Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Suurte muutuste, nagu seda on rohepööre, elluviimisel on oluline nende kontekstitundlikkus ja kohapärasus, sest keskkond, kus inimesed elavad, neid ümbritsevad sotsiaalsed olud ja toimetulemise viisid kas võimaldavad või takistavad inimestel muutustele reageerida või neis osaleda. Taustaks: muutustest keskkonnakriisis Ehkki muutused on inimkonda saatnud läbi ajaloo, on eksistentsiaalne, kogu maailma hõlmav muutus – keskkonnakriis saanud osaks […] Vaata lähemalt ›
0
Üha suurema rõhuga on päevakorral küsimus uutest tehnoloogiatest ja energiaallikatest. Kuidas edasi liikuda olukorras, kus soovime säästa oma elukeskkonda, aga ei soovi kehtestatud standardites järele anda? Selge on see, et vajame oma elu ja olme hõlbustamiseks mitut liiki tehnoloogilisi lahendusi ja soovime arengus edasi liikuda. Kas oskame leida lahendusi, mis oleksid meile mitte ainult samm […] Vaata lähemalt ›
0
Tehisaru äristamisele keskendunud ettevõtete endised ja praegused töötajad edastasid hiljuti ajalehele Guardian avaliku kirja, et hoiatada üldsust tehisarul põhinevate tehnoloogiatega kaasnevatest ohtudest.1 „Mul on hirm. Oleksin hull, kui see nii poleks.“ Nii kõlasid portaalis VOX ilmunud artiklis endise OpenAI töötaja sõnad.2 Lühikokkuvõttena võib hirmude põhjustajaks lugeda uusima tehnoloogia arendamise ja katsetamisega kaasnevat kasumirallit, mille altarile […] Vaata lähemalt ›
0
Võib ainult arvata, milline energia peab olema näitlejal, et temast saaks prantsuse filmikunsti ühe sürrealistlikuma ja vabama vooluga looja Quentin Dupieux’ stampnäitleja. Raphaël Quenard, kes ongi hetkel kinos tuntud kui härra Yannick Dupieux’ filmis „Yannick“ (2023), on oma hea absurditunnetuse ning koomika valdamisega end vaikselt surunud tänapäeva prantsuse näitlejate paremikku ning „Yannickis“ on ta saanud […] Vaata lähemalt ›
5
Luuletaja Ernst Ennot mõistsid tema eluajal vähesed. Võõristus Aasta 1905 tõi suuri kaotusi Venemaale. Parunite võim Baltimaadel oli samuti kahanemas. Eestis tekkis lootus ennast lõpuks vabastada mõlemast ebameeldivast ülemusest: venelastest ja sakslastest. Enno oli sel ajal ajakirja Linda toimetaja ning liikus Postimehe ringkonnas. Temalt oodati kaasalöömist rahvuslikul rindel, aga Enno ei sallinud poliitikat. Veel vähem […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liidu juht Maarja Kangro tõi 31. mail Sirbis ilmunud arvamusartiklis „Kuhu panna raamat?“ välja oma raamatukogude kohta käivad mured. Miks raamatukogudest raamatuid maha kantakse? Miks ostetakse raamatukokku just neid raamatuid, mis seal on? Miks raamatukogutöötajad ise otsustavad, mida raamatukokku tellida? Autori pakutud vastused ja parandusettepanekud on tekitanud raamatukoguringkondades laialdast vastukaja ja soovi teemat kommenteerida. […] Vaata lähemalt ›
128
Eesti Rahvusballeti „Giselle“, koreograaf ja lavastaja Michael Pink, originaalkoreograafia autorid Jean Coralli ja Jules Perrot, helilooja Adolphe Adam, muusikajuht ja dirigent Mikk Murdvee, kunstnik Reili Evart, valguskujundaja Rasmus Rembel. Tantsivad Laura Maya, Marta Navasardjan, William Newton, Joel Calastar-Fisher, Jevgeni Grib, Marcus Nilson, Anna Roberta, Ami Morita, Nadežda Antipenko, Triinu Upkin, Vitali Nikolajev jt. Esietendused 5. […] Vaata lähemalt ›
3
Kooselamu (co-housing) on elamismudel, kus pered või üksikud inimesed elavad eraldi eluruumides, aga jagavad üldkasutatavaid ruume. Tavaliselt on need elutuba, köök ja söögituba ning sõltuvalt huvist ja ressurssidest leidub teisigi võimalusi, näiteks kunstnike stuudiod, treeningruumid või töökojad. Kooselamu eesmärk on elada jätkusuutlikumalt, jagada ressursse ja tugevdada naabritevahelist koostööd. Kooselamu toimimine nõuab kogukonnatunnet ning sellise hoone […] Vaata lähemalt ›
0
Hullunud naaber prõmmib ukse taga, seega on varjendeid vaja kohe, palju, kiiresti ja igale poole. Kuigi olukord on ärev, on meil rahuaeg ja kehtivad rahuaja seadused. See tähendab, et ruumiloomes tuleb arvestada omandi puutumatuse, tasakaalustatud arengu, loodushoiu, riskide maandamise, väärtuste hoidmise ja põhjaliku läbirääkimisega. Kuni uks peab vastu, siis ongi õige kõiki neid väärtusi hoida. […] Vaata lähemalt ›
3
Rubiini plats on Viljandi linnaruumi eksperiment eesmärgiga elavdada vanalinna ning rajada tühjalt seisvale platsile kokkusaamiskoht nii suurele kui väiksele linlasele ja ka Viljandi külastajale. Rubiini plats asub vanalinnas peamiste tänavate ristumiskohas, kunagi kavandati sinna keskväljakut. Pärast Rubiini kino lammutamist ligi 15 aastat tagasi pole see paik kasutust leidnud, kuigi arendusplaane on olnud. Esimesed sammud astuti […] Vaata lähemalt ›
69
Kreegi päevade kontsert 4. VI Arvo Pärdi keskuses. Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve. Kavas Cyrillus Kreegi ja Mart Saare koorimuusika. On saanud kenaks traditsiooniks korraldada juuni algul Haapsalus Kreegi päevi, mis tänavu laienesid ka Tallinna ja Laulasmaale ning millega tähistati Cyrillus Kreegi 135. sünniaastapäeva. Esinejaid oli sel korral vaid üks – Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve […] Vaata lähemalt ›
32
Uue koorimuusika kontsert „Kõigel loodul on hing“ 9. VI Muba suures saalis. Korraldaja Eesti Kooriühing, kunstiline juht Leiu Ryland-Jones, helikunstnik Pille-Riin Langeproon. Kammerkoor Encore (dirigent Karin Tuul), Püha Miikaeli Poistekoori ettevalmistuskoor (dirigent Jana Perens), Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor (dirigendid Valter Soosalu ja Heldur Harry Põlda), Vanalinna Muusikamaja lastekoor (dirigent Maarja Soone), vokaalkammeransambel Vox pUNT (dirigent Patrik […] Vaata lähemalt ›
0
Muu hulgas kirjandusteadlase, filosoofi, esseisti ja kriitiku tiitliga pärjatud prantsuse-ameerika erudiit George Steiner (1929–2020) kasutab filosoof Martin Heideggerist rääkivas raamatus1 tabavat metafoori kirjeldamaks, mida too peab silmas olemise unustuse ning üleüldse olemise kui sellise käsitlemise keerukuse all. Nimelt toob ta illustreeriva näitena esile muusika, sest just muusika on sarnaselt olemisega küll kõigile mõistetav, ent verbaalselt […] Vaata lähemalt ›
54
