Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse aastanäituse pealkiri on „Multisürrealism” ning idee autor ja kujundaja on Martti Ruus. Teoseid saab esitada 20. novembrini 2024 aadressil www.kunstimaja.ee 100 aastat tagasi segastel aegadel sündis sürrealism ja tänaseks on see aegruumis transformeerunud multisürrealismiks. Olemasolevat sürrealistlikku kunsti võime käsitleda kui lähet multisürrealistlikku maailma. Proovime dekodeerida head uut ilma läbi visuaalse kunstiprisma. Kuidas kujutada kujutamatut, […] Vaata lähemalt ›
0
10. augustil Alatskivil Liivi Muuseumis toimunud festivalil Eesti Kirjanik 2024 pälvis aasta kirjaniku tiitli Urmas Vadi romaaniga „Kuu teine pool”. Aasta kirjanikuks valiti Vadi juba teist korda, varasemalt aastal 2013 romaaniga “Tagasi Eestisse”. Romaan “Kuu teine pool” jutustab meie lähiminevikust, valulikust siirdeajast ja perekondlikest taakadest, millesse tegelased tragikoomiliselt takerduma kipuvad. Igaüks püüab oma painetest vabaneda […] Vaata lähemalt ›
0
14.-18. augustil toimub Narva-Jõesuus Tartu Uue Teatri era- ja ainukordne festival Hungerburg2024. Hungerburg2024 on nagu kunstide spaa, kus hoolitsuste asemel saab endale kokku panna paketi uuslavastustest, näitustest, kontsertidest, filmidest ja melust. Või siis loobuda programmist ja olla lihtsalt vahealal, süüa, juua ja saada osa ümberringi toimuvast. Põrnitseda päikest ja kõndida Eesti pikimal mererannal. Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Joel Väli on teatrikunstnik, kes aeg-ajalt kipub ka lavastama. Narva-Jõesuus 14. kuni 18. augustini kestval Tartu Uue teatri festivalil „Hungerburg“ esietendub tema lavastus „Back to the Beach“ („Tagasi randa“). Mängivad selles Grete Jürgenson, Henessi Schmidt, Doris Tislar, Sylvia Köster, Karl Robert Saaremäe, Sander Rebane, Kaarel Pogga ja Nils Mattias Steinberg. Väli esimene lavastus „In memoriam […] Vaata lähemalt ›
32
Kliimaseaduse, täpse nimetusega kliimakindla majanduse seaduse eelnõu sai lõpuks valmis ja läks kooskõlastusringile. Sellest kontrollpunktist on seaduse jõustumiseni veel mõni samm minna, aga valitsuse ning seejärel parlamendi heakskiit ja presidendi allkiri seadusele tulevad paratamatult. Mitte ainult seetõttu, et eraldi raamseaduse loomist on nõudnud keskkonnaühendused ning selle suunas juhtinud valitsust Eesti rahvusvaheliselt siduvad kohustused, õiguskantsler või […] Vaata lähemalt ›
0
Sel ajal kui on põhjust kukeseeni ja kitsemampleid otsides metsas detektiivitööd teha ning hallid ajurakud saavad tööd ujumiskoha valikul, on põnevat uudistamist siiski ka meie väikestes linnades. Põlva kultuurikeskuse juures on püsti kraana ja seega ka arutelu, et ega siingi lörtsita ära linna sümbolit, raisates asjata raha, sest peo- ja mängupaiku on justkui üleliiagi. Nimelt […] Vaata lähemalt ›
71
Mõnd aega tagasi lõi internet kihama sellest, et ühes olümpiamängude avatseremoonia stseenis tardusid tantsijad, kellest osa olid drag queen’id, ballaadi kuulates poosi, mis tuli mõnele inimesele justkui tuttav ette. Mitmed prominentsed konservatiivid teatasid selle peale sotsiaalmeedias poliitilise profiidi lootuses, et tegemist on kristlust mõnitava tseremooniaga, kuna nähtu meenutab neile liiga selgelt Leonardo da Vinci „Püha […] Vaata lähemalt ›
