Ei möödu päevagi selleta, et keegi tuttava kultuurirahva hulgast ei valutaks ühismeedias südant kärpepoliitika tõttu ärajäetud näituste, etenduste või lausa tegevustoetuse kaotuse pärast. See, mis praegu eesti kultuuris kärbete tõttu toimub, on kirjeldamatult õudne ning tõik, et kultuurministeerium vähendas tantsuteatri Fine5 toetust ja jättis Eesti Tantsuagentuuri (ETA) lausa tegevustoetusest ilma, on lihtsalt uskumatu! Alustan sellest: […] Vaata lähemalt ›
128
Eesti keele kaitsõs – midä ma mõtlõ, ku ma nii ütle? Et eesti kiil tegeligult olõ-õi väiku kiil. Eesti kiil uma milľon kunna imäkiilse kõnõlõjaga um maailma kiili hulgah suurõmbidõ kiili poolõ pääl. Suur inämbüs maailma kohki 7000 keelest ummaq vähämbäq ja kehvembäh saisoh. Eesti kiil sais uma suurusõ ja tugõvusõ poolõst inämb-vähämb sama ria […] Vaata lähemalt ›
3
Mängufilm „Emalõvi“ (Allfilm, Eesti 2024, 100 min), režissöör-stsenarist Liina Triškina-Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, produtsendid Ivo Felt, Guntis Trekteris ja Sebastian Weyland. Osades Teele Piibemann, Katariina Unt, Elina Masing, Ivo Uukkivi, Margo Teder jt. Mul oli selle filmi vastu kõrgendatud huvi. Muidugi on iga Eesti filmi linastumine kultuurisündmus, kuid vanema-lapse suhtekeerised on olnud ka mu enda filmide […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti külastas Eestit Xabiso Vili, luuleprõmmu 2022. aasta maailmameister. Mitmekülgne Vili ei ole pelgalt kirjanik ja lavaartist, vaid ka multimeediakunstnik, produtsent ja ühiskonnaaktivist. Ta on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid auhindu, sh Mandela Washingtoni stipendiumi (2024), ning väljaanne Mail & Guardian on tõstnud ta esile kui väljapaistva noore lõuna-aafriklase („200 Young South Africans“, 2022). Loomeinkubaatori Siziintsomi Creations […] Vaata lähemalt ›
0
Kes on kõige woke’im eesti kirjandusilma peal? No eks ikka Gregor Kulla, kulla peenrake! Veel ärksamat kultuuritegelast nooremast generatsioonist on tõesti raske ette kujutada. Eks Kulla ole ise tublisti kaasa aidanud niisuguse määratluse kinnistumiseks – kes muu ikka juhib alatasa nii Sirbis kui ka mujal kultuurikülgedel meie tähelepanu muu hulgas sellele, et naised ja kväärid on kohalikul […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Nagu teile meeldib“, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Rene Liivamägi, grimmikunstnik Anu Konze, muusikajuht Andrew Lawrence-King, liikumisjuht Eve Mutso, helikujundaja Arbo Maran, lavavõitluse seadja Indrek Sammul. Mängivad Kaspar Velberg, Hele Palumaa, Kristiin Räägel, Laurits Muru, Rain Simmul, Allan Noormets, Andero Ermel, Argo […] Vaata lähemalt ›
0
Alanud on uus õppeaasta, tuhanded noored kulutavad järgmised üheksa kuud usinalt koolipinki, omandavad uusi teadmisi, hängivad kaaslastega ja teevad aeg-ajalt koerustükkegi. Kõige selle juures mängivad olulist rolli koolimajad, kus nende kuude jooksul palju tunde viibitakse. Tänavu südasuvel avalikustati aga haridus- ja teadusministeeriumi tellitud analüüs, mis tõmbas koolimajadele, sealhulgas riigigümnaasiumidele kui haridussüsteemi ühele edukamale ja õnnestunumale […] Vaata lähemalt ›
30
