Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Riigikogu alustas tööaastat mulluse praagi tuvastamisega. Õnn ja osavus olid õuelt ära läinud. Üksainus vigane sõna jõustatud seaduses ähvardab riigieelarvet halvimal juhul 27miljonilise miinusega. Veebikasiinosid paremini maksustada soovides andis seadusandja neile terveks aastaks hoopis maksuvabastuse. Irooniat lisab tõik, et seaduseelnõu menetleja oli rahaasjus pädevaim ehk rahanduskomisjon. „See on see kollektiivne vastutus,“ tõdes komisjoni esimees Annely Akkermann. See tähendab, et kui rahaline kahju Vaata lähemalt ›
0
2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua olulise ka üldsuse huvi keskmesse. Ent on ka vaja ainest, millega sütitatud tähelepanu kestvalt toita. Tööd Elleri loomingu uurimiseks ja tutvustamiseks on mõningate peatuste ja kiirendustega tehtud ju aastakümneid, ometi on Eller mõneti jäänud oma kuulsate õpilaste varju. Lõpusirgel on Eduard Tubina kogutud teoste imposantsed väljaanded ning Arvo Pärdi opera omnia on peaaegu et... Vaata lähemalt ›
81
Andres Noormetsa lavastuste arv on nüüd siis ületanud saja piiri. Katsusin kokku rehkendada, kui mitu tema lavastustest on puhastverd komöödiad, aga ega see nii ilmselge olegi. Näiteks hakkasin kahtlema, kas ikka liigitada päriskomöödiaks Jaan Tätte „Ristumine peateega“, mis figureerib Noormetsa lavastuste nimekirjas suisa kolmel korral: Pärnu Endla 1998; Theaterdock, Berliin 1999; Valmiera teater 2000. Kindlasti on komöödia Tätte „Palju õnne argipäevaks!“ Noormetsa kuuldemänguversioonis (Raadioteater 200 Vaata lähemalt ›
0
Robert Jürjendali 60. sünnipäeval 10. jaanuaril oli ilm Tallinna lähistel nii tuisune, et enda kodunt väljuma sundimine nõudis parajalt tahtejõudu. Põhjust oli siiski piisavalt, sest Mustpeade majas esines päevakangelane ise koos Eesti Sinfonietta ja mõnede valitud solistidega. Kui ma asjast õigesti aru sain, siis oli Jürjendali soov tuua saali Riisipere lähedal kodutalus suviti toimunud kontsertide „Aaviku aiad“ hõngu ning selleks puhuks oli kaasa kutsutud ja palade vahel jutulõnga edasi vedama... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta novembri keskel rullus Amsterdamis 38. korda lahti maailma suurim dokfilmifestival IDFA. Kokku näidati seal ligi 250 filmi, seekord 76 riigist. Tegu oli esimese aastaga uue kunstilise juhi Isabel Arrate Fernándeze juhtimisel. Fernández rõhutas programmi kommenteerides dialoogi ja ühenduse loomist, et kavva on võetud filmid, „mis loovad eeldused vestlusteks sellest, mis on praegu oluline“. Sellega võib nõustuda ka kõrvaltvaatajana. Paistab, et festival on tagasi oma normaalsetesse rööbastesse. Vaata lähemalt ›
0
„Tagasiside“ põhjal võib väita, et vana hea Von Krahli teatri vaim elab ka trupi uues koosseisus edasi. Teatri kunstilise juhi ja „Tagasiside“ lavastaja Juhan Ulfsaki hoiatus, et seakisa tuleb teha õigel ajal, on saanud lahutamatuks osaks Ulfsaki ja Von Krahli teatri brändist. Opositsiooniline hoiak on olnud sellele teatrile omane algusest, eriti 1998. aastal uue trupi loomisest peale. Von Krahli teatri protestivaim on nii isiklik kui ka poliitiline, nii mässav kui... Vaata lähemalt ›
0
Õppekeel on Eestis tuline teema. Kui palju peaks koolis olema eesti keelt? Kas vahetunnis tohib kasutada muid keeli? Kas vene dominantkeelsete õpilastega võib koolis suhelda ka vene keeles? Kas lastele, kelle kodus ei räägita eesti keelt, peaks koolis õpetama ka kodukeelt? Sellesarnaste küsimuste ring laieneb ka kõrgharidusse: kuidas rahvusvahelises ülikoolis hoida eestikeelset õpet? Kas oleks tõhusam ja lihtsam minna üle inglise keelele? Kas inglise keele laialdane kasutamine ülikoolis toob vaid... Vaata lähemalt ›
