Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Mitmekülgne Ave Taavet on valmis saanud kolmanda raamatu, jutukogu „Kasukas“ (Puänt). Nii nagu Ave ise, on tore ja omapärane ka meie kohtumispaik: Nõo. Ave Taavet sealt pärit siiski ei ole, vaid on siin hoopis sõpradega pikka nädalavahetust veetmas. Nagu ta ise selgitab: „Sirelid õitsevad, rabarber on valmis ja vesi järves soe – on aeg pealinnast lõunasse […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa kultuuripealinnas Tartus sattusid kaks üldsusele vähe tuntud lindu, Porzana parva ja Porzana porzana ootamatult põlu alla, sest nende eestikeelses nimetuses sisaldub täheühend, mis võib Peipsi järve ääre vene vanausulised jõledate patumõteteni viia. Huigast endast, olgu ta täpik või väike, ei pruugi neil seal aimugi olla, aga kui uus lodi ristinimega Huik mööda juhtub sõitma, […] Vaata lähemalt ›
0
Isamaa ja Reformierakonna võimekus oma niigi kipaka poliitvankri ette lennukate mõtetega lollpäid leida on jätkuvalt suur. See on peaaegu samaväärne EKRE omaga ning kahtlemata suur saavutus, sest püha perekonna juhitud küünilis-paranoilises poliitprojektis on võimalik esile tõusta üksnes eriti nüridel, ent see-eest silmapaistvalt lojaalsetel isenditel, kes füürerite otsustes kunagi ei kahtle. Tähelepanuväärselt juhmide mõtetega Lea Danilson-Järje […] Vaata lähemalt ›
59
Kirjutasin hiljuti, kuidas kliimaseaduse eelnõu ootus meenutab Godotʼ ootamist.1 Ma ei aimanud, et see niimoodi lõpeb, Godotʼd teatavasti ei tulnudki, kuid näidendi lõpust märksa üllatavam puänt on, et ka kaua oodatud kliimaseaduse eelnõu ei tulnud. Selle asemel serveeris kliimaminister Kristen Michal fanfaaride saatel hoopis kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kavandit. Juba siin laiutab hiigelsuur lõhe, kas […] Vaata lähemalt ›
53
Ave Taavet on avaldanud juba aastaid Vikerkaares kultuurikarikatuure. Kui neid on õige ikka karikatuurideks nimetada, sest pildid pole suunatud ühegi isiku ega konkreetse sündmuse pihta, vaid on pigem üldkultuurilised kommentaarid. Need näitavad maailma groteskselt, aga mitte õelalt. Taavet ei kirjelda „neid“, vaid „meid“, sestap tunduvad tema iroonilised pildid empaatilised. Enamasti. On nükkeid ja tögamisi, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Mai alguses tunnustati viis aastat tagasi loodud Kalamaja muuseumi Euroopa muuseumide aastaauhinnaga Silletto, mida antakse välja kogukonna osaluse ja kaasamise eest. Auhinnatseremoonial toodi välja, et Kalamaja muuseum on väike kogukonnamuuseum, mis annab piirkonna elanikele jõu: kuulab, võimestab ja hoolib. Mis on kogukonnamuuseum, kuidas kogukonda kasvatada ning rahvast muuseumi tuua? Sellest räägivad lähemalt Kalamaja muuseumi direktor […] Vaata lähemalt ›
161
Avaliku võimu ja linnaelanike vaheline suhtlus on oluline vahend teadlikkuse tõstmisel, probleemidele tähelepanu juhtimisel ning linnaelanike, ettevõtete ja linnavalitsuse koostöö ergutamisel. Tallinnas on see suhtlus jäänud nõrgaks ning vajab hoolikat läbimõtlemist ja tugevat panust, et saavutada olulisi muutusi, muu hulgas ka linna keskkonnapoliitikas. Kommunikatsiooni tõhusus sõltub suurel määral selgusest, läbipaistvusest ja kaasamisest. Tallinna linna rohealgatustel […] Vaata lähemalt ›
0
Arutelul „Monumendi uued raamid – Tehumardi“ esitletud lahendused sündisid muinsuskaitse ja konserveerimise ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna teadusprojekti käigus. Luubi alla võeti sellega vastuoluline pärand, mida soovitatakse siiski säilitada. Tehumardi monumentaalansamblit (Allan Murdmaa, Riho Kuld, Matti Varik, sammas valmis 1966., II järguna vennaskalmistu 1975. aastal) peetakse Eesti üheks esileküündivamaks. Asustuse mõttes kõrvalisse paika – tõsi, […] Vaata lähemalt ›
30
Brenda Purtsak, „Sünnitus“ ARSi projektiruumis 25. XI – 7. XII 2023. Kuraator Aleksander Metsamärt. Brenda Purtsak, Lisette Lepik, „Tung“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 2. II – 3. III 2024. Kuraator Kerly Ritval. Brenda Purtsak, Lisette Lepik, „Sissepääs mitte igaühele“ Hobusepea galerii 17. IV 2024 – 13. V 2024. Kuraator Kerly Ritval. „Kui inimesed vaid suudaksid oma […] Vaata lähemalt ›
31
Sellest et teadus ja teadlased peavad olema näoga ühiskonna ja majanduse poole, on räägitud juba pikka aega. Seda rõhutavad riiklikud strateegiad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ehk TAIE 20351 ning teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035 „Eesti teab“2. Ülikoolid omakorda astuvad samme teadlaste ühiskonna poole suunamiseks. Tallinna ülikoolis näiteks rakendatakse 2025. aasta sügistest atesteerimiste mudel, […] Vaata lähemalt ›
0