Hiljuti kuulutati välja selle aasta disainiparemik. Seitsmendat korda toimuvale disainiauhindade konkursile laekus tänavu rekordiliselt 370 tööd, välja anti auhinnad 25 kategoorias. Muu hulgas pälvis elukeskkondliku toote kategoorias äramärkimise Triinu Triibmanni ja Diederik Kalesi välivalgusti Tammepuu. Järgnevalt vestleme Un-Like’i bürood vedava Triinu Triibmanniga valgustite disainimisest põhjalikumalt. Kuidas valgusti Tammepuu sündis? Minu poole pöördus maatikuarhitekt Toomas Põld, […] Vaata lähemalt ›
138
Tihti võpatan ennast helikandjalt rääkimas kuuldes. On’s minu hääl tõesti selline: nõrgavõitu, pehme, koguni lapselik?! Olen pikk hallipäine naine, värske vanaema. Mu hääl ja keha otsekui ei kuuluks kokku. Metsa kokkuostjad või Postimehe tellimuse pakkujad lähevad mind kuuldes kohe sina peale üle. Ei, mul pole sinatamise võrdsustava funktsiooni vastu midagi. Küll aga hoiduksin mäkdonaldiseerumise tekitatud […] Vaata lähemalt ›
33
Kuigi Pierre Bayard küsis juba mõnda aega tagasi, kuidas rääkida raamatutest, mida pole lugenud1, on seda laadi pärimine kohane ka muusikakultuuri puhul, sest peale muu on järjest enam kõne all eri stiili muusikat täpsustavad või täiendavad mõisted nagu „uus“ ja „vana“ või „varajane“ ja „hiline“. Neid eritleti põhjalikult mullu sügisel peetud konverentsil „Varajane ja hiline […] Vaata lähemalt ›
30
„Untermarionette“, lavastaja ja DIY-valgustite autor Erik Alalooga, masinate ehitajad ja etendajad Karolin Poska ja Sigrid Savi, helikujundaja Kenn-Eerik Kannike. Esietendus 6. IX Cabaret Voltàs. Kohe alguseks tuleb ära öelda, et Erik Alalooga loomingust kirjutades ei asu ma traditsioonilisel arvustajapositsioonil. Olen koos temaga teinud mitmeid sarnase mustriga lavastusi ega saa seetõttu kuidagi olla neutraalne kõrvaltvaataja. Aga vaevalt […] Vaata lähemalt ›
38
Dokumentaalfilm „Blur. Lõpuni välja“ („Blur: To the End“, Suurbritannia, 104 min), režissöör Toby L., operaator Sebastian Cort. Nii uskumatuna, kui see hilisemat menu arvestades ka ei kõla, on Blur astunud üles siinsamas Eestis. 1993. aasta Rock Summeri kontserdist leiab Jupiterist paarikümneminutilise salvestuse ja teravam silm märkab seal rokkivate fännide seas teiste hulgas ka Sirbi filmitoimetajat. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ükssarvik võlumetsas“ Niguliste muuseumis kuni 6. IV 2025. Kuraatorid Merike Kurisoo ja Pia Bengtsson Melin, kujundaja Mae Kivilo, graafiline disainer Külli Kaats. Miks teha näitus ükssarvikust? See oli esimene küsimus, mis mind külastas, kui sattusin 6. septembril Niguliste kirikus näituse „Ükssarvik võlumetsas“ avamisele. Vastuseid pakkuda ei ole esmapilgul muidugi keeruline. Ükssarvik on ilmselt üks kõige avarama […] Vaata lähemalt ›
44
Rahvusvaheline grupinäitus „Puudutakse“ Tartu Kunstimajas kuni 6. X. Kuraatorid Sara Bédard-Goulet ja Marie-Laure Delaporte. Tartu Kunstimajas on praeguse jätkuva väljasuremislaine põhjal koostatud näitus „Puudutakse“, mis kogub ja kaardistab puudujaid – mõned on täielikult läinud, mõned minemas. See protsess on üldteada, aga inimene ei saa oma mustritest välja, et seda minekut kas või pidurdada. Kunstnike lootus […] Vaata lähemalt ›
0
