Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Tänavu sain Cannes’i filmifestivalil suure üllatuse osaliseks, kui selgus, et kaameraoptikafirma Angénieux iga-aastase noore ja lootustandva operaatori preemia on pälvinud keegi Kadri Koop. Angénieux’ peaauhinna laureaatide hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Roger Deakins (2015), Christopher Doyle (2017) ja Darius Khondji (2022), alates 2018. aastast lisaks antava noore lootuse preemia on saanud kuus operaatorit (huvitaval kombel […] Vaata lähemalt ›
175
Otsustajad korrutavad alatasa, et ei soovi uut „maksufestivali“, vaid selgust. Korraline ennustusfestival aga peeti sel nädalal ära, kui kommertspangad ja rahandusministeerium pakkusid üksteise võidu välja oma majandusprognoosi, kus leidub mõni terake lootust ja lohutust, kuid seda ei jagu ühtlaselt kõigile. Makromajanduse näitajate teisendamine üksikisiku heaolu kasvuks või kahanemiseks ei ole tõepoolest lihtne, kuid ajuti tundub, […] Vaata lähemalt ›
0
Uus kooliaasta toob kaasa eestikeelsele haridusele ülemineku. See valitsuse otsus on kütnud üles palju kirgi ja vaidlused, kas tegemist on õige otsusega, ei taha vaibuda. Esmalt tõstatus paljude muu emakeelega lastevanemate seas küsimus, miks üldse peavad kõik lapsed eesti keeles õppima. Kardetakse sedagi, et kui eri emakeelega lapsed õpivad ühes klassiruumis, hakkavad kannatama eesti lapsed. […] Vaata lähemalt ›
0
Vana kass suri ära. Tore ja tegus loom oli, aga hiired luusivad ümber maja ja kaua leinata ei lase. Vaevalt jõudsid pisarad kassi kalmul kuivada, kui talle järglane otsiti. Mida nüüd uuele hiirekuningale nimeks panna? Oo, nimetalgud on ammendamatu rõõmuallikas. Kolm põlvkonda lööb kaasa, vaidlus paisub kirglikuks: üks leer pooldab järjepidevust, teine teeb uuendusliku pakkumise, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Surm on elavate probleem“ („Peluri – Kuolema on elävien ongelma“, Soome 2024, 97 min), režissöör-stsenarist Teemu Nikki, operaator Jyrki Arnikari, helilooja Marco Biscarini, produtsendid Jani Pösö, Michael Fleischer jt. Osades Pekka Strang, Jari Virman, Elina Knihtilä, Eero Milonoff jt. Kaks keskealist meest on jõudnud elu tupikseisu: kõik on pekkis rahaga, naisega ja halvemal juhul ka […] Vaata lähemalt ›
8
Ooper „Raasulapsuke“ 25. VIII (esietendus 24. VIII) Narva ooperipäevadel „ContempArt“ Kreenholmi manufaktuuris. Helilooja Malle Maltis, libretist Merle Jääger (libreto Herta Laipaiga romaani „Hauakaevaja lood“ esimese jutustuse „Titekirikuleib“ ainetel). Lavastaja Karl Laumets, videokunstnik Inessa Saarits, kostüümikunstnik Ester Kannelmäe, lavakunstnik Eva Maria Põldmäe, valguskunstnik Priidu Adlas. Osades Annabel Soode (Heba), Janari Jorro (Lemmet), Pavlo Balakin (Asso), Karmen […] Vaata lähemalt ›
14
Näitus „Metsikud bitid“ tehnoloogilise kunsti talus Maajaam kuni 15. IX. Kunstnikud Agnes Meyer-Brandis (Saksamaa), Marco Barotti (Itaalia), Julijonas Urbonas (Leedu), Uģis Albiņš (Läti), Anna Tamm ja Vinzenz Leutenegger (Eesti/Šveits), Varvara & Mar (Eesti/Hispaania), Jeanne Harignordoquy (Prantsusmaa), Janis Polar (Šveits), Greg Orrom Swan (Ühendkuningriik), Andreas Zißler, Fabian Lanzmaier ja Klemens Kohlweis (Austria), Mohar Kalra (USA), Claudia O’Steen […] Vaata lähemalt ›