0
Kusagil Põhja-Tallinnas on avatud uus baar, nimega Amsterdam. See ei ole koht, kuhu satutakse juhuslikult hilistel öötundidel, kui ülejäänud kõrtsid on ukse külastajatele juba sulgenud. See on Krulli kvartali kõrgustesse peidetud ajutine speakeasy bar, etenduspaik, kuhu jõudmiseks tuleb läbida ükssarvikutest pakatav uusarendusrajoon ning sisenemisel leida end samast ruumist käsitööõlut ja gurmee hot dog’e pakkuva restoraniga. See pole harilik baar, kuhu sisse astudes tellid joogi ja lahkud pärast janu kustu Vaata lähemalt ›
0
Miina Piiri „Noviits“ on kristlik põnevik, mis märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel. Teose tegevus toimub XVI sajandil Rooma lähedal Püha Honoré kloostris ja jaguneb kahte ossa. Esimene, mis keskendub noviitsile ja tema õpetajale, on lõbus vimkasid täis lugu. Teise osa keskmes on Jeesuse taassünd: Jumala poja juhtumiste kaudu selgitatakse kloostri üleloomulikku tausta ja ühtlasi kerkivad rohkem esile kristlikud väärtused-küsimused. Aplausiväärne minimalism väljendub nii kirjasõnas Vaata lähemalt ›
9
Tallinna tehnikaülikool kui Eesti suuruselt teine ja üle sajandi vana ülikool on ehitanud palju, aga veel rohkem plaaninud seda teha. Selle õppeasutuse arhitektuurilugu, mis palju rikkam raamatu pealkirjas lubatud Mustamäe kampusest, on vägagi väärt ülevaatlikku kirjapanemist. Lihtsalt pildialbumite aeg on ümber ning arhitektuuriajalugu üks institutsiooni tummiseid esitlusviise. Eriti soliidselt mõjub, et kirjutamiseks ei pidanud abi paluma väljast, vaid monograafia autor on ülikooli ehituse ja arhitektuuri Vaata lähemalt ›
0
Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed . Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“1 Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal tarvitada?... Vaata lähemalt ›
0
Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor ja endine Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik Dieter Grimm märgib, et paljudes kohtades survestavad põhiseadusriiki poliitilised jõud, kelle arusaam on autoritaarsem ja kes püüavad läbi suruda üksnes tunnetuslikku ettemääratud rahvahuvi. Teeneka Saksa õigusteadlase professor Dieter Grimmi akadeemiline resümee on pikk: ta on Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor, olnud 12 aastat Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik, Ameerika Kunstide ja Teaduste Ak Vaata lähemalt ›
0
Augusti keskpaik, jahe suvehommik. Ümberringi rohelised hekid, mille tagant paistavad veel äratuntavalt nõukogudeaegsed suvilad. Sammume endises aianduskooperatiivis Rool mööda kitsast külatänavat esimese intervjuupaiga poole. Astume ettevaatlikult jalgväravast sisse, et uurida, kas intervjueeritav ka kodus on. Hoovis tervitab meid rõõmsameelne naine, kes veel hommikusöögiga ametis, kuna oli meid oodanud tunnike hiljem, kuid kutsub lahkelt sisse ja alustab elavalt juttu oma suvilast veel enne, kui diktofon Vaata lähemalt ›
27
Kujur Neeme Külma ülesastumine Tütar galeriis on osutunud laastavaks reidiks. Ukseklaas on puruks ning tuttav ekspositsioonisein, hoole ja armastusega laastuplaadist ehitatud, on relakaga rohmakalt keskelt pooleks räsitud. Nagu oleks otsitud varjatud ehitusvigu või olnud maja lammutamisega lausa tuli takus. Vähe sellest, lahti lõigutud seinapaneel on köitega poodud õhku kiikuma nagu lindprii Metsikus Läänes. Rüüstamise jälgi on veel. Kenast kõvakaanelisest raamatust on paar korda augurauaga läbi löödud, kus Vaata lähemalt ›
48
Eelmise aasta detsembrikuu lõpus otsustasin ühel reedel teha päevareisi Tallinnast Kuressaarde. Olin aasta vältel lugenud isuäratavaid teateid sealsetest näitustest ja kutse Mari Männa isikunäitusele oli viimane piisk. Helena Keskküla, kelle kivikujusid on hiljuti eksponeeritud EKKMis, töötab nüüd Saaremaa kultuurivara kunstikuraatorina. Oma kunstihariduse tõttu, mille ta on saanud Eestis ja Hollandis ning täiendades ennast residentuurides Rootsis, Kreekas ja New Yorgis, on ta toomas uusi tuuli väikesaare k Vaata lähemalt ›
151
Elektrooniline ÕS on Sõnaveebi alamleht. See ei asu Sõnaveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab üleval paremal nurgas täpiruudu peale klõpsates. Sõnaveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte ÕSi, vaid hoopis EKI ühendsõnastiku 2025 (ÜS) ja oskussõnastike lehele. Tegelikult on ÕSi leidmiseks lihtsam guugeldada „ÕS 2025“. Vastse ÕSi tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos ÜSiga.2 ÕSi kõrval soovitatakse Sõnaveebi kasutada isegi ÕSi saatesõnas.3 Sama juhtub siis, kui ÕSist mõnda sõna... Vaata lähemalt ›
32
Ta jättis mulle väikese pildi, millel oli sama ikoon, mille juures olin näinud teda palveid lugemas. Jumalaema, ümmargune valguse tanu peas ja laps süles. Ja peenikese vahaküünla. Et süüdata, kui süda on kurb. Juba ära minnes pööras ta ringi ja küsis, kuidas ma olin tema haigust näinud. See on üksnes kogemus, ütlesin. Meditsiiniline kogemus. Ei-ei, ütles ta. Ma näen, et te näete rohkem. Ta jättis hüvasti, ja lahkus. Tegin akna... Vaata lähemalt ›
0
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirjakeele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes soovivad kirjutada korrektses kirjakeeles. Viimastel aastatel on aga kerkinud üles küsimus, kas kirjakeelt on vaja üldse normida, kuna nagunii eksitakse paljude sõnade õigekirja vastu. Võib-olla just seetõttu on uude ÕSi lisatud ka eesti keele õigekirja põhireeglid: inimene vaatab sõnastikust sõna eri vorme ja siis otsustab reeglite põhjal, missugust vormi kasutada. Näiteks märksõna... Vaata lähemalt ›
0
Rahvuslik kogutoodang … mõõdab superlukke meie ustel ja vanglaid nende lukkude murdjatele. See mõõdab sekvoiametsade hävitamist … See mõõdab napalmi ja tuumalõhkepäid … ja televägivalda, mille abil müüakse mänguasju meie lastele. Aga see ei mõõda meie laste … mängurõõmu, … meie luule ilu, … meie tarkust, … lühidalt, see mõõdab kõike, välja arvatud seda, mille pärast üldse tasub elada. Robert F. Kennedy (1968) Kõik teavad, et ilm käib nööri mööda:... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontserdi korraldatud kontsertidel astusid 2025. aasta lõpul tuntud headuses lavale Puuluup ning VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel. Koos tuuritati järjestikustel päevadel esimesest jõulupühast peale, esinedes Pärnu, Vanemuise, Estonia ja Jõhvi kontserdimajas. Estonia kontserdisaali esinemine kanti üle ka Klassikaraadio kuulajatele. Mina sain Puuluubi ja VHK orkestri kontserdiprogrammist osa Vanemuise kontserdimajas 26. detsembril. Jõulude ja aastavahetuse vahel antud kontsert taba Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Saarte Hääl
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 13:13
Viimane uuendus: 13:06.
Uudiste reiting uuendatud: 13:04.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)