Olen paaril viimasel aastal kogunud rahva seas ringlevaid lugusid ja arvamusi tehisintellekti (TI) kohta. Suur osa põnevusest, miks neid jutte räägitakse, on tingitud ilmselt sellest, et tegu on justkui inimeselaadset funktsiooni täitva seadeldisega. Tehisarus nähakse revolutsiooniliselt uut lehekülge inimkonna ajaloos, kuid sealjuures tajutakse ka piiratust ja ühekülgsust. Kui muusikute kõnepruugis kasutatakse mõistet „keha“ või „keha […] Vaata lähemalt ›
0
Karel Koplimetsa installatsioon „2074” Tõravere observatooriumis kuni 1. IX. Avatud E–P kl 9–23. Projekt on osa „Kunstnikud kogudes” ürituste seeriast. Kui Tõraverre jõudsin, oli „2074“ juba suletud. Sellest aga polnud midagi, kuna ukse taga olev kood oleks pidanud skannimisel avama veebilehe, mille kaudu oleksin pidanud sisse saama. See aga muidugi ei toiminud. Läksin sama targalt […] Vaata lähemalt ›
0
Koguperemuusikal „Alice Imedemaal“ 3. VI kell 15 (esietendus 2. VI). Lavastaja Tanel Jonas, helilooja Ardo Ran Varres, laulutekstide autor Aapo Ilves, stsenarist Ott Kilusk Lewis Carrolli raamatu põhjal, kunstnik Triinu Pungits. Osades Annaliisa Kivi või Emily Mäesepp (Alice), Rosanna Säälik või Thea-Tikker Pikhoff (väike Alice), Elisabet Bachaus või Aigi-Lii Oja (Kübarsepp), Annabret Albert või Triinu Johanna Sepp […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik Ellu Saar oli nähtus. Temas olid ühendatud sotsioloogia tõsiteadlane, matemaatik-statistik, hobiaednik, harrastusgurmaan, krimikirjanduse sõber, muusikaarmastaja ja palju muud. Veel kümmekond päeva enne Ellu siitilmast lahkumist oli tal haiglapalatis käepärast kaks lugemist – krimka ja pooleliolev teaduslik käsikiri. Tema südames ja mõtetes olid kesksel kohal nii teadlase kui ema roll. Ellu kõneles uhkusega oma tütrest […] Vaata lähemalt ›
123
Ekke Västriku doktorikontsert 5. VI Eesti Nüüdismuusika Keskuses ehk Mustpeade maja Olavi saalis. Laval Toomas Savi (elektroonika), Darja Goldberg (akordion), Vittoria Ecclesia (klarnet) ja Ekke Västrik (elektroonika). Kavas Ekke Västriku elektroakustiline looming, sh teose „Buchla etüüd nr 1, III variatsioon“ akordionile ja klarnetile (2024) esiettekanne. Oli kunagi kollast ja musta värvi kaanekujundusega raamatusari „… võhikutele“. […] Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatri „Raev“, autorid Lutz Hübner ja Sarah Nemitz, tõlkija Mihkel Seeder, lavastaja Aare Toikka, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnikud Villu Liivla ja Sander Põllu, helilooja Markus Robam. Mängivad Liisa Pulk ja Miika Pihlak. Esietendus 19. III Sakala 3 teatrimaja suures saalis. Miksteatri „Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale“, autor E.-E. Schmitt, tõlkija Indrek Koff, lavastaja Kaido Rannik, dramatiseerija […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Furiosa“ (Austraalia-USA 2024, 149 min), režissöör George Miller, stsenaristid George Miller ja Nico Lathouris, operaator Simon Duggan, helilooja Tom Holkenborg. Osades Anya Taylor-Joy, Chris Hemsworth, Tom Burke, Elsa Pataky, Lachy Hulme jt. Kuigi „Mad Maxi“ juured on 1970. aastates, mõjub filmisari päevakajalisemalt kui kunagi varem. Kunagine kütusekriisihirm on asendunud düstoopilise hoiatusega ennast hävitanud liigist ning […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 10:09
Viimane uuendus: 10:04.
Uudiste reiting uuendatud: 10:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)