Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Paavli kultuurivabriku sünnipäevafestival 31. V – 2. VI. Kohe kohale jõudes sain aru, et ees ootab suurem üritus: ala sissepääs oli tavapärasest teise kohta nihutatud ja betoonmüüriga piiratud tehaseterritooriumi ajutiste võrkaedadega laiendatud. Sisse jõudes selgus, et festival keerleb ümber maikuiselt värske ja koduse õunaaia – ruumiefekt, mis on mulle tuttav Botiku ja nüüdseks kahjuks tegevuse […] Vaata lähemalt ›
3
Eesti lipu sünnipäev on läbi, Euroopa Parlamendi (EP) valimised veel mitte. Kuidagi eriti õnnetul kombel on need kalendrisündmused langenud samasse juuninädalasse ja – mis veel halvem – EP valimised toimuvad korraliselt just Eesti lipu juubeliaastatel. Eesti kodanikkonnal ei ole lihtsat võimalust kummagi sündmuse kuupäeva muuta ja nii võib üks halva õnne korral teist varjutama jäädagi. […] Vaata lähemalt ›
0
Mina kasvasin raamatutega, mis polnud mingi eriline nähtus minu nooruses ehk 1960. ja 1970. aastatel. Lugemine oli vaba aja täitmine, mitte kohustus. Koolis oli muidugi kohustuslik kirjandus, aga ei mäleta, et see oleks vaimselt halvasti mõjunud. Ülikoolis eesti filoloogias pidime eksamiteks rängalt lugema, tuhandete lehekülgede kaupa. See tappis tõesti lugemise isu mõneks aastaks ära. Millalgi […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus. Iga kord, kui suletakse mõni […] Vaata lähemalt ›
0
Paavli tänava rohelises oaasis asuv Paavli kultuurivabrik tähistas 31. maist 2. juunini esimest tegevusaastat mitmekesise kavaga muusikafestivaliga. Lühikesest tegutsemisajast hoolimata on Paavli kultuurivabrikust saanud Tallinna üks tähtsamaid alternatiivkultuuri kantse. Millisena näed Paavli kultuurivabriku rolli Tallinna kultuurielus? Kindlasti ei taha ma ühe koha väärtust üle tähtsustada: meie elame tänu sellele ülimalt andekale kultuuripõllule, mis Eestis on. […] Vaata lähemalt ›
0
Maikuus hakkavad mõtted vaikselt juba peenramaa ja ranna poole liikuma, eriti kui ilmad on sellised nagu tänavu. Selleks, et end kuuma ilmaga kontserdisaali poole minekule seada, peab toimuma midagi väga erilist – ja sellest maikuus puudust ei olnud! Peale kõrgetasemeliste kontsertide rõõmustas eesti heliloojate teoste (esi)ettekannete rohkus, sestap alustangi ülevaadet kõlanud kodumaisest heliloomingust. Kõige eredamad […] Vaata lähemalt ›
0
Kuuldused selle ümber, et ajakirjaga Estonian Literary Magazine (ELM) on asjad veidi pahasti, hakkasid ringlema juba talvel. Esialgu ei võtnud ma neid jutte ülearu tõsiselt. Ajakiri asutati Eesti Instituudis 1995. aastal, väga kasinates oludes; eks ole ELMi väljaandmine olnud keeruline algusest peale, aga alati päädinud sisukate ajakirjanumbritega. Pealegi pidanuks leping, mille sõlmisid 2021. aastal ingliskeelse rahvusvahelise kirjandusvaldkonna […] Vaata lähemalt ›
0
Läti lavakooslus Sieviešu stendaps ehk naiste stand-up’i grupp 2. juunil festivalil „HeadRead“. Esinesid Leadyah/Lidija/Lidia/Lidiya/Lydia, Marta Vilka, Santa, Inga Gaile, Futurmamma ja Kätlin Kaldmaa. Ürituse avas Läti saadik Eestis Kristīne Našeniece. Kuigi ma ei pea end kõvaks stand-up-komöödia austajaks, olen fringe-artistina alati püstijalakoomikutele kaasa elanud ja pöialt hoidnud, et neil asi edeneks, sest tegu on ootamatult nõudliku […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Novecento“, autor Alessandro Baricco, lavastaja Diana Leesalu, tõlkija Vahur-Paul Põldma, kunstnik Martin Mikson, valguskunstnik Emil Kallas, helilooja, muusikaline kujundaja ja helikujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Ingmar Jõela, klaverikonsultant Joel Rasmus Remmel. Mängib Jan Ehrenberg. Esietendus 20. IV Hobuveskis. Nii ilusasti, kui Jan Ehrenberg ütles Tallinna Linnateatri uuslavastuses „Novecento“ lause „Persse see sõda!“, pole vandesõnu […] Vaata lähemalt ›
0
Graham Parkes on võrdlev filosoof, kes on tuntud oma töödega keskkonnafilosoofiast, Nietzschest, Heideggerist ja Aasia filosoofiast. Glasgowʼs sündinud ja üles kasvanud Graham Parkes omandas hariduse Oxfordi ja Berkeley ülikoolis, kus sai 1978. aastal doktorikraadi filosoofias. Ta on pikalt töötanud Ameerikas, Santa Cruzist Harvardi ülikoolini, õpetades Hawai’i ülikoolis Mānoas Aasia ja võrdlevat filosoofiat peaaegu kolmkümmend aastat. […] Vaata lähemalt ›
