Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avaneb 25. aprillil näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti […] Vaata lähemalt ›
0
25. aprillil kell 21.00 avatakse Tartus Toomemäel toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“. Teose autoriks on Belgia valgustusdisaini agentuur Light To Light, mida esindab Fiorenzo Naméche koostöös valgusdisainerite Chiara Carucci (Itaalia) ja Alfred Sà’ga (Hispaania). Fr. R. Faehlmanni kunstmuistendist inspireeritud valguskunstiteoses kohtuvad müstiliselt kaunil Toomemäel põhjamaine folkloor ja tipptasemel valguslahendus. Kunstiline valgusteos ärgitab kultuuripärandit tõlgendama sõna […] Vaata lähemalt ›
0
60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni näitus, Edith Karlson „Hora lupi“. Dramaturg Eero Epner. Peakorraldaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Chiesa di Santa Maria delle Penitentis 20. IV 2024 – 24. XI 2024. Täna avatakse pidulikult 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljon Edith Karlsoni isikunäitusega „Hora lupi“ („Hunditund“). Paviljon asub festivalimelu südamest natukene eemal, uhkes ja tontlikus Santa […] Vaata lähemalt ›
220
Venemaa ja tema õigeusu kiriku pea patriarh Kirilli meelest on kogu lääneilm langenud satanismi küüsi. Saatanal teatavasti ei ole varju. Venemaal ja selle riigivõimu lahutamatul osal Moskva patriarhaadil järelikult on ja see heidab end igasse suunda. Mitte ainult Eestis, kus Aleksander Nevski katedraal ei lase hommikupäikesel paista iseseisva riigi parlamendihoonesse, vaid üle maailma, sest Moskva […] Vaata lähemalt ›
18
Eestit on tabanud uus vihalaine ja selle objekt ei ole miski muu kui „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“. Eks neid vihaobjekte ole veel, iga nädal lausa uus kangelane. Mõni fiktiivne, mõni elust võetud, aga eestlane kohe peab midagi vihkama, selleta enam ei saa. Käisin minagi siis skandaalset filmi vaatamas ja aru ma ei […] Vaata lähemalt ›
0
Aprill hakkab lõpule jõudma ja koos sellega asub rinda ärev ootus, et kliimaseaduse eelnõu avalikkuse ette jõuaks. Suure tõenäosusega mõjutab see Eesti elu rohkem kui miski muu viimastel kümnenditel ega jäta puudutamata kellegi elu. Eelnõus sätestatakse seadusena, kui palju peab Eesti kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) heidet vähendama. Seda lõppeesmärki me ise ei otsusta, sest selle on […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“, kuraatorid Fabio Cavallucci ja Sirje Helme. Kumu teise korruse suures saalis kuni 19. V 2024. Kas pole kunsti järelelu problemaatikat silmas pidades võimalik tõdeda, et mingi fenomeni esimesest mõjuringist välja jääv teine tulemine – nüüd juba kunstiajaloolise nähtusena, mis on kaua päevakorrast maas […] Vaata lähemalt ›
32
Käesolev sajand kuuluvat autokraatiale, mitte enam demokraatiale, mille kuldajastu jäi väidetavalt pigem XX sajandisse.1 Venemaa agressioon Ukraina vastu ja lääne võimetus sellele otsustavalt vastu seista, lisaks Hiina jõuline majanduslik ja tehnoloogiline esiletõus, näivad eeltoodud väidet toetavat. Kuigi „autoritaarse sajandi“ võimalikest tulevikuperspektiividest olen isegi kirjutanud2 ja demokraatia „viimsepäevastsenaariumeist“ on raamatute müügilettidel saanud minev kaup, tasub vaadata […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on oma piiratusest teadlik organism. Arvatavasti pole ma endasuguste seas ainus, kes mõtleb aeg-ajalt oma surmast. Olgugi et surnu jaoks pole enam vahet, kas tema maised jäänused saadetakse kuldsel katafalgil tipparhitekti projekteeritud krematooriumisse või visatakse need turutagusele prügihunnikule kanade nokkida, ei soovi ma juba mõnda aega, et mind maetaks kirstus. Kirst meenutab vaglavastast vangikongi, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Nachtland“, autor Marius von Mayenburg, tõlkija Kristiina Jalasto, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Jaagup Roomet, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Hele Kõrve, Indrek Ojari, Sandra Uusberg, Märt Pius, Anu Lamp, Jakob Teppo, Jarko Rahnel ja Jaan Kaljurand. Esietendus 16. III Salme kultuurikeskuse suures saalis. Kolm aastat tagasi, 2021. aasta mais, valiti tol ajal 36aastane Uku Uusberg […] Vaata lähemalt ›
0