Ernest Rutherford, keda tuntakse tuumafüüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“ See võib esmapilgul paista ülbe ja üleolev, kuid peegeldab tabavalt füüsika tähtsust teaduste hierarhias. Alustuseks ka üks isiklik kogemus. Eelmise sajandi 90ndate lõpus toimus Eestis ja teistes Baltimaades usin kapitalituru formeerumine ja organiseerumine, käibele tulid väärtpaberid ja loodi […] Vaata lähemalt ›
0
Milleks veel üks eesti keele grammatika? Tõepoolest, milleks? On ju eesti keele grammatikaid alates Heinrich Stahlist ilmunud omajagu. Siiski on enamik neist olnud normatiivsed ja/või kooligrammatikad. Suuri teaduslikke kirjeldavaid grammatikaid on ainult kolm: kõigepealt F. J. Wiedemanni „Grammatik der ehstnischen Sprache“ (1875, ee 2011), siis „Eesti keele grammatika“ (EKG, 1993, 1995) ning nüüd „Eesti grammatika“. Selle […] Vaata lähemalt ›
0
Omer Bartov on Iisraelis sündinud holokausti ja genotsiidi ajaloolane, Browni ülikooli professor. Pika karjääri jooksul on Bartov uurinud Saksa Wehrmacht’i kuritegusid, Saksamaa totaalse sõja ja genotsiidi seosed ning rahvuste vahelisi suhteid Ida-Euroopa piirialadel. Praegu on Bartow USAs üks mõjukamaid uurijaid, kes juhib tähelepanu kohutavatele tagajärgedele, mida Iisraeli sõjaline tegevus Hamasi vastu on toonud Gaza tsiviilelanikele. […] Vaata lähemalt ›
29
Endla teatri „Lillemüüjatel hakkas külm“, lavastaja Laura Jaanhold, autorid Ott Kilusk ja Laura Jaanhold, kunstnik Illimar Vihmar, muusika autor Feliks Kütt, valguskujundaja Ivar Piterskihh. Mängivad Ireen Kennik, Kadri Rämmeld, Karin Tammaru ja Tambet Seling. Esietendus 13. IV Küünis. Enne esietendust jalutan Pärnu Rüütli tänava lilleturule ja imestan, kuidas selline asi sellisel magusal krundil veel elus […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri „Tundmatute asjade mets“, autor, lavastaja ja kunstnik Andreas Aadel, dramaturgia trupilt, kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Kirill Havanski. Etendavad Grete Jürgenson ja Kirill Havanski. Esietendus 20. IV Tartu Uue teatri väikeses saalis. 1990. aastatel näidati Eesti Televisioonis lastele mõeldud mälumängu „MM Muna“, kus iga kord oli küsimus ka ühe eseme […] Vaata lähemalt ›
0
Lühidokumentaalfilmide kogumik „Metsik lõuna“ (Eesti, 134 min). Režissöörid Eva Kübar, Andrey Paounov, Andris Gauja, Jaan Tootsen, Ülo Pikkov, Carl Olsson, Viesturs Kairišs, Maria Aua. Selle filmikasseti kui terviku kõige suuremaks tugevuseks on vahest see, et pool selle autoreist on välismaalased (kaks lätlast, üks bulgaarlane ja üks rootslane), sest eks ole värske, süütu pilk meile tuttavatele […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO hooaja lõppkontsert sarjas „Maestro“ 17. V Estonia kontserdisaalis. Nicolas Altstaedt (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert nr 2 (esiettekanne) ja Gustav Mahleri sümfoonia nr 5. Üldiselt on oma artiklitele pealkirjade väljamõtlemine üks tüütu tegevus. Sel korral pääsesin aga kergelt: parafraseerisin oma ERSO selle hooaja avakontserdi arvustuse pealkirja, nii et vaimustavast algusest sai […] Vaata lähemalt ›
109
Marju Kõivupuu „Inimese lahkumine“ paotab ukse moodsale inimesele, kellel pole muidu mahti surmast mõelda (sest mis kasu sellest on?), ning kõneleb talle eestlaste matusekommetest ja kalmistukultuurist lihtsalt ja empaatiliselt. Selgeks saab kaks troosti pakkuvat mõtet: esiteks, et surm on midagi enamat kui bioloogiliste protsesside lakkamine, ja teiseks, et surma ei ole vaja karta, sest see […] Vaata lähemalt ›
0
Ajakiri Värske Rõhk saatis koostöös kirjandusfestivaliga „Prima vista“ üheksa 16–27 aasta vanust autorit vabatahtlikuna abiks sotsiaalse ebavõrdsusega tegelevatesse organisatsioonidesse ning palus neil oma kogemusest kirjutada ilukirjandusliku teksti. Seeläbi on sündinud erinumber pealkirjaga „Kuidas kirjutada headust?“. Erinumbri koostajad on teadlikud lõksust, millesse niisugusel projektil on kerge langeda. Kohe avasõnas peavad ajakirja toimetajad Hanna Linda Korp ja Saara […] Vaata lähemalt ›
93
Tehnooptimismi praegune tuhin keerleb sõnumi ümber, et tehisaru (ingl artificial intelligence, AI) võtab ära suure osa inimeste tööst ning mõni amet, näiteks ajakirjaniku oma, võib sootuks kaduda. Suure tõenäosusega tehisaru ajakirjanikku asendama ei hakka – jah, selleks on võimalus, kuid takistused tehisaru juurutamisel on märksa suuremad. Uurisime kümne aasta vältel digitehnoloogiate kasutuselevõttu Eesti ajakirjandusväljaannete toimetustes.* […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Kesknädal
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 12:39
Viimane uuendus: 12:34.
Uudiste reiting uuendatud: 12:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne