Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel suvel juhtus nii, et mul läks toimetajatöös kibekiiresti tarvis kaht nõukaaegset raamatut: Tšõngõz Ajtmatovi „Ja sajandist on pikem päev“ (1983) ja Alberts Belsi „Juured“ (1987). Ühe ingliskeelse ettekande tõlkes oli tarvis pikad tsitaadid asendada eesti vastetega. Meenus, et lapsepõlves olid need „Nüüdisromaani“ sarja köited endalgi koduriiulis olnud, aga pärast mitut kolimist neid enam ei […] Vaata lähemalt ›
131
1. juulil paneb pillid kotti Tallinna keskraamatukogu veebikeskkond Ellu, kust on seni saanud lugeda e-raamatuid Tallinna kodanikud ja pandeemiaajal kogu Eesti elanikud. Aasta algupoole kuulutati välja 15. juunini kestnud kampaania „Loeme Ellu tühjaks!“, mis tähendab, et uusi e-raamatu litsentse enam juurde ei soetatud ja juuni lõpuni on kättesaadavad vaid raamatud, millele veel litsentse jagub. Ellu […] Vaata lähemalt ›
0
Igal suvel pärast jaanipäeva võib oodata uudiseid raamatute laenutustasu kohta. Sirbi trükkimineku ajal ei ole nimekirjad ega summad veel kinnitatud, Autorihüvitusfond (AHF) avalikustab summad ja maksab need autoritele välja 27. juunil. Üht-teist saame aga lugejatele teada anda juba praegu. Mälu värskenduseks. Laenutustasu ei ole toetus ega preemia, vaid seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kõige olulisem ressurss on meie rahva ajud. Neid ei ole võimalik ei arendada ega rakendada ilma looduse rikkust pruukimata. Teisalt, loodusvarade mõistlik kasutamine eeldab suurt tarkust, hoolikat ajastust ja maailma arengu põhjalikku tunnetust. Aga ka riigimehelikkust ja vastutustundlikkust. Asju saab õigesti ajada mitut viisi. Sageli vaid ühel konkreetsel moel. Valesti aga lõpmatul arvul viisidel. […] Vaata lähemalt ›
0
Aatomiku laulust tuntud sõnad „ … olen ise väike, kuid mu jõud on suur“, näitavad hästi tehisaru olemust ja tulemist – nähtamatu nähtus liigutab majandus- ja sotsiaalelu tugevasti ning mitmes suunas. Tehisaru iseloomustab, et see püüab jäljendada ning täiustada paljusid inimlikke omadusi ja võimeid, avades tee uuenduslikeks rakendusteks, mis võivad ületada inimvõimeid. Tehisaru kui tehnoloogia […] Vaata lähemalt ›
0
See, mis on juhtunud viimase 200 aastaga, ei pea tingimata juhtuma igavesti. Pigem on ebatõenäoline, et tööstusrevolutsiooniga alanud kiire progress sama kiirelt jätkub. On loodusteaduslik tõsiasi, et piiratud ressursside tingimustes ei saa majandus lõpmatuseni kasvada. Seetõttu on paratamatu, et kasvul põhinev majandusmudel jõuab ükskord lõpule ja on väga võimalik, et see juhtub veel meie eluajal. […] Vaata lähemalt ›
147
Keset Tartut kõrgub Toomemägi, paik, millel on hulgaliselt tähendusi, kihistusi, millega paljudel seostub romantilisi mälestusi. Sellel looduslikul kõrgendikul on olnud Tarbatu linnus, millest sai alguse Tartu linn. Siin on laiunud linna karjamaad ning XIX sajandil rajas ülikool siia valgustusajastu ideede järgi pargi: istutati puud, rajati sillad ja ülikooli hoonestus, nagu tähetorn ja anatoomikum, ning sellest […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurimaailma tähtsaima preemia selle aasta laureaat Riken Yamamoto pälvis tunnustuse kogukonda toetava ja elanikke kokku toova arhitektuuri eest. See uudis on meeldiv üllatus, sest Yamamotot olen kooliaastatel Yokohamas mitu korda kohanud. Ta külastas aeg-ajalt arhitektuuristuudiote ülevaatusi ja jagas mõtlemapanevaid kommentaare. Kogukonna eestkõneleja Arhitekt Yamamoto ei ole võib-olla Eestis nii hästi tuntud, kuid temalt on ilmunud […] Vaata lähemalt ›
0
2024. aasta kevadsemestril kandis EKA arhitektuuri osakonna avatud loengute sarja ümberõppimise teema ehk seni omandatu kõrvalejätmine, n-ö teadlik unustamine, vanast lahtilaskmine ning maailmapildi avardamine. India õpetlane ja feministlik kriitik Gayatri Chakravorty Spivak on tähelepanu juhtinud sellele, et mitte ainult välja öeldud, vaid ka hääletutel mõtetel – vaikusel, mis ümbritseb olulisi elu aspekte – on tähendus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti XX sajandi esimese poole kunstiajalugu on ühelt poolt justkui hästi uuritud. Meil on monograafiad, kataloogid, toonaste autorite näituste rida on pikk, kuid juba pikemat aega on märgata, et uusi uurijaid, aga ka sellele perioodile keskendunud näitusi kohtab pigem harva. Kirjalikus vestlusringis rääkisid sel teemal Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli õppejõud […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstnike Liidu 2024. aasta kevadnäitus Kunstihoone Lasnamäe paviljonis kuni 28.VII. Kunstnike liidu iga-aastane kevadnäitus Tallinna Kunstihoones on olnud meie oma salonginäitus, mille ajalugu on pikem veel kui Kunstihoone oma. Esimesed iga-aastased Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, EKLi eelkäija, näitused toimusid 1920ndatel mitmel pool vanalinnas ja Kunstihoone ehitati osalt selleks, et kunstnikel oleks, kus töid näidata. Tore […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri ja EMTA lavakunstikooli „Ei usu!“, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Anita Kremm, kostüümikunstnik Kärt Hammer, muusikaline konsultant Jakob Juhkam. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Emili Rohumaa, Richard Ester, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Kristina Preimann, Karl Birnbaum, Juhan Soon, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Astra Irene Susi, Edgar Vunš, Kristin Prits […] Vaata lähemalt ›
25
Mängufilm „Homme on ka päev“ („C’è ancora domani“, Itaalia 2023, 118 min), režissöör Paola Cortellesi, stsenaristid Furio Andreotti, Giulia Calenda ja Paola Cortellesi, operaator Davide Leone. Osades Paola Cortellesi, Valerio Mastandrea, Romana Maggiora Vergano jt. Film algab kõrvakiiluga pereema Deliale (Paola Cortellesi) vastuseks tema hommikutervitusele oma mehele Ivanole (Valerio Mastandrea) nende abieluvoodis. See on justkui […] Vaata lähemalt ›
2
28. – 30. juunini toimub Valgas esmakordselt lühifilmide festival „Valga Hot Shorts“. Miks just Valga ja miks just lühifilmid? Gert Põrk: Läksime endale teadmata põhjustel paar aastat tagasi Valka, kus selgus, et tegemist on omanäolise linnaga, kus on ägedat linnaruumi, mõnusaid ujumiskohti ja head vaibi. Juba siis hakkas idanema mõte, et tõmmata käima üks parajalt […] Vaata lähemalt ›
23
245 aastat tagasi, 1778. aasta novembris, sai Rae mõisast linna tulnud noormehest Jakob Niemannist Püha Vaimu koguduse kooli õpetaja ning selle ameti peale jäi ta 52 aastaks. Püha Vaimu kool oli enne lihtrahvale mõeldud elementaarkoolide asutamist kõige olulisem eesti lastele mõeldud kool Tallinnas. XIX sajandi alguses oli see gümnaasiumi järel suuruselt teine kool ning seal […] Vaata lähemalt ›
176
Lugupeetud juhataja, head osalejad. Tänan teaduseetika konverentsi korralduskomiteed, kes palus mul avaldada arvamust tegevuse kohta, mis on kantud küsitavate uurimistavade hulka. Jah, seekord räägin nn kinkeautorsusest.1 See tähendab, et kui võtame ette mingi üllitise, võib selle autorite hulgas olla isikuid, kes mingite kriteeriumide järgi või kellegi arvates ei sobi sinna. Öeldakse: autori staatus on neile […] Vaata lähemalt ›
16
Mis tahes valdkonnas teevad preemiad head, kuid neil on mõju kogu valdkonnale ning peale tunnustuse võib preemia määramisel olla ka miinuspool. Ajakirjanduses on preemiate mõju uuritud üksjagu ning tulemuste varal võib tõmmata paralleele muude valdkondadega. Ajakirjanduspreemiad on omal kombel vorminud ajakirjanduse olemust. See kehtib Eesti puhul nii nagu mujalgi angloameerikalikus ajakirjandusruumis, kuhu meiegi kuulume. Indiana […] Vaata lähemalt ›
112
Suve tulles saabub ängistav mõte puhkusest, mida ei saa ju ometi niisama maha magada – peab midagi tegema! Hipilik lihtsalt-olemise-mõte võrkkiiges lesimisest ja raamatu lugemisest katkeb igal enesest lugupidaval linnainimesel pärast esimest viit minutit või sõnumipiiksu. Sina lesid, aga maailm läheb mööda. Võrkkiigest saab ainult ühe selfi teha samal ajal kui naaber on juba jõudnud […] Vaata lähemalt ›
146
Muusikalavastus „Mere laul“ 16. VI (esietendus 13. VI) Viscosa kultuuritehases Hiiumaal Kõrgessaares. Autor Anni Mikkelsson, tõlkija Liisa Kirschbaum, lavastaja Mait Joorits, kunstnikud Iir Hermeliin ja Maret Kukkur, muusikajuht Marten Kuningas, liikumisjuht Hanna Junti, konsultant Helgi Põllo, produtsent Helen Maandi. Laval Laura Peterson-Aardam, Merlin Kivi, Marten Kuningas, Joosep Uus ja Mait Joorits. Hiiumaa suvesse suikunud Kärdlast […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Unustatud rahvad“ 15. VI ERMis. Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi orkestri koor), dirigent Ingrid Mänd, valguskunstnik Aljona Movko-Mägi. Kavas Veljo Tormise kooritsükli „Unustatud rahvad“ kolm osa: „Isuri eepos“, „Vadja pulmalaulud“ ja „Ingerimaa õhtud“. Soome-ugri päevad Euroopa kultuuripealinnas kulmineerusid õige võimsalt, kui läänemeresoome väikerahvaste lauludel põhinevaid kooritsükleid sarjast „Unustatud rahvad“ esitas Pariisi orkestri koor […] Vaata lähemalt ›
100
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
Naine
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 09:19
Viimane uuendus: 09:14.
Uudiste reiting uuendatud: 09:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne