Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Orest ja Jaana Kormašov “Jäljed…” 31.08 – 13.10 Orest ja Jaana Kormašov avasid Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis ühisnäituse “Jäljed”, kus on eksponeeritud valik kunstnikepaari viimase 10 aasta töid. Jälje jätavad inimesed, hetked, paigad ning jälje jätab aeg. Kunstnikud on oma jäljed valanud loomingu erinevatesse vormidesse – Orest maalidesse ning Jaana keraamikasse. “Loomingusse on suurima […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 8. septembril kell 12.00-21.00 toimub Tallinnas, Tondi asumis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoovis ja majas (Tondi 8A) heategevuslik kunsti- ja muusikafestival PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus). Festival seob kokku muusika, tänavakunsti ning pimedate ja vaegnägijate kogukonna. Korraldajateks on kunsti- ja värvipood Spekter, Blind Sound muusikastuudio, Põhja-Eesti Pimedate Ühing ning pimedate ja vaegnägijate Terateater. Tänavuse festivali […] Vaata lähemalt ›
0
Kas PISA edu on igale Eesti lapsele kättesaadav? Ei ole, aga oleme paraku selle liiga hilja avastanud, olles kaua olnud PISAst pimestatud. Eesti hariduspoliitikas peaks olemasolevate registrite kasutamine kujunema tavapäraseks ning hariduspoliitilised järeldused ei tohiks jääda toetuma vaid välismaistele ja väikese segmendi põhistele küsitlustele. 1,3miljonilise rahvaarvuga Eesti riik on suutnud end rahvusvahelises PISA testis tippu […] Vaata lähemalt ›
145
Kooliaasta algus tõi haridusteemad oodatult ajakirjanduse tähelepanu keskpunkti. Otsitud ja leitud on nii kangelasi kui ka ohvreid, sest olevat ju eriline aasta, mil viimasedki väheteadlikud immigrandid pidid lõpuks avastama, et elavad Eesti Vabariigis, kus riigikeel ja vastavalt ka koolikeel on eesti keel. Eriolukorra kirjeldamiseks on loodud uusi mõisteidki, näiteks „üleminekukool“. Mõistagi on lõpuks tegutsema ja enda […] Vaata lähemalt ›
0
Kärpehooajal on taas tulnud moodi rääkida vajaduspõhisusest. Milliseid toetusi krokodillid sööma hakkavad, pole veel täpselt teada, aga uudistest on läbi käinud muuhulgas vanematoetuse ülempiiri langetamine, ajutisele töövõimetusele sissetulekupõhise lae kehtestamine, kõrghariduse osaliselt tasuliseks muutmine ning kaugemas perspektiivis ka universaalsete lastetoetuste kaotamine. See lähenemine on mõistetav. Sotsiaaltoetuste kärpimine sobib hästi paremerakondadele, kes eelistavad seda maksubaasi laiendamise Vaata lähemalt ›
0
Paljusid heliloojaid (vähemalt neid, kes muusikat noodistavad) on tabanud šokk, sest noodistustarkvara Finale arendamine ja tugiteenuse osutamine lõpetatakse. Finale ei ole muidugi ainuke omalaadne, aga paljud heliloojad on seda eelistanud kui omas nišis kõige töökindlamat ja mitmekesisema valikuga, kuigi ehk mitte kõige lihtsamat programmi. 1988. aastal loodud noodistustarkvara Finale hoolde on paljud heliloojad usaldanud kogu […] Vaata lähemalt ›
0
Uue akadeemilise aasta alguses on asjakohane pöörata tähelepanu kõrgharidusele. Pärast 2010ndate kahanemisetrajektoori on sektor paremini stabiliseerunud. Möödas on kõige raskemad kasinuseaastad. Akadeemiliste töötajate ja teadlaste suurem häälekus on kaasa toonud mõningaid tulemusi. Kõrgkoolide ametiühingute hinnangul vajab kõrgharidus nüüd uut kasvuperioodi. Kasv seisneks nii töötajatele kui ka üliõpilastele akadeemilise vabaduse tingimuste loomises. Sektori väiksus tähendab, et […] Vaata lähemalt ›
21
Muutused ühiskonnas ja kõrghariduses toovad kaasa õppimis- ja õpetamisviiside pideva ülekaalumise ja arendamise vajaduse. Kogumiku „Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas“ väärtus peitub eri vaatenurkade esitamises ning paljude valdkondade ja ülikoolide uuringute ja kogemuste kokkutoomises. Loovained, õpetajakoolitus, arheoloogia, meditsiin; õppejõud, üliõpilased ja õppekavajuhid – see loetelu näitab raamatu haaret ja tahet kõnetada laia lugejaskonda. Kogumikus […] Vaata lähemalt ›
0
Meditsiin ja haridus on kaks valdkonda, kus seltskonnavestluses on enamik inimesi enda arvates eksperdid. Haigustest ja nende ravist (näiteks kurikuulsa kloorijoogi MMSiga) rääkida on põnev ning haridusteemadega ollakse kursis kas laste kaudu või meenutades iseenda koolikogemust. Kahjuks on siin suur oht sattuda subjektiivsete tõekspidamiste võrku ja uskuda linnalegende. Legende usuvad samuti õpetajad ja õpetajakoolituse tudengid. […] Vaata lähemalt ›
3
Lõppeval suvel tõid teatrid-trupid välja ligikaudu kuuskümmend uuslavastust. Suvine teatripilt sai kirju ning seejuures ebaühtlase tasemega: oli nii õnnestumisi kui ka lavastusi, mille puhul jäädi materjalile alla või oli ka valitud materjal ise kehv või ei paistnud kuskilt otsast tegijate ind midagi kunstiliselt väärtuslikku korda saata. Mida arvavad teatrisuvest kriitikud ja milliseid lavastusi-rolle esile tõstavad? […] Vaata lähemalt ›
