„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Esimese aatomipommi plahvatusega sai selgeks, et tehnoloogia areng on teinud võimalikuks inimkonna hävitamise. Maailmalõppu on oodatud ja hirmu tuntud muidugi alati, kuid peamiselt haiguste ja usufanatismiga seonduvalt. Tänapäeval on maailmalõpu võimalikkuse hindamine omaette teadusharu. Näiteks refereeritakse1 Economistis uurimisrühma aruannet2, kus on hinnatud mitmesuguste katastroofide võimalikkust selle aastasaja lõpuni. Uurimus põhineb suure hulga ekspertide küsitlemisel ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Alba Rohrwacher on üks tunnustatumaid oma põlvkonna itaalia näitlejaid, siis tema õele Alice Rohrwacherile võib omistada sama tiitli filmilavastajate hulgas. Ta on oma filmides loonud väga omapärase maailma, kus segunevad maalähedus ja rustikaalne lihtsus, maagiline realism ja folkloor. Rohrwacheri filmid on helged ka siis, kui minnakse traagiliste sündmuste keskele. Oma viimases filmis „Kimäär“1 sukeldub […] Vaata lähemalt ›
32
Granit nadgrobnõi, slovno veštš v sebe, Nepostižimaja v svoei sudbe. Leonid Stolovitš, „Kanti haud“1 Kanti haud, mille inspireerivat mõju Leonid Stolovitš, Tartu ülikooli professor, on meeldejäävalt luulendanud, asub Kaliningradis, kuid väljapaistva filosoofi surimaski saab praegu näha väljapanekul, mille on Tartu ülikooli raamatukogus korraldanud Eduard Parhomenko. Tohib vist oletada, et kõigist eksponaatidest tõmbab just see […] Vaata lähemalt ›
0
Looduses ei ole midagi loomulikumat kui muutus. Aeglaselt, aga kindlalt nügib evolutsioon kõiki Maa elusorganisme läbi aja ja muutuste. Kes ei kohane, pudeneb maha, nagu on juhtunud 99% siiani elanud liikidega. Suuri väljasuremislaineid on teadaolevalt olnud viis ning neid on põhjustanud mitmesugused tegurid, näiteks hävitavad vulkaanipursked või asteroidid. See teadmine võiks meid mõtlema panna, kuna […] Vaata lähemalt ›
229
Uuringud näitavad, et kodukontori laialdane levik on aidanud kaasa eluasemete hinnatõusule. Samal ajal on kasvanud nõudlus kodukoha ruumikvaliteedi ja eluruumi paindlikkuse järele. Kui vaadata Eestist kaugemale, siis on näha, et kaugtöö laialdane levik on mõjutanud mitte ainult kodu kui kinnisvara ostu-, vaid ka üürihindu. San Francisco föderaalreservi panga uuringu kohaselt on kaugtöö põhjustanud USAs igat […] Vaata lähemalt ›
0
Millise muusiku häält te kontserdil ei kuule? Tema liigutuste lihvimiseks kulub peegli ees harjutades aastaid ning tema eriala põhinebki tööl kehaga, kehatunnetuse arendamisel. Kindlasti peab ta oma kehaga hea sõber olema ja teda läbi ja lõhki tundma, kui on ühel eluperioodil iga päev oma käsi peeglist piielnud. Tema keha ja just suunatud liigutus mõjutab inimest. […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on VIII noorte ilukirjanduse tõlkijate võistluse tulemused. Tänavu tõlgiti inglise (Oliver Sacks, „On the Move“), prantsuse (Eric Emmanuel Schmitt, „Ma vie avec Mozart“), hispaania (Juan José Millás, „El Paraíso era un autobús“ ja „Un curioso intercambio“) ja taani keelest (Bjarne Reuter, „Månen over Bella Bio“). Võistlusele saadeti 114 tööd: inglise keelest 62, prantsuse keelest […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruaris ilmus mitu tähtsat eri valdkondade tegevust tutvustavat ja kokkuvõtvat raamatut, kuid kui välisluureameti aastaraamat saab tavapäraselt palju tähelepanu ja kajastusi, siis samavõrra tasub lugeda esmakordselt ilmunud „Muuseum+“ ehk Eesti muuseumide auhinnasaajate tutvustust aastatest 2020–2022. Mõnevõrra üllatab, et sellist esindustrükist ja kokkuvõtvat ülevaadet muuseumides toimuvast ei ole varem ilmunud. Mingil määral on seda rolli ehk […] Vaata lähemalt ›
36
Sarja „Aavik Salzburgis“ neljas kontsert 18. IV Mustpeade majas. Hans Christian Aavik (viiul), Tallinna Kammerorkester. Kavas Wolfgang Amadeus Mozarti looming, sh Mozarti pala „O, wie will ich triumphieren“ Kristjan Randalu seades. „TKO kammermuusika“ sarja kontsert „Magnettorm“ 21. IV Mustpeade majas. Keelpillikvartett M4GNET: Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola), Siluan Hirvoja (tšello). […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti Draamateatri „Kollane tapeet“, autor Charlotte Perkins Gilman, tõlkija ja dramaturg Maria Lee Liivak, lavastaja ja dramaturg Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Raimond Danilov, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, koreograaf Sveta Grigorjeva. Mängivad Marian Eplik, Lauri Kaldoja, Kaie Mihkelson ja Sveta Grigorjeva. Esietendus 26. III Eesti Draamateatri väikeses saalis. Eesti Draamateatri uuslavastus „Kollane […] Vaata lähemalt ›
