raamatule sama puhta lehena kui Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii. Autori nimi – ja sellega kaasnev pagas – tungib paratamatult publiku ja teose vahele. Mälestus Nora Maria Londoni möödunud aasta skandaalist on alles värske ning ehkki see võib teosele osaks saanud tähelepanule kaasagi aidata, paneb see lugedes paratamatult küsima, millised kaalutlused on mõjutanud autori loomingulisi valikuid. Sellest perspektiivist on alles trükisooja roma Vaata lähemalt ›
14
Raamat on mugavus. „Milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda,“ kirjutas kord Ain Kaalep, tõlkides nii üht Fernando Pessoa luuletust, ja jätkas niisama reipalt: „Lugemine on jama, õppimine seesama. Päike on ikka suur, kui ka puuduks literatuur.“ Võib küll olla, et meie põhjamaine päike on väike, mitte nii suur, kui me tahaksime. Aga nurka pugeda on ikkagi imeliselt mõnus. Ja eriti mõnus on seal omaette... Vaata lähemalt ›
18
Alexei Gordin on Tallinnas ja Helsingis maalihariduse saanud, nüüdseks küllap juba keskmise põlvkonna Eesti kunstnik, kel on enam kui kümne aasta jooksul välja kujunenud selgelt isikupärane teemadering ja käekiri. Oma keskformaadis realistlikel maalidel, mis mõjuvad väikeste stseenidena argielust, põrgatab ta lumpenproletariaadi eluhinnanguid kaasaegse kunsti elitistlike tsunftireeglite ja tabudega, hoides kinni juba omamoodi trademark’iks kujunenud väljenduslaadist. Tulemuseks on nutikalt absurdsed pildid, Vaata lähemalt ›
0
Vool, peatu, ilus oled, seisak! Seisev tiigivesi rikneb küll kiiresti, kuid on oma ja armas, mõjub turvaliselt, erinevalt mäslevast mägiojast või kärestikust, kus ainult lõhel lõbu laialt. Eesti võimudel oleks viimane aeg Rooma paavstile palvekiri saata, et ta me maa jumalaema asemel hoopis seisakupühak Stagnatiusele omistaks ning sel viisil tiitli päriseluga taas kokku viiks. Kui sellist pühakut veel pole, peab selle leiutama, sest aukohta vääriks ta paljudes riikides, mitte ainult... Vaata lähemalt ›
0
1890ndatel (täpsemalt 1892–1894) maalis Claude Monet Roueni katedraali. Õigupoolest ei maalinud ta niivõrd katedraali, kuivõrd valgust, mis katedraalile langes. Selle käigus jäi paratamatult muidugi pildile ka katedraal, aga fookus oli ikkagi sellel, mismoodi valgus libises mööda hoone pinda. Valgus oli Monet’le sama oluline kui objekt. Selline maalimine on sisu poolest kindlasti süsteemne valguse uurimine ning säärase uurimise kiidaks heaks ka teadus, sest ühe ja sama objekti kasutamine tähendab, et võimal Vaata lähemalt ›
21
Giacomo Veronesi on Itaaliast pärit teatripedagoog ja lavastaja, kes töötab juba kuuendat aastat Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA). Tänavu kaitses ta seal loovuurimusliku doktoritöö, mille keskmes on näitlejatreeningu uuendamine. Veronesi on toonud siinsesse teatrisse kehadramaturgi mõiste: praegu näeb Eesti Draamateatris lavastust „Kuningas Ubu“, tema koostööd lavastajate Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga. Lavastajana on Veronesi Eestis teinud „PiiriEUfooria“ (Vaba Lava, 2023). Järgmisel aastal alu Vaata lähemalt ›
0
Venemaa usuinstitutsioone on geopoliitika pingestudes väljaspool kodumaad tabanud tagasilöögid. Pole ka ime. Asi pole vaid vene vaimu teokraatlikes kihistustes, isevalitsejate ja kiriku igikestvates seostes ja tsesaropapismis, nagu on kiriku riigi osakonnaks muutumist nimetanud filosoof Solovjov. Ega ka selles, et Venes vohavas antiliberalismis, progressivastasuses ja arhailisuse kultuses on mõttelooprofessori Marina Bõkova arvates süüdi pärapidi kulgenud vene valgustus, mille eestvedajaiks olid avalikkuse. Vaata lähemalt ›
24
Lavastusi oli seekordse festivali „Naks“ programmis tagasihoidlikult kaks: Taavi Eelmaa ja Emer Värgi „Olematud loomad“ (Von Krahli teater) ning Leikhusi teatri (Norra) „The Crowd“ („Rahvahulk“). Leikhusi teater tegi noortele ka helide töötoa ning samuti loeti festivalil ette prantsuse näidend „Lind“ (autor Anna Nozière, tõlkinud Indrek Koff), mille lavaversiooni on kevadel oodata teatris Piip ja Tuut. Tänavuse festivali raskuskese oli ligipääsetava teatri inspiratsiooniseminar, kus esinesid mitteneurotüüpi Vaata lähemalt ›
0
Ei tea, kas leidub teisigi, kellele rännak Arvo Pärdi keskusse pakub erakordset närvikõdi. Vastupidi keskuse loojate soovile saabun mina sinna saatuse keerdkäikude tõttu mõnikord hoopis keskmisest ärevamana. Keskuse kavandajatele võis mõte mitmesajameetrisest läbi metsa kulgevast rahunemisrajast parklast majani näida üllas, kuid kontserdile kiirustaja pingetaluvus pannakse sündmuse algusaja lähenedes sellega päris kõvasti proovile. Pärast kontserti saab minna jalutusrajale pimedusest ootamatult nähtavale i Vaata lähemalt ›
0
Elukeskkonda puudutavad teemad on kogu maailmas järjest rohkem esiplaanile tõusmas. Elurikkuse järsk vähenemine, kuumasaared linnades ning ekstreemsed ilmastikutingimused, üleujutused, valingvihmad ja maastikupõlengud on saanud lähtekohaks, millele toetub mis tahes maastikuarhitektuurialane arutelu, ettekanne või projekt. See, et inimkond on komplekskriisis, ei ole enam kellelegi üllatus – kriisist on saanud normaalolukord. Kogu maailmas on vaja järjest rohkem spetsialiste, kes oskavad loodusega koostöö Vaata lähemalt ›
0
Kui ma esimest korda pikemalt Taškendis olin, ei saanudki veel aru, mis on valesti. Justkui olnuksin mina vale. Inimesed olid ülisõbralikud, hirmu ei tekkinud ka (naisena) pimedas linnas liikumisel, naabrid tervitasid (vene keeles), ülikooli söökla oli vaikne ja puhas, söök maitsev ja odav. Alkoholivaba söögikultuur viitab islamile. Minu üürikorteri vastu ehitati 30korruselist marmorpõrandate ja hiigelsuurte akendega korrusmaja, öösel olid tänavad küll pimedamad kui Tallinnas, aga (valgete) autode tulemeres Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
ERR
|
18% 8 |
Uued uudised
|
18% 0 |
Postimees
|
15% 5 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
Delfi
|
5% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 19:48
Viimane uuendus: 19:42.
Uudiste reiting uuendatud: 19:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)