Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Andrei Belõi romaan „Peterburi“ on tõeline suurteos, mille kõrvale on nüüdiskirjandusest väga raske midagi võrdluseks tuua. Aastatel 1913-1914 almanahhis „Sirin“ ilmunud romaan on kirjutatud mitmes mõttes kadunud ajastul: näiteks mõjutas toona kogu peenemat Euroopat okultismi taassünd.1 Belõi romaani temaatika ongi paljuski sünkroonis tollal eriti saksa kultuuriruumis valitsenud okultse fooniga: loodi ohtralt igasuguseid salapäraseid loože ja […] Vaata lähemalt ›
72
Teaduskonverents „EUPOP 2024“ 1. – 3. VII EMTAs, korraldajad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon ja Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Konverents „EUPOP 2024“ oli seekord keskendunud piiridele, aga olgu kohe öeldud, et teemasse suhtuti loomingulise vabadusega. Järgnev põgus ülevaade keskendub ettekannetele, mille kese oli muusikas, ehkki tähelepanuväärseid arutelusid oli ka nt […] Vaata lähemalt ›
37
Filmiajakirjanik, õppejõud ja filmiuurija Jaak Lõhmus lahkus meie hulgast tänavu 29. juunil 69 aastasena. Kohtusime Jaaguga nädal varem reedel, 21. juunil Telliskivi Literaadis. Soovisin teda küsitleda seoses oma Tartu ülikooli teatriteaduse doktoritöö teadusartikliga, mille teemaks on „Siirdeajastu institutsionaalsed muutused Eesti teatri- ja filmivaldkonnas – võrdlev analüüs“. Eesmärgiks on võrrelda Eesti teatri- ja filmivaldkonna institutsionaalseid muutusi […] Vaata lähemalt ›
0
Olen kosmopoliit. Igal pool olen nagu kodus. Lahkun kahjatsemata, saabun ükskõikselt. Mul pole kahju kuskilt lahkuda ning mul on ükskõik, kuhu välja jõuan. Ometi olen pärit mingist kindlast kohast. Mul on sünnikoht, lapsepõlvemaa, koolikant. Ma ei saa eirata seda, et mul on eriline side mingite kohtadega ehk et ma olen kolklik. Olen kolklik. Mu kodu […] Vaata lähemalt ›
0
Olen sel suvel olnud metsas. Mul on selleks ka igasuguseid praktilisi õigustusi, aga ennekõike kustutan janu loodusele lähemal olemise järele. Tunnetan end ühena looduse kehadest, samastun nendega. Jõe kohal üksteise ümber spiraalitavad ja lahkarvamust lahendavad kajakad. Päikesesse sirutuv kanada kuldvits, kellel oma uuel kodumaal vaba voli mesiselt võimutseda. Väike tigu kuldvitsal, kelle teelehele poetan. (Mida […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavakunstifestivali rahvusvaheline näitus „Peitus“ Tartus pärmivabrikus kuni 4. VIII. Kuraatorid Sirla ja Kadri Lind. Näitusel osalevad kunstnikud Duplo3, Pintsel, Stina Leek, Gutface, Kairo, Edward von Lõngus, Krõõt Kukkur, Sänk, müra2000, 126 (kõik Eestist), Sepe, Kobayashi, Jay Pop, Klub2020 (kõik Poolast), Rombo, Ziepe, Tron Karton, Zahars Ze (kõik Lätist), Akvilė Magicdusté (Leedust), NSN997 (Itaaliast), Anton Hudo […] Vaata lähemalt ›
18
2024. aastal täitub 130 aastat Aldous Huxley sünnist. Huxley ideed ja neid kandvad teosed on ajaproovile vastu pannud ning nende tähendus pigem suurenenud. Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga nii mõnedki Huxley prognoosid on osutunud paikapidavateks: näiteks individualismi kasv ning isiklike vabaduste loovutamine mitte niivõrd välisest sunnist, kuivõrd mõnust ja sõltuvusest lähtuvalt. Huxley keskne sõnum […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige. Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahkehistöö erialal. 1950. aastatel tegi Lehis kaastööd […] Vaata lähemalt ›
0
„Sugu ja lugu“ Fotomuuseumis kuni 26. I 2026. Kuraator Annika Haas. Fotomuuseumis on eksponeeritud piltniku ja kuraatori Annika Haasi valik Eesti muuseumi- ja erakogude XX sajandi kehapiltidest. Näituse ampluaa on mõnusalt lai, Haas esitleb siivsaid akte, vahvaid eksperimente, amatööride ja meistrite veiderdusi, kunsti ja pornograafiat. Raevangla seintel rippuv „Sugu ja lugu“ on kirev ja intensiivne […] Vaata lähemalt ›
63
Aldous Huxley Keskus Tallinnas Tarmo Johannese Tallinna tuuri „Tumesoe“ Philip Glassi ja Allen Ginsbergi kammerooper „Hydrogen Jukebox“ IX Seedrioru laulupäev tänavakunstifestivali rahvusvaheline näitus „Peitus“ näitus „Sugu ja lugu“ Ugala teatri „Süsteem“ In memoriam Aino Lehis In memoriam Ants Ander In memoriam Boris Björn Bagger In memoriam Hagi Šein In memoriam Indrek Ude In memoriam Margarita […] Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud Ants Ander, poole sajandi jooksul teatrilaval ja filmides üles astunud draamanäitleja, kelle pikaaegseim koduteater oli Tartu Vanemuine. 1931. aastal Viljandimaal Taevere vallas sündinud Anderi noorus jäi aega, mil Eesti riiklikku teatriharidusse oli jäänud auk ning teatrisse satuti enamasti teatrite juures tegutsenud stuudiote kaudu. Ants Ander lõpetas 1955. aastal Tallinna Draamateatri juures […] Vaata lähemalt ›
0
IX Seedrioru laulupäev 28. VI – 1. VII Kanadas. Eeloleval sügisel möödub 80 aastat suurpõgenemisest, mis sundis 80 000 eestimaalast maha jätma oma kodumaa. Põgenemisele pühendatud näituste ja temaatiliste trükistega antakse edasi maarjamaalaste pooleli jäänud (elu)-lugusid, lõhutud perede ja katkirebitud armastuse lugusid, aga ka uskumatu saatuse ja õnnesärgis sündinute lugusid. Mäletama peab, et kurjus ei saaks […] Vaata lähemalt ›
26
Ugala teatri „Süsteem“, autor Ben Lewis, tõlkija, dramatiseerija, lavastaja, lava- ja muusikaline kujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, valguskujundaja Villu Konrad, videokujundaja Margo Siimon. Mängivad Marika Palm, Rait Õunapuu, Martin Mill, Alden Kirss ja Tanel Ingi. Esietendus 13. IV Ugala teatri väikeses saalis. Sattusin hiljuti peale Valle-Sten Maiste mõne aasta tagusele tekstile, kus seisab: „Meie […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on tagasihoidlik, vaikne inimene. Elupõline toimetaja, kes ühtejärge kolmkümmend viis aastat – enam kui kolmandiku sajandit – hoolitses tegevtoimetajana ajakirja Akadeemia jõudmise eest trükki, lugejateni. Akadeemia tegevtoimetaja ametis oli Indrek Ude alates taas käivitatud ajakirja esimesest numbrist aprillis 1989 kuni käesoleva aasta kevadsuveni. See on 12 toimetatud numbrit igal aastal, ühtki kuud vahele jätmata. Tema hoole […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti-Saksa kultuurisild on muutunud ühe tugisamba võrra hapramaks: 4. juuli õhtul lahkus teispoolsusse kitarrist, arranžeerija, muusikakirjastaja ja kitarriprofessor Boris Björn Bagger (sõprade ringis BBB). Küllap kõlavad tema kitarrihelid juba taevaste inglikooride saateks. 6. märtsil 1955 sündis Saksamaal eesti juurtega perre muusikaandega õnnistatud poisslaps. Noormeheikka jõudnuna asus ta Karlsruhe ja Freiburgi muusikaülikoolides õppima muusikateadust ja kitarri. […] Vaata lähemalt ›
0
19. juunil suri 78 aasta vanuselt teleajakirjanik, endine ETV peadirektor ja teleteadlane Hagi Šein. Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 […] Vaata lähemalt ›
0
62aastaselt lahkus meie hulgast muusik, helilooja, arranžeerija, muusikapedagoog ja poliitik Tonio Tamra. Tonio Tamra õppis praeguses Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis (praegu Muba osa), Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi. Aastatel 1994–2003 töötas ta haldusprorektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema tööülesannete hulka kuulus […] Vaata lähemalt ›
0
Philip Glassi ja Allen Ginsbergi kammerooper „Hydrogen Jukebox“ 17. VII (esietendus 6. VII) Noblessneri valukoja Nobeli saalis „Nargenfestivalil“. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja ja videokunstnik Veiko Tubin, koreograaf-lavastaja Ingmar Jõela, valguskunstnik Priidu Adlas. Osades Ivo Uukkivi (lugeja), Maria Listra (sopran), Karis Trass (metsosopran), Iris Oja (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Tamar Nugis (bariton) ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tarmo Johannese Tallinna tuuri „Tumesoe“ esimene kontsert 1. VII Von Glehni teatris. Tarmo Johannes (bassflööt, ristflööt, pikoloflööt, naturaalsarv ja elektroonika). Kavas Tarmo Johannese ja Jacques Iberti muusika. Tarmo Johannes on aktiivse interpreedi ja pedagoogina Eesti nüüdismuusika raudvara. Alates sajandivahetusest on ta osalenud mitme uue muusika ansambli loomisel ja töös, sealhulgas ansambel U:, Resonabilis, hilisemal ajal […] Vaata lähemalt ›
0
„Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad“, Margus Maidla vestles Timo Kikasega Ülo Mattheus, „Kuidas Trump Putini paika paneb“ Marina Richter vestles Ukraina filmilavastaja Oleh Sentsoviga Maria Muuk, „Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Küberturvalisuse küberneetiline karussell“ Katrin Koov, „Kvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas“ Mattias Malk vestles urbanist Nina Stener Jørgenseniga Keiu Virro teatrimuljeid Kuubast Viimane intervjuu Jaak Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 08:30
Viimane uuendus: 08:26.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)