0
Oled asunud tegema ruumi käsitlevat taskuhäälingusaadet „Ruumilood“, mida saab kuulata Spotifys, rakenduse Apple Podcasts kaudu ja kümnetel muudel platvormidel. Kuidas see sündis ja millest seal räägitakse? Lugude otsimine sai alguse siis, kui olin Tartu linnaarhitektina otsi kokku tõmbamas ja peas tiksus küsimus: mis edasi? Mõtlesin ka sellele tohutule ja tänuväärsele kogemusele, mille olin 11 aasta […] Vaata lähemalt ›
71
„Tõsistele lugejatele võiks see olla suunanäitajaks minu veendumuse kohta, et kunst on selles elus kõrgeim ülesanne ja tõeline metafüüsiline tegevus, nagu see on mehe puhul, kellele kui oma väljapaistvale eestvõitlejale sellel teel tahan ma pühendada siinkohal selle raamatu.“1 Nende sõnadega lõpeb Friedrich Nietzsche eessõna oma läbilöögiteosele, mille esimene versioon (1872) kandis pealkirja „Tragöödia sünd muusika […] Vaata lähemalt ›
26
1962. aasta sügisel kirjutas Ameerika poetess Sylvia Plath luuletuse „Isa“. Paar nädalat hiljem ütles ta BBC raadio intervjuus, et selle luuletuse kõnelejaks on tüdruk, kellel on Elektra kompleks: tema isa suri, kuigi ta oli kindel, et ta isa on Jumal.1 Plathi luulet peetakse pihtimuslikuks ja tema tekstid on tõepoolest ülimalt isiklikud. Ometi on need samal […] Vaata lähemalt ›
3
Rakvere teatri „Esimene armastus on revolutsioon“, autor Rita Kalnejais, tõlkija Lauri Saaber, lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar, muusikaline kujundaja Madis Muul, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Margus Grosnõi, Jaune Kimmel, Märten Matsu, Tiina Mälberg, Rainer Elhi ja Loviise Kapper. Esietendus 15. II Rakvere teatri väikeses majas. 20. märtsil tähistati üleilmset noore vaataja teatri päeva. Noore vaataja […] Vaata lähemalt ›
0
Friedrich Nietzsche „Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner“ Noorte tõlkevõistluse tulemused 2024 Kristjan Haljaku „Elektra Domina“ kogumik „Muuseum+“ Rakvere teatri „Esimene armastus on revolutsioon“ Eesti Draamateatri „Kollane tapeet“ sarja „Aavik Salzburgis“ neljas kontsert ja sarja „TKO kammermuusika“ kontsert „Magnettorm“ Pealelend – Tõnis Arjus, arhitekt, kestliku elukeskkonna ekspert Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber […] Vaata lähemalt ›
0
„Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“ 27.04.–09.06.2024 Laupäeval, 27. aprillil kell 14 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“. Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre. Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. […] Vaata lähemalt ›
0
Juba sellel laupäeval 27. aprillil toimub Põhjala tehase Sepikoja galeriis luuleslämm, koos maailma- Euroopa- ,Balti- ja Põhjamaade luuleprõmmu meistritega! Luuleslämm/luuleprõmm on ka Baltimaades üha rohkem populaarsust koguv “performatiivne lääne kirjanduslik võitluskunst” , kus tullakse tekste kuulama ja autoritele kaasa elama. Avaliku salongiõhtu käigus saab kogeda autorite enda(!) loomingut ning publikul on võimalik otsedemokraatiaga välja selgitada […] Vaata lähemalt ›
0
„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“ Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“ Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“ Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“ Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“ Veronika Va Vaata lähemalt ›
0
Virginia Woolf kirjutas juba sada aastat tagasi romaani, mille peategelane muudab oma sugu. Just see, ühe 20. sajandi olulisima modernistliku kirjaniku kõige ebaharilikum teos „Orlando. Elulugu” inspireeris Paul B. Preciadot tegema dokumentaalfilmi „Orlando, minu poliitiline biograafia”, mis jõuab publiku ette Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas. Selles toob üks nüüdisaja tuntumaid soo- ja kehapoliitika mõtlejaid kokku 26 […] Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avaneb 25. aprillil näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 11:25
Viimane uuendus: 11:24.
Uudiste reiting uuendatud: 11:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)