13
Tarvo Hanno Varrese isikunäitus „Vahetult enne …“ Arsi projektiruumis kuni 8. IX. Tarvo Varres on kunstnik, kelle puhul on tunnuslik see, et ta positsioneerib end alati justkui ratsukäigu kaugusele kunstivälja keskmest. Ometi säilitab ta selle nihke tulemusel alati produktiivse suhte selle kujuteldava keskmega. Ja seda juba algusest peale. Kui toona 21aastane Tarvo Varres osales 1991. […] Vaata lähemalt ›
74
… pole üksindust ega surma. Kuni raamat kestab. Jelena Skulskaja Tuntud kirjaniku Jelena Skulskaja raamat „Neljas süžee“ paelub juba ainuüksi pealkirjaga – mis süžeega on tegu? Miks neljas? Ja millised olid kolm lugu enne seda? Koheldes oma lugejat tähelepanuga, näib Jelena Skulskaja andvat vastuse juba eessõnas: „Suur Argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges (1899–1986) […] Vaata lähemalt ›
1
Augustis täitus Maarja Kangrol sada päeva Eesti Kirjanike Liidu juhina. Nii mõnigi valimisprogrammi „Rõõmsam literaat“ punkt on õnnestunud juba täide viia, lahendada on aga tulnud ka ootamatusi. Teatasid kevadel, kui said EKLi esiisikuks, et esimene töö on kontori koristamine. Kui palju vanapaberit Harju tänavalt jäätmejaama viidi? Ise viisin autoga viis kasti raamatuid Suur-Sõjamäele hoiuraamatukokku. Janika […] Vaata lähemalt ›
0
Valmistudes ettekandeks Eesti esimese naiskirjanike seminari tarvis otsustasin oma vaistlikule tundele kinnitust leida kuivast statistikast. Juttu tuleb naiste esindatusest meediapildis, mida sellest järeldada ja kus on see probleemi juurikas. Barbi Pilvre kirjutas oma doktoritöös „Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis“ juba 2011. aastal, et naisi näidatakse lääne, sh Eesti ajakirjanduses teisiti kui mehi.1 Ka praegu […] Vaata lähemalt ›
115
Nagu paljud ettevõtmised, nii sai ka naiskirjanike seminar alguse kirjanduse tagatoa eravestlustest. Naise elu Eestis ei ole parimatel hetkedelgi lihtne, aga sellisel aastal, kui eesti kirjanduse aastaauhinnad lähevad sajaprotsendiliselt meeskirjanikele ja žürii juht Katrin Laur annab teada, et kahjuks ei ilmunud eelmisel aastal naisautoritelt auhinnaväärilisi raamatuid (Eesti Ekspress, 9. IV 2024), ei jäägi muud üle kui […] Vaata lähemalt ›
223
12. septembril on põhjust rõõmustada nii ulme kui ka eesti filmi fännidel, sest piiratud kinolevisse jõuab „Navigaator Pirx“1, üks meie filmikunstiloos mitmeti oluline või vähemalt eriline film, seekord taastatud kujul ja eestikeelse dublaažiga. Eestikeelset versiooni on pikka aega pärast filmi esilinastumist olnud väga keeruline näha. Tavaliselt on näidatud kas vene- või poolakeelset (ses keeles linastus film […] Vaata lähemalt ›
157
Eesti Dokumentalistide Gildi ja Eesti Režissööride Gildi suvekool 2024 Roosta puhkekülas, 23. – 25. VIII 2024. Augusti lõpus toimus Roostal juba traditsiooniks saanud dokumentalistide suvekool, mis korraldati tänavu esimest korda koos Eesti Filmirežissööride Gildiga. 2013. aastast toimunud koosviibimised on dokitegijad kasvatanud ühtseks filmiseltskonnaks, kellega jagatakse loomingulisi õnnestumisi, pikale veninud tootmisperioodist saadud peavalu, vaimse tervise muresid […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ma ligi aasta tagasi asusin otsima värskeid linnaökoloogia ja linnalooduse uurimusi, jõudsin kiiresti Valentin Klausi teadustööni, kus on väga hästi ja konkreetselt kokku võetud paljud pained, millega linnas tegeleda tuleb, avardas terminivara ja juhatas lahendusteni. Augusti lõpus oli Bochumi Ruhri ülikooli elurikkuse ja linnaökoloogia professor Valentin Klaus Tartus, kus astus üles Ökoloogilise Taastamise Ühingu […] Vaata lähemalt ›
0
Linnapilti ilmestavad tihti üleskaevatud tänavad, kuid nende parandamise ja ümberehitamisega ruumi kvaliteet üldjuhul ei parane. Enamasti põlistatakse uue lahendusega endine olukord. Ühe tänava parimate teadmiste järgi korrastamises näevad eksperdid tihti võluvitsa, mis võiks ühtlasi ka kogu ümbruskonna n-ö korda teha, kuigi tegelikult see päris nii ei ole. Kuidas ikkagi arendada linnaruumi, kui head võtted ja […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontsert 30. VIII Vanemuise kontserdimajas. Solistid Olena Bražnõk (sopran), Silja Aalto (sopran, Soome), Kadri Kõrvek (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Annely Peebo (metsosopran), Mati Turi (tenor), Hrólfur Sæmundsson (bariton, Island) ja Ain Anger (bass), Vanemuise ooperikoor, segakoor Latvija, Tartu ülikooli kammerkoor, Tartu poistekoor, Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost. Kavas Gustav Mahleri sümfoonia nr […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 22:34
Viimane uuendus: 22:30.
Uudiste reiting uuendatud: 22:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)