57
Maja kapitaalse uuendamisega puututakse elu jooksul kokku ehk ainult mõnel korral. Ettevõtmine on keeruline ja eeldab mitme osalise sujuvat koostööd. Uuringud1 kinnitavad, et majaomanikud vajavad edukaks renoveerimiseks nõuandjat, kellelt pidevalt asjakohast, pädevat ja õiges suunas liikuma panevaid teadmisi saada. Projekti „LIFE IP BuildEST“ raames toimub kolm renoveerimise õpilaborit, mille eesmärk on hoogustada eri tüüpi hoonete […] Vaata lähemalt ›
90
Epp Lankotsa ja Triin Ojari toimetatud „Eesti linnaehituse ajalugu“ on tänuväärne teos, kus esitatud Eesti linnade planeerimise ja ehitamise XX sajandi lugu. Kuigi valdkonda tundvale inimesele on materjal suures osas tuttav, seisneb raamatu väärtus ennekõike niivõrd mahuka valdkonna kokkuvõtmises ühte teosesse, ülevaates Eesti linnadest neid hõlmavalt ja nüanssides. Tallinn on saanud mõistagi kõige rohkem tähelepanu, […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri kobarfestival „Hungerburg 2024“ 14 . – 18. VIII Narva-Jõesuus Mereranna puhkekodus. Mulle meeldivad kuurordid. Kui hooaeg on lõppemas ning hotelliteenijadki ei võta end enam ülemäära tõsiselt. Kohe on läbi. Luksushotelli on jäänud ainult need, kel pole kuhugi minna. Poeedid ja hertsoginnad. Narva-Jõesuu on eriline paik, seal polegi nagu hooaeg kunagi lõppenud, vaid […] Vaata lähemalt ›
38
Sel aastal on seoses ühe Eesti märgilisema teadusinstitutsiooniga, Tartu ülikooli Eesti geenivaramuga (EGV) toimunud neli tähtsat sündmust. Veebruaris vahetus geenivaramu juht. Biopanga asutaja ja pikaaegne liider, akadeemik Andres Metspalu andis marssalisaua üle oma õpilasele, epi- ja farmakogenoomika professorile Lili Milanile. Aprillis tähistati geenivaramu asutamise 25. aastapäeva. Ega neid suure rahvusvahelise mõjuulatusega teadusinstitutsioone, mis on iseseisvusperioodil […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis hariduspoliitika keskmes on viimasel kümnendil olnud väiksemate koolide sulgemine ja hariduse andmise koondamine suurematesse keskustesse suurtesse kobarkoolidesse. Seda tegevust on sageli õigustatud majandusliku tõhususe, kvaliteetsema hariduse ja kulude kokkuhoiuga. Soovimatud tagajärjed mõjutavad aga nii hariduse kvaliteeti kui ka paikkondi, kus need koolid asuvad või asusid. Samal ajal on haridussüsteem turupõhine ja läbi põimunud kapitalistlike […] Vaata lähemalt ›
32
Esimese keele omandamist võib kirjeldada sellele kas formaalselt või funktsionaalselt lähenedes.1 Formaalse lähenemise korral on keele omandamise kirjeldamisel aluseks täiskasvanupärane keelesüsteem ning põhiseisukoht, et keelevõime on kaasasündinud ning realiseerub sisendi ehk mingis keeles suhtleva keskkonna olemasolu korral. Kaasasündinud struktuur, mis on keele aluseks, kujutab endast universaalset grammatikat. Generativistide koolkonna uurijad on küll leidnud, et keelematerjal, […] Vaata lähemalt ›
0
