Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Praegugi on maailmas inimesi, kes ei usu, et astronaudid 1969. aastal Kuu pinnale astusid. Ehkki neile on esitatud hulgaliselt tõendeid, sealhulgas, et arvutid ei suutnud 1969. aastal nõnda head valepilti ja -videot genereerida, jäävad nad oma arvamuse juurde. Sellest hoolimata lähevad teadlased edasi ja tuginedes just nendele Apollo Kuu-missioonidel kogutud andmetele töötatakse Tallinna tehnikaülikoolis välja materjale ja seadmeid, mida saaks kasutada järgmistel Kuu-missioonidel. NASA juhitud Apollo missio Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonna silmis on vanadus tänapäeval kõige jubedam haigus, mille sümptomid algavad juba kahekümnendates: mõtted nihkuvast pensionieast, edaspidi ehk olematust riiklikust toest ja sellest, mitu last tuleks saada, et keegi su kunagi haiglasse sõidutaks, ei kuulu enam tulevikuhirmude hulka, vaid sellest on saanud varase täiskasvanuea igapäevane taustamüra. Sellele võib veel liita hooldekodude kehvi elutingimusi käsitlevad sagedased lood, mis kinnistavad hirmu vanaduse armutuse ees juba ammu enne, kui see üld Vaata lähemalt ›
0
Livia Viitoli kokku pandud mahukas konvoluut sisaldab tegelikult kolme raamatut, mis kõik seotud luuletaja ja kultuuritegelase Liidia Tuulse elu ja loominguga. Valgast pärit neiu õppis Tartu ülikoolis germanistikat ja kunstiajalugu ning abiellus 1932. aastal kunstiteadlase Armin Tuulsega, kellega koos põgenes 1944. aastal Rootsi. Armin Tuulse sai seal erialast tööd: ta oli aastaid Stockholmi ülikooli kunstiajaloo professor ning uuris keskaegseid kirikuid. Liidia Tuulse oli kodus, kasvatas poegi, ja kui need Vaata lähemalt ›
3
Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul! Suur aitäh! Millele koondub peatoimetaja tähelepanu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada? Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. Näen Loomingut elava ja Vaata lähemalt ›
392
Iga võistlusaasta on oma nägu. Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal? Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk. Mida nende seast võiks välja tuua? Soosaar: Lasnamäe Varraku ujula võistlusele laekus 25 tööd, see oli... Vaata lähemalt ›
0
MARJE INGEL: Vikerkaar valgusvihus Kontsert „Gamma“ ei haaranud kaugeltki kogu mõeldavat ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju suur osa tema läbitud loometeest hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu. Kontsert „Gamma. Robert Jürjendal 60“ 10. I Mustpeade maja valges saalis. TAAVI HARK: Ellerluse edenemine teadusrühma toel 2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua ol Vaata lähemalt ›
0
Ketlin Kuusing ja Sten Saarits KÕIGE KANDUVA TEED 17.01.- 8.02. 2026 Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis. Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud... Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on tänavustele Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiatele esitatud kandidaadid. Aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid. Seitse ülikooli ja teadusasutust esitasid kokku 16 kandidaati järgmiste teadustöödega: Preemiate algataja ja finantseerija on Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK nõukoda. Esitatud kandidaate hindab preemiakomisjon, mis koosneb EHAKi nõukoja liikmetest ja teaduste akadeemia eests Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ avaneb 23. jaanuaril Eesti Arhitektuurimuuseumis. Reedel, 23. jaanuaril kell 18 avame arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“. Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus. Näituse Vaata lähemalt ›
0
Rüki Galerii Kristi Kangilaski „Nii, nagu tunne on”“ 16. 01-28. 02. 2026 Avamine: 15. 01. 2026 kell 17 Neljapäeval, 15. jaanuaril kell 17 avatakse Rüki galeriis Kristi Kangilaski maalinäitus „Nii, nagu tunne on“. Näitus keskendub usaldusele iseenda ja loomingulise protsessi vastu ning küsimusele, kuidas tegutseda maailmas, mis on pidevas muutumises ja ebakindluses. Kangilaski teosed sünnivad intuitiivselt ja protsessipõhiselt, otsides tasakaalu kontrolli ja vabaduse, individuaalsuse ja koosolemise vahel. Ku Vaata lähemalt ›
0
Kuni 18. jaanuarini 2026 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 3. aprillil 2026 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 18. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee . Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, mis pääsevad näitusele, kataloogi ja oksjonile. Väljavalitud teosed tuleb kunstnikel to Vaata lähemalt ›