38
Eesti Draamateatri „Üks helevalge tuvi“, autorid-lavastajad Mari-Liis Lill ja Priit Põldma, kunstnik Laura Pählapuu, helilooja Rasmus Puur, helikujundaja Raido Linkmann, valguskujundaja Priidu Adlas, liikumisjuht Rauno Zubko. Mängivad Teele Pärn, Britta Soll, Kaie Mihkelson, Laine Mägi, Emili Rohumaa, Kristo Viiding, Richard Ester ja Daniel Coll. Esietendus 19. VI Uuemõisa mõisas. Igal inimesel on õigus oma eluloole, […] Vaata lähemalt ›
0
Juunis-juulis Tartus Toomemäel etendunud Vanemuise suvelavastus „Kuninga käsk“ ajendab uuesti küsima XVII ja XVIII sajandi vahetuse Puhja köstri Käsu Hansu koha järele meie mitmekeelse regiooni kirjandusloos. Mart Kivastiku „Kuninga käsu“ dramatiseeris ja lavastas Toomemäel Tiit Palu. Forseliuse koolist saadud veerimisoskus, selgeltnägemisvõime ja isiklik vapustus Põhjasõjas oli suvelavastuse kontseptsioon Käsu Hansu kui esimese eesti soost luuletaja ja […] Vaata lähemalt ›
24
Olen tänulik mulle osutatud topeltau eest. Sain sel aastal Tallinna ülikooli kirjanduspreemia kahe väljaande, oma luulekogu „Ellujäämisrežiim“ ning kunsti- ja luuleraamatu „Vastukaja“ eest. Viimase puhul pole tegu iseseisva luulekoguga, vaid Santa Zukkeri maalidest lähtuvate tekstidega. See on tandemtöö, mis rõhutab mulle teiste kunstivaldkondade tähtsust kirjaniku elus, žanriülest dialoogi maailmas, mis üha enam kutsub kunstide sünteesi […] Vaata lähemalt ›
0
Ikka ja jälle teatud aja tagant on kirjanikel tavaks võtta raamatukoguhoidjaid avalikult õpetada, sest rahvas lugevat väheväärtuslikku kirjandust, mida raamatukoguhoidjad riigi raha ehk nendesamade inimeste maksudena riigile makstud raha eest ostavad. Sel teemal on Sirbi veergudel ka sel aastal juba diskuteeritud.1 Lisaks pidas Märt Väljataga vajalikuks jagada oma muret nõukaaegse kirjanduse leidumuse pärast rahvaraamatukogudes ja […] Vaata lähemalt ›
0
Digimaailma lastele piiramatu ligipääsu võimaldamine on sama hea kui saata võsukesed eksperimendi korras Marsile. Sellise analoogia toob sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt raamatus „The Anxious Generation“. Selle aasta algul pärast ilmumist nädalateks New York Timesi bestsellerite tipu vallutanud raamat on lapsevanematele hoiatuslugu, mis sisaldab üksjagu soovitusi ka koolidele ja poliitikutele. Raamatu keskne väide on, et Z-generatsiooni või […] Vaata lähemalt ›
0
Metuusala elas 969 aasta vanuseks ja suri samal aastal, kui inimkond läbis oma esimese tõsisema populatsiooni pudelikaela (Suure Filtri). Maad tabanud katastroof hävitas peaaegu kogu elava. Ometi genofond ei hävinud täielikult. Pääses Metuusala pojapoeg Noa koos oma lähedastega ja lisaks neile veel igast elavate tõust üks paar. Seltskonna päästnud Noa ehitatud laeva otsitakse senini Ararati […] Vaata lähemalt ›
0
Turvalisuse tavapärased näitajad – tapmiste ja vangide arv ning rahva turvatunne – on viimastel kümnenditel Eestis tublisti paranenud. Samal ajal on üleilmastumisega kaasnenud ennustamatus ja ebakindlus. Sellises olukorras on turvalisuse mõtestamise tähtsus probleemide asjakohasel käsitlemisel kasvanud (vt nt joonisel esitatud surmade trend Eestis), sest sealt edasi tulenevad mõtteviis ja praktikad. Koos keerukamaks läinud elu ja […] Vaata lähemalt ›
0
Rändnäitus „The Mystery of Banksy – A Genius Mind“ Telliskivi Loomelinnaku M-Hoones kuni 27. X. Tallinnas eksponeeritakse rändnäituse „The Mystery of Banksy – A Genius Mind“ ehk „Banksy müsteerium – geniaalne mõtleja“ raames Bristolist pärit pseudonüümse tänavakunstniku Banksy loomingut. Spetsiaalselt selle näituse tarbeks reprodutseeritud teosed tuuakse vaatajate ette mitmete meediumide kaudu: grafiti, fotod, skulptuurid, videoinstallatsioonid ning […] Vaata lähemalt ›
0
Kaljo Kiisk rääkis mulle kord, kuidas ta parteisse astus. Tallinnfilmi partorg, Olga Lauristini vend Peeter Künnapu, olla talle öelnud, et kõigis teistes liiduvabariikides on Kinematograafiatöötajate Liidu liikmed parteilased, ainult ENSV on miskipärast erand. Ja juba tervelt kaks aastat! Kiisk tunnistanud siis salamisi Künnapule, et teeninud noorukina SSis. Künnapu võtnud paar päeva mõtlemisaega ja öelnud siis, […] Vaata lähemalt ›
0
Aprillis õnnestus mul osaleda Tartu ja Turu ülikooli koostööseminaris „Keel ja identiteet muutuvas ühiskonnas“, kus Tartu ülikooli professor Raili Marling pidas loengu misogüüniast avalikus diskursuses. Ettekandesse oli pikitud palju näiteid, nii visuaalseid kui ka tekstilisi. Eriti jäi meelde, kuidas 1970ndatel reklaamiti naistele USAs peenikesi sigarette kui valikuvabadust, n-ö sõõmu värsket õhku läppuvas toas. Üks väike vabaduse […] Vaata lähemalt ›
39
Kui pöördusin Viljandi pärimusmuusika festivali ja „Ööülikooli“ poole sooviga korraldada avalik arutelu* pärimuse ja autoriõiguse teemadel, siis esialgu tekkisid mõlemal, hoolimata kõikide asjaosaliste sõbralikust toetusest, õigustatud küsimused: kas autoriõiguse teemal on tõesti vaja veel midagi arutada ning millised on üleüldse seaduse kokkupuutepunktid pärimuskultuuriga, kus valdav osa on ju rahva looming? Sellegipoolest mõtlesime esialgsetest autorsuse ja […] Vaata lähemalt ›
2
Arhitektuuri vaadatakse kui püsivate struktuuride loomise kunsti, sest arhitekt oskab ennustada ja näha kaugemale kui moevoolud. Samavõrra oluline on arhitektuuris näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist ning abiks arhitekti, ruumi ja ühiskonna dialoogi loomisel, nähtus katsetamiseks ja kaasamiseks. Ajutine arhitektuur võib olla ühepäevaseks ürituseks ehitatud ruum, paarikuune muudatus linnakeskkonnas, ka […] Vaata lähemalt ›
0
Hooneid ja neid ümbritsevat keskkonda planeerides ei mõelda, et ruumil on otsene mõju tervisele ja elus toimetulekule. Hea on teada, millised ruumitegurid inimese heaolu mõjutavad ning mis osa on arhitektuuril terviseparandaja ja murede ennetajana. Eesti ühiskonnas, sealhulgas tervishoiusüsteemis, on puudu just sellisest abist ja keskkonnast, mis pakuks enamat kui klassikaline ravi- ja ruumikäsitlus. Vajaka on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 01:47
Viimane uuendus: 01:42.
Uudiste reiting uuendatud: 01:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)