Üks viimase aja kõige loetumaid ja tõlgitumaid hispaaniakeelseid raamatuid on ajaloolase ja klassikalise filoloogi Irene Vallejo „Lõpmatus papüürusroos. Raamatute leiutamine antiikmaailmas“, mis jõudis eelmisel aastal Ehte Puhangu tõlkes ka eesti keelde. Vallejo teose rahvusvaheline edulugu on olnud ootamatu, sest antiikkultuurist ja kirjandusest üldsus enamasti innukalt ei arutle. Raamatu eestikeelset väljaannet on jõudnud tunnustada Karl Martin […] Vaata lähemalt ›
0
Filosoofia maailmakongressid said alguse 1900. aastal ning need toimuvad põhimõtteliselt iga viie aasta järel (kui pole pandeemiaid ega muid maailmalõppe). Tänavune kongress oli järjekorras 25. ja toimus Roomas 1. kuni 8. augustini. Ettekandjaid oli nelja ja viie tuhande vahel (kongressil esitleti ka täpset vastuvõetud abstraktide arvu, kuid ma ei suutnud seda internetist leida). Mõistagi jäid […] Vaata lähemalt ›
0
Äsja lõppenud filosoofia maailmakonverentsil, mis toimus 1. – 8. augustini Roomas, leidis aset ümarlaud hiina filosoofia õpetamise teemal. Üks esinejaid oli Geir Sigurðsson, kes on Islandi ülikoolis hiina uuringute ja kultuuridevahelise filosoofia professor ning Euroopa Hiina Filosoofia Ühingu (European Association for Chinese Philosophy, EACP) president. Järgnev tekst on tema sõnavõtu veidi mugandatud versioon. Tsiteeritud hiina […] Vaata lähemalt ›
0
Oxfordi ülikooli Sekyra ja White’i moraalifilosoofia professor Jeff McMahan peab 5. septembril Tartu ülikoolis avaliku loengu „Tapmise eetika Vene-Ukraina sõjas“.* Professor McMahanit intervjueeris Sirbi jaoks A. J. Wendland, Londoni King’s College’i avaliku filosoofia teadur, kes vestles temaga ta teekonnast filosoofia juurde, filosoofia ja relvakonfliktide puutepunktidest, õiglase sõja teooriast ja selle rakendamisest Vene-Ukraina sõja puhul ning […] Vaata lähemalt ›
0
„Kas tuleb siis võit koju või mitte?“ Nüüdseks juba harjumuspäraseks saanud küsimus, millega lõunapoolkera kevade saabudes hakatakse piinama Argentina igavest Nobeli auhinna kandidaati, liigitamatu absurdi viljelejat César Airat. Ladinaameeriklased tavatsevad naljatleda, et Argentina sürrealism tekitas César Aira, kelle loomingust on tänaseks saanud omaette ilukirjandusžanr. Kuna kirjastus Salv andis äsja välja „Tondid“, tundub paslik küünevõrd salapärasuse […] Vaata lähemalt ›
0
See on juba kolmas meeldetuletus. Järjekordne märguandmine, et ma pole ikka veel vastanud ankeedile, mida kutsutakse tagasisideküsimustikuks. Poole aasta eest täitsin sellise ülimalt kiirustades. Peaasi et saaks kaelast ära. Mul oli kama, millise arvu ühe („üldse ei nõustu“) ja seitsme („nõustun täielikult“) vahemikust ma valin ankeedis esitatud väite kohta. Teksti ma ei süüvinud, lihtsalt kerisin […] Vaata lähemalt ›
0
Tõtt-öelda alati ei ütle ikka küll. Aga kui hoopiski küsida, et ütle, millist muusikat sa ei kuula, ja ütlen, kes sa ei ole? Et kui sa ei kuula näiteks metal’it, siis sa pole metalhead, või kui sa ei kuula punki, siis sa pole punkar. Või kui sa ei kuula klassikalist muusikat, siis sa pole snoob? […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 23:39
Viimane uuendus: 23:30.
Uudiste reiting uuendatud: 23:33.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)