0
Karate hakkas Nõukogude Liidus laiemalt levima 1960. aastate teisel poolel ja saavutas 1980. aastatel väga suure populaarsuse. Eesti NSVst kujunes üks karate juhtivaid keskusi NSV Liidus. Eesti karatekad saavutasid suurepäraseid sportlikke tulemusi ja ala kandepind üha laienes. Suurvõistluste ajal olid saalid inimesi pilgeni täis. Karate võlus noori, sest oli 1970. aastatel siinses kultuuriruumis midagi täiesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kodukontor kõlab uue nähtusena, aga on tegelikult unustatud vana. Inimese loomulik eluviis on tähendanud töötamist elukoha lähedal. Töö ja kodu vahel pendeldamine on väga värske tegevus. Alles paarisaja aasta tagune tööstusrevolutsioon tekitas olukorra, kus tootmine ja elukoht asusid eri kohtades. Senimaani töötasid talupidajad ja käsitöölised seal, kus elasid – lihtne. Väljaspool kodu tegid tööd kaupmehed, […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus. Iga kord, kui suletakse mõni […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus. Iga kord, kui suletakse mõni […] Vaata lähemalt ›
0
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“ Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“ Hannah Segerkrantz, „Taidur-disainer loomeväljal“ Tristan Priimägi, „Palmioks ilma viigileheta“ Intervjuu filosoof Graham Parkesiga Intervjuu fotograafi ja kuraatori Annika Haasiga Stefanie Babsti „Terav pilk“ ansambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert Lieven Lahaye ja Ott Metusala näitus „Catalog nr 24. Kajastus“ Vaba Lava […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kunstiloomes leidub kunsti, tarbekunsti ja disaini, kuid ükski neist ei sisalda käsitööpärandit, oskusi, mis kuuluvad kunstiga võrdväärselt kohalikku materjalikultuuri. On kunstnikke ja disainereid, kes loovad käsitöövõtetega, kuid ei määratle end käsitöölisena. On käsitöölisi, kes meisterlikult käelisi oskusi viljelevad, kuid kelle tööd ei jõua enamasti mardilaada lettidelt kaugemale. Ingliskeelset sõna craft on eestlasele keeruline selgitada: […] Vaata lähemalt ›
0
Vaba Lava „Tere tulemast, Abdullah!“, lavastaja ja autor Mikita Ilyinchyk, tõlkija Ilona Martson, lava- ja kostüümikunstnik Aleksandr Adamov, muusikaline kujundaja Villem Rootalu, valguskunstnik Deniss Bretško, videokunstnik Laura Romanova. Mängivad Jaanika Arum, Elise Pottmann, Liina Tennosaar, Epp Eespäev ja Üllar Saaremäe. Esietendus 3. V Narva Vabal Laval. Poola lavastaja Jakub Skrzywaneki kokku pandud Vaba Lava kuraatoriprogrammi […] Vaata lähemalt ›
0
Veel kümnend tagasi oli kombeks teadusinstitutsioonide juhiks määrata võimalikult auväärseid, end teadusilmas tõestanud ja teadlasena kolleegide seas autoriteeti omavaid (reeglina) professoreid, soovitavalt suisa akadeemikuid. Kui sellist praktikat analüüsida, siis tegelikult ei ole mingit garantiid, et hea ja oivaline teadlane on samal ajal ka hea juht, kes läheneb inimeste ja protsesside juhtimisele professionaalselt, end pidevalt täiendades. […] Vaata lähemalt ›
113
Graham Parkes on võrdlev filosoof, kes on tuntud oma töödega keskkonnafilosoofiast, Nietzschest, Heideggerist ja Aasia filosoofiast. Glasgowʼs sündinud ja üles kasvanud Graham Parkes omandas hariduse Oxfordi ja Berkeley ülikoolis, kus sai 1978. aastal doktorikraadi filosoofias. Ta on pikalt töötanud Ameerikas, Santa Cruzist Harvardi ülikoolini, õpetades Hawai’i ülikoolis Mānoas Aasia ja võrdlevat filosoofiat peaaegu kolmkümmend aastat. […] Vaata lähemalt ›
0
Vokaalkammeransambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert 20. V Fotografiskas. Vox pUNT, dirigent Patrik Sebastian Unt. Kavas Patrik Sebastian Undi, Tõnu Kõrvitsa, Mart Saare, Jaakko Mäntyjärvi, György Orbáni, Moses Hogani ning Bobby McFerrini ja Roger Treece’i muusika. Esimest korda sai Vox pUNT kokku kolm aastat tagasi COVID-19 piirangute ajal: erinevalt suurematest kooridest sai kümneliikmeline ansambel […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 09:31
Viimane uuendus: 09:30.
Uudiste reiting uuendatud: 09:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)