Põlvkonnale, kes nägi Jaan Toominga (1946–2024) esimese loomeperioodi plahvatuslikke töid, tähendab tema elukaare lõpp titaani lahkumist. Tooming jäi meistriks paljudele ka hilisemal ajal, ent just tema lavastuste seeria 1960. aastate lõpust 1970. aastate lõpuni pani aluse põhimõttelisteks muutusteks eesti teatris. Aja tunnusteks toona olid piiratud vabadused, jätkuv totalitaarne surutis ja brežnevliku stagnatsiooni algus. Avalikkuses köhida […] Vaata lähemalt ›
0
Järgedest rääkides lähevad mõtted automaatselt kassamenuga filmifrantsiisidele, komöödiatele, suurejoonelistele krimi- ja ulmefilmidele või siis kultuslikele B-kategooria võitluskunsti-filmidele. Ei juhtu just tihti, et järg tehakse satiirilisele draamale, aga ega Lukas Moodysson ole ka selline lavastaja, kes tavapärase valiku teeks. 24 aastat pärast oma kaubanduslikult edukat filmi „Üheskoos“1 on ta nüüd lõpuks jõudnud järjefilmini „Üheskoos 99“2 ja see […] Vaata lähemalt ›
21
Mängufilm „Tulnukas II ehk Valdise tagasitulek 17 osas“ (Tallifornia, Eesti 2024, 100 min), režissöör-stsenarist Rasmus Merivoo, operaator Jako Krull, produtsendid Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid. Osades Märt Avandi, Ott Sepp, Vallo Kirs, Indrek Ojari, Liisa Pulk, Tõnn Lamp, Kaia Skoblov, Ago Anderson, Indrek Taalma, Merle Jääger jt. Rasmus Merivoo filmograafia kulgeb sama bipolaarselt nagu tema […] Vaata lähemalt ›
149
Jaan Tooming on olnud läbi aegade ainuke eesti teatraal, kes on võtnud filmi tõsiselt, süvenenud täie kirega selle kunsti erilistesse võimalustesse ja väljendusvahenditesse ning tulemus on ka vastav – need on ühed kõige julgemad ja inspireerivamad siin tehtud filmid. Iseloomulik on juba tema algus sel väljal ehk filmiprogrammiliselt on need sama ambitsioonikad sammud kui need, […] Vaata lähemalt ›
0
Sattusin üle pikkade aastakümnete lugema midagi võrdlemisi ebaharilikku – kriminaalromaani. Minu krimkaneelamine jääb noorpõlve, kui nii mõnigi kord lasin koolist jalga, et lugeda kas seiklusjutte või mõne detektiivi toimetamistest. Need olid mõnusad hommikud, kui hiilisin koos poest ostetud limonaadi ja vahvlipakiga tagasi koju, et rebida seljast võigas riiklik koolivorm, ühe nädalaga läikima hakanud ülikonnalaadne toode, ning […] Vaata lähemalt ›
66
Koidu tänava arhitektuurivõistlus I preemia – „Kohalik“, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Madis Eek (Stuudio Täna) II preemia – „Leoniidid“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) III preemia – „Vaib“, Kristian Nigul, Kadi Nigul, Kadri Uusen, Katariina Lepiku (Väli) Ergutuspreemia – „Ameerika tänav“, Harri Kaplan, Johan Tali, Karli Luik, Liina-Kai Raivet, Miia Laur, […] Vaata lähemalt ›
0
2018. aastal avatud Helsingi keskraamatukogu Oodi on võitnud linlaste ja külaliste, noorte ja vanade, arhitektuuriteadjate ja niisama huviliste ehk siis peaaegu kõigi südame. Hoone avati mitu aastat tagasi, kuid Ala arhitektid rändavad endiselt ringi, tutvustavad Oodit ja annavad intervjuusid. Ja seda põhjusega: Oodi on fenomen, mida imetleme ka Soome lahe lõunakaldal, seda tuuakse ka siinmail […] Vaata lähemalt ›
9
Muusika- ja linnafestival Tallinn Music Week 3. – 7. IV. Jäin mõtlema, et minu kokkupuuted Tallinn Music Week’iga ulatuvad tagasi esimese, 2009. aasta festivalini: olen kuulanud, kirjutanud ja esinenud. Algusest peale ja mitmel vahepealsel aastal on mind häirinud esinemispaikade laialipillutatus, mis on muutnud tiheda ja paralleelsektsioonidega programmi jälgimise keerukaks. Seekord oli olukord mugavam ning enamik […] Vaata lähemalt ›
24
Ooper „Turandot“ 13. IV Vanemuise suures majas (esietendus). Heliloojad Giacomo Puccini ja Franco Alfano, libretistid Giuseppe Adami ja Renato Simoni, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigent Endel Nõgene, lavastaja, koreograaf ja valguskunstnik Giorgio Madia (Itaalia), kunstnik Maarja Meeru, lavastaja assistent, koori ja solistide liikumise repetiitor Janek Savolainen, repetiitorid ja kontsertmeistrid Piia Paemurru ja Ele Sonn, […] Vaata lähemalt ›
0
Seened on midagi palju enamat kui lihtsalt puravikud, pilvikud ja kukeseened ning väga suurt osa seeneriigist ei ole inimesel võimalik palja silmaga näha. Seeni leidub pea kõikjal Maal ja nad võivad toituda saprotroofselt, parasiitselt või elada sümbioosis ehk vastastikku kasutoovas suhtes erinevate, peamiselt taimeriiki kuuluvate organismidega. Oma välisilmeltki on seened väga erinevad, lisaks võib eri […] Vaata lähemalt ›
248
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 03:35
Viimane uuendus: 02:52.
Uudiste reiting uuendatud: 03:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)