0
Lilleniit on väga ilus elurikkust suurendav haljastusvõte, mida ka meil tasapisi juurutatakse. Kultuuriliselt osutab see tööstusrevolutsiooni eelsele idüllile, sellest rõkkavad ärkamisaegsed koorilaulud, lilleniit võib ka meenutada lapsepõlve vanaema juures või maakodu suvesid. Eelmine kevad Baieris ringi sõites pani mind vaimustama, kui toredasti on kõikjal kahe sõidusuuna vahelisele haljasribale valitud kooslusega õitsev lillemeri. Meil on teede ääres tavaliselt niidetud rohi, mida muruks nimetada oleks e Vaata lähemalt ›
0
Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. Galerii ülemisele ja alumisele korrusele pole asju laotatud liiga palju. Kahe Vaata lähemalt ›
47
Must leib – just nii öeldi sinu kohta ühel koorikonverentsil. Must leib on oma, ehe, juuretisega. Tema valmistamiseks on vaja aega, oskusi ja hoolt … ja ta ei lase enam lahti. Juurtega maalt, Aakrest, saatis kõiki sinu tegemisi kaalutletus, visadus, talupojatarkus ja erakordne huumoritaju – sa võtsid kõigeks aega. Rääkisid tõsistel teemadel nii, et „kõik metsad on vait“, ja ühtlasi naerutasid pisarateni. Sinu elutöö oli eesti koorimuusika hoidmine ja arendamine:... Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene tasaarengut ja kasvujärgsust käsitlev konverents „Elu kasvujärgses Eestis“.1 Sündmus tõi kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda ühendab mõistmine, et senine jätkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa lõputult kesta. Aga mis tuleb pärast kasvu? Teema on õhus tugevamalt kui eales varem – aina enam võetakse tasaarengu teema üles ka majandusaruteludes ja ühiskonnana oleme liikunud idee eitamise faasist märksa reaktsioonilisemale astmele Vaata lähemalt ›
56
Kõik on klaar. Trajektoor selge. Lennukaar on lõpuni jälgitav. Selgelt joonistub välja kulminatsioon, kuid süsteemsus kaalub selle üles – vähemalt juhul, kui kõne all on tervik. Eesmärk – tõde – on saavutatud. Niivõrd, kuivõrd tõde inimesele kättesaadav on. Oma abstraktses paatoses sobib eelkirjutatu kirjeldama nii Henn Roode kunsti kui ka tema näitust Tartu kunstimuuseumis, ent mitte viimseni. Esiteks on Roode puhul peenutsevate võõrsõnade ja mõtetega mängimine libe tee (kui just... Vaata lähemalt ›
0
Kärmelt langeb hämarus siin maailma piiril, Reini kaldal. Üks torssis poiss on visanud oma sandaalid jõkke ning vaatab neid allavoolu hulpimas. Poissi otsima saadetud leegionär sumab vette, toob sandaalid ja asetab need aupaklikus kauguses poisi ette. See poiss on keiser Germanicuse poeg, Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, keda tillukeste sõdurisandaalide ehk caligae järgi Caligulaks hüütakse. Poiss vihkab seda nime. Poiss ei tea veel, et temast saab keiser, keda ajalugu mäletab... Vaata lähemalt ›
35
4. jaanuaril oli Gianni Vattimo (1936–2023) 90. sünniaastapäev. Mis sellest, justkui juba kõlaks mu kõrvus meie ajale omane ärritunud toonil küsimus. Kogu see postmodernne veiderdamine ja vastuolude vaibutamine on moest läinud jamps, võidakse öelda ja sellist diagnoosi on raske suisa kummutada. Fukuyama ajaloo lõpu asemel elame keset Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrget, postmodernse mõtlemiskarnevali asemel annavad tooni eksalteeritult kõnelevad gurud (nt Jordan Peterson), akadeemilisi koolkondi ase Vaata lähemalt ›
0
Kas sa seda anekdooti tead: kolm naist astuvad baari … Ilmselt mitte, sest tavaliselt astuvad baari eestlane, venelane ja sakslane, mõne ameti esindaja (sagedasti vaimulik) või siis mõni araks tembeldatud loom nagu jänes või hiir, kes end julgeks joob. Sageli aga lihtsalt kaks või kolm meest, sest baar on nende koht, kus heal juhul tilbendab leti ääres üksik arutu blondiin. Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi ja Sunayana Shetty lavastus „Three... Vaata lähemalt ›
0
Pealkirjas on küll levinud ütlus, aga kui nüüd rääkida muusikakultuurist, siis – kes on see, kes maksab? Ja miks keegi üldse peaks muusika eest maksma? Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav ning muusika kõlab ka pelga ruumitäitena peaaegu igal pool kohvikust kaubamajani? Muusika „tarbija“ võib küll soetada helikandjaid, kontserdi- ja festivalipileteid, kuid tema ei ole siiski see, kes muusika otseses... Vaata lähemalt ›
48
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 14:31
Viimane uuendus: 14:26.
Uudiste reiting uuendatud: 14:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne