„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Muinasjutt on ikka rääkinud inimese olust ja elust siin ilmas, kuid priina argise maailma füüsikaseadustest ning näiliselt ajast me minevikus. Nii on mõlema siin käsitletava raamatu pealkirjas kui isemoodi oksüümoron: „Imeliku peegli“ alapealkiri annab aimu, et füüsika „ent siiski trööstib“ meid, raamatus toimivad täppisteaduse reeglid, „Eesti tänapäevased muinasjutud“ paigutab terminina muinasaja looks nimetatu me nüüdisellu. […] Vaata lähemalt ›
38
Kontsert „80 aastat Tallinna märtsipommitamisest“ 9. III Kaarli kirikus. Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Olga Oprõško (orel), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor, rahvusooperi Estonia poiste- ja noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja sinfonietta, dirigent Toomas Kapten. Kavas Benjamin Britteni „War Requiem“ […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Uneversum. Rütmid ja ruumid“, kuraator Sandra Nuut. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kuni 7. IV 2024. Kindel see, et uneteemaline näitus „Uneversum“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis laseb lendu rohkem küsimusi kui maandab vastuseid. Võib-olla kuidagi teisiti polegi ehk praegu võimalik – uni küllap ongi ühiskonna mure- ja murdekoht, aga keel, milles sellest rääkida, on väga mitmesugune. […] Vaata lähemalt ›
72
Hantide ja manside maailma mõistmise viis ei huvitanud Vene võime kuni XVIII sajandi alguseni. Siis korraldati suur ristimiskampaania, mille tulemusena tehti suurem osa Obi ugrilastest kristlasteks. Samal ajal tõi see vägivaldne aktsioon kaasa ka ulatuslikud rahutused, milliseid polnud Lääne-Siberis ammu olnud ega tulnud ka enam tükk aega. Õigeusu kirik Lääne-Siberis pärast vallutust Õnnega pooleks olid […] Vaata lähemalt ›
86
COVID-19 pandeemia hiid- ja järellained tabasid inimkonda nii kiiret reageerimist ja äkkotsuseid nõudva kriisina kui ka ületamiseks pikaajalist strateegilist planeerimist ning muudatuste juhtimist eeldava hädana. Lühike, kuid suuri hulki tabanud COVID külvas hirmu ja sundis ühiskondi ja riike avastama endas solidaarsustunnet, mobiliseerumisvõimet. Hilisem pikk COVID tuli, et jääda, kuid sellega pihta ja selles kannatada saanute […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on alati olnud mõnulembene. Kuigi mustikapeotäis andis korilasele vajaliku vitamiinilaengu, sundis teda sääseparves püsima üksnes võimalus kogeda maitseelamust. Oleks magusasõbrast korilane teadnud, et kunagi aretatakse välja söödav õun, mille kättesaamiseks ei pea isegi koopast lahkuma, siis oleks ta ilmselt kadedusest kinnitanud, et on sündinud „valesse generatsiooni“. Meile alles jäänud korilase keha juhindub seniajani naudingutundest. […] Vaata lähemalt ›
73
Uues läikivas kuues Juhan Kunderi 1884. aastal ilmunud muinasjutt, Jan Kausi „Imelik peegel“, on seda sõna otseses mõttes, sest raamatu kaanelt läigib vaatajale vastu omaenda nägu. Natuke kunstipäraselt kriimuline on kaas samuti, sest tänapäeva inimene tahab ju kõike vähemalt kolmedimensiooniliselt saada. Imelik peegel tõesti, nagu pealkirjas lubatud. Aga on veel teine, aluskuub, kui lubate, mille kiud […] Vaata lähemalt ›
34
„Tõlgina idas“ ilmus esimest korda 60 aastat tagasi baltisaksa kirjastaja Harro von Hirschheydti väljaandel.1 Autor Siegfried von Vegesack (1888–1974) on praegu üks tuntumaid baltisaksa kirjanikke Eestis ennekõike triloogia „Balti tragöödia“ pärast, mille tõlkis 2009. aastal eesti keelde Tiiu Relve (II trükk 2022). Möödunud aastal ilmus Loomingu Raamatukogus Vegesacki jutuke „Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust“. […] Vaata lähemalt ›
0
„Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“, kunstnikud Ingrid Allik, Merle Kannus, Flo Kasearu, Karel Koplimets, Urmas Lüüs, Piret Räni, Maret Sarapu, Sigrid Viir, kurator Karin Vicente. Adamson-Ericu muuseumis kuni 13. X 2024. Me tuleme ühiskonnast, kus vaimsed häired olid stigmatiseeritud, tekitatud hirm ka vaimse tervise abi ees ning inimene oma toimetulekuga üksi jäetud. Keegi ei […] Vaata lähemalt ›
6
Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Tetzlaff ja Brahms“ 8. III Estonia kontserdisaalis. Christian Tetzlaff (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts. Kavas Sven Grünbergi sümfooniline pilt „Hoovused“ (2024, esiettekanne) ning Johannes Brahmsi, Claude Debussy ja Maurice Raveli muusika. Kirjule ja infoküllasele ajale omaselt on levinud võte haarata mitmekülgsete huvidega muusikakuulajaid ettekannetele, kus on tervikuks seotud […] Vaata lähemalt ›
0
Sten Lassmanni klaveriõhtu „Kodumaised viisid“ 7. III EMTA suures saalis. Kavas Heino Elleri (1887–1970) „Liblikas“ (1935), „Muusikaline hetk“ fis-moll (1915), „Fauni tants“ (1917), „Karjase laul“ (1917), „Põhjala neid“ (1919), prelüüdide II vihik (1920), klaverisonaat nr 2 (1939-1940), kuus pala klaverile („Eesti süit“, 1946), „Episood revolutsiooniajast“ (1917), klaverisonaat nr 4 (1957-1958) ja „Eesti tants“ (1934). Kontserdile […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti naisheliloojate konkursi lõppkontsert 8. III Mustpeade majas. Kammerkoor Voces Tallinn, dirigent Kristi Jagodin. Kavas heliloomingu konkursi lõppvooru pääsenud heliloojate (Katrin Aller, Viktoria Grahv, Sirje Kaasik, Merike Kulli, Pille-Riin Langeproon ja Triin Samuel) uudislooming. Naistepäeval kogunes käputäis publikut Mustpeade majja, kus selgitati välja naisheliloojate heliloomingu konkursi võitja. Novembri alguses kuulutas kammerkoor Voces Tallinn välja konkursi, kuhu […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest. Proosa Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“ Luule Jüri Kolk, „Fuuga“ Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde) Märt Väljataga – William Butler Yeats, „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid“ (tõlge inglise keelest) Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde) Enel Melberg – Jaan Kross, […] Vaata lähemalt ›
0
Kaisa Ling Thingi naistepäevatuuri „Rind ette!“ kontsert 5. III Kultuurikatlas. Kaisa Ling Thing: Kaisa Ling (laul), Rene Paul (klaver, laul), Argo Toomel (kontrabass) ja Peep Kallas (trummid). 5. märtsil käisin Kultuurikatlas juba ette naistepäeva tähistamas Kaisa Lingi ansambli kontserdil „Rind ette!“. Nagu ütlesid muusikud ise, innustavad nad inimesi vaprasti rinda ette lööma ja mitte unustama elust […] Vaata lähemalt ›
223
Näitus „Kellele kuulub öö?“, peakuraator Karin Leivategija. Eesti Rahva Muuseumis 17. II 2024 – 24. II 2025. Väljapaneku „Kellele kuulub öö?“ keskmes on Eesti avalik ja poolavalik linnaruum hämaral ajal. Peakuraator Karin Leivategija on selle kohta öelnud, et tõenäoliselt on tegemist maailma suurima seda teemat käsitleva näitusega. Mahukat väljapanekut saab pidada pretensioonikaks, kuna ööd on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2023 Jan Kausi „Imelik peegel“ Siegfried von Vegesacki „Tõlgina idas. Jutustus aastatest 1942–1943“ Eesti naisheliloojate konkursi lõppkontsert Kaisa Ling Thingi naistepäevatuuri „Rind ette!“ kontsert Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Tetzlaff ja Brahms“ Sten Lassmanni klaveriõhtu „Kodumaised viisid“ näitus „Kellele kuulub öö?“ näitus „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“ Esiküljel Endla […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 16. märtsist on Tartu Kunstimuuseumis avatud sürrealismiteemalisse programmi kuuluv näitus „Ilmar Malin. Igaviku hõõg”, mis toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti Ilmar Malini iseäraliku käekirjaga loomingust. 2024 tähistatakse saja aasta möödumist ühtaegu nii sürrealismi kui ka Ilmar Malini sünnist. Neile tähtpäevadele pühendatud näitus „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” keskendub kõige pikemale perioodile Malini loomekarjääris. 1960. […] Vaata lähemalt ›
0
“Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024”: emakeelepäeval algab juba üheksandat korda kaunimate eestikeelsete ettevõttenimede konkurss Tänasel emakeelepäeval kuulutab Emakeele Selts koos Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleameti, Eesti Interneti Sihtasutuse ja Patendiametiga välja ettevõttenime võistluse “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2024”. Sel aastal saab esimest korda esitada kandidaate ka kaubamärgi kategoorias. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjandusmuuseumis kuulutati tänasel emakeelepäeval välja selleaastase Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, kelleks on Aliis Aalmann oma luulekoguga „Väe võim“. Žürii hinnangul on Aliis Aalmanni luulekogu „Väe võim“ alliksaarelikult ja alverlikult poeetiliselt rikas, kannab Gustav Suitsu luulekvaliteeti ning taastoob rahvaluule poeetika luulesse. Preemia andis laureaadile üle Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski. Aliis Aalmann ja tema luulekogu “Väe […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2023. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad. Laureaatide valiku tegid Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2023. a aastaauhindade põhižürii koosseisus Katrin Laur (esimees),. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 19:00
Viimane uuendus: 18:58.
Uudiste reiting uuendatud: 18:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)