21. septembril peeti Tartus Eesti luuleprõmmu meistrivõistluste finaal. Esikohale tuli Iina Gyldén, teise koha saavutas Annabel Berg ning kolmanda Mihhail Boitsov. Tihedas punktiheitluses olid neil kannul Aliis Aalmann, Ekke Janisk, Tanel Mällo ja Karen Viira. Õhtu külalisesinejad olid 2023. aasta Euroopa meister Joonas Veelmaa ja 2022. aasta maailmameister Xabiso Vili. Eesti meister Iina Gyldén sõidab detsembris Eestit […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „unda“ 19. – 22. IX Eesti Rahva Muuseumis. Euroopa kultuuripealinna „Tartu 2024“ põhiprogrammis „Ellujäämise kunstid“ toimus Eesti Rahva Muuseumis sügisese pööripäeva nädalavahetusel esimest korda rahvusvaheline festival „unda“, mis pühitses klubikultuuri pidude, live’ide ja konverentsiga. Klubikultuuri uuriti antropoloogia, turismi, aktivismi ja kunsti vaatenurgast ning räägitut sai kolme päeva vältel ka praktikas kogeda, läbi tunnetada ja […] Vaata lähemalt ›
94
Üritades Kristino Ravi (Lumi Kristin Vihterpali kunstnikunimi) debüütromaani „Tajude kujur“ kuidagi kokku võtta, põrkun pidevalt sõnaga „vaesus“. Sest millest muust see raamat siis räägib? Ühe noore naise kujunemisest inimeseks, kunstnikuks ja emaks? Mõistagi. Noore inimese täiskasvanuks saamise lugu varjutab aga pidevalt minajutustaja võitlus materiaalsete võimaluste puudumisega. Mitte et Rav raha või selle puudumist otsesõnu mainiks. […] Vaata lähemalt ›
0
Sarja „Meistrid laval“ kontsert „Artur Lemba – Eesti esiromantik“ 18. IX EMTA suures saalis. Triin Ruubel (viiul) ja Sten Lassmann (klaver). Kavas Artur Lemba muusika. 2025. aasta 24. septembril on Artur Lemba 140. sünniaastapäev. Üks aasta ja üks nädal enne tähtpäeva anti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis kontsert, mis pühendati Artur Lemba, Eesti esiromantiku loomingule. Kontserdiga […] Vaata lähemalt ›
0
elektron.art’i „tsau mis teed?“, lavastajad ja etendajad Nele Tiidelepp, Henri Särekanno ja Siim Preiman, stsenograaf Johannes Säre, valguskunstnik Léon Allik, helikujundaja Hendrik Kaljujärv, videokujundaja Tom Tristan Kidron. Esietendus 10. IX elektron.art’i kunstisaalis. Kas sõpradeks saadakse või hakatakse? See küsimus saatis mind terve päeva, enne kui sisenesin elektron.art’i kunstisaali uksest, et näha Nele Tiidelepa, Henri Särekanno […] Vaata lähemalt ›
17
1999. aastal asutati Eesti Keele Kaitse Ühing. See tegutseb praegu Eesti Kultuuriseltside Ühenduse all, mille muud liikmed toimetavad justkui teisel tasandil, kui seda on iseseisva riigi riigikeele kaitse. Teie asutasite 27. augustil Facebooki-rühma „Eesti keele kaitseks“. Miks? Ma ei käi väga sageli oma kodust Tartust Tallinnas, aga viimased kolm aastat olen seal avastanud, et ei […] Vaata lähemalt ›
0
26.–28. septembrini Pärnus kuuendat korda korraldatava valgus- ja visuaalteatri festivali „Öövalgel“ programm koosneb kümneminutistest lühilavastustest, kus lisaks esinejatele on peamiseks lugude jutustamise vahendiks visuaaltehnoloogia. Mille poolest erineb „Öövalgel“ teistest valgusfestivalidest? Pärnu „Öövalgel“ on pühendatud etenduskunstile, mujal korraldatakse valdavalt installatsioonifestivale. Olen näinud tehniliselt võimsaid valgusetendusi, ent need ei ole mind puudatanud – midagi olulist jääb puudu Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 1 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
ERR
|
8% 4 |
Delfi Sport
|
5% 2 |
Maaleht
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.11.2024 23:25
Viimane uuendus: 23:20.
Uudiste reiting uuendatud: 23:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne