„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Kätlin Kaldmaa, „Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid“ Karl Lembit Laane, „Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev“ Joonas Hellerma, „Päts ja mesilased“ Janar Mihkelsaar, „Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus“ Jaanika Anderson, „Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?“ Marek Tamm, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“ Mart Niineste, „Eesti punk uue murrangu lävel“ Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast . Oma laulu ei le Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub 5. aprillil! Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Maria Evestus, Alexei Gordin, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Siiri Jüris, Kairo, Kalli Kalde, Markus Kasemaa, Jüri Kask, […] Vaata lähemalt ›
0
Kas teie teate, kes oli Eesti esimene feminist? Kas teie teate, miks ja millise naise auks on Narvas püstitatud monument? See on üks väheseid ajaloolisi naisi austav kuju Eestis. Kas teie teate, millal Eesti naised valimisõigused said? Ei, see ei olnud 1918. aastal, kui sündis Eesti Vabariik. Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastuse meie […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Priit Pajose isikunäitus „PuuSüü“. Kunstnik peab oma teoste loomise puhul oluliseks materjali, nii seda, millised eeldused materjal loob teose loomiseks, kui seda, milline on sõltuvalt valitud materjalist töö lõpptulemus. Kui palju dikteerib materjal ja kui palju jääb seal ruumi kunstnikule, saab vaataja ise otsustada. Iga […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 7. märtsil kell 17.00 avatakse Rüki galeriis Angela Maasalu isikunäitus „Õnnelik maja“, mis on suures osas valminud kunstniku kolmenädalase residentuuri jooksul Viljandis. Näituse keskmes on kunstniku varasem teos “Võta võta kõik!” (2020), millel olev naisfiguuri lõhkine keha sümboliseerib olukordi, kus sõnad ja keel meid alt veavad ning murede ja tunnete väljendamiseks tundub lihtsam end […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 4. maini on Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis ja trepigaleriis avatud näitus „Millest räägib linn?“, kus saab näha kolme Balti riigi ja Poola illustraatorite loomingut. Näitus, originaalpealkirjaga „Telling the City“, tekkis ideena möödunud aastal, kui Vilnius tähistas oma 700. aastapäeva. Näitus kajastab seda, kuidas linn peegeldub lasteraamatutes. Lastekirjanduses on läbi aegade peetud loodust laste jaoks […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeva üks tähtsündmusi, Vikerraadio e-etteütlus toimub neljapäeval, 14. märtsil kell 10.25. Tänavune e-etteütlus vaatleb kultuuriloolise nurga alt hariduspoliitilisi sõlmküsimusi. Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud e-etteütlus kannab sel aastal juba järjekorranumbrit 17. Emakeelepäeval ootab Vikerraadio kõiki kaasa tegema algusega kell 10.25, kui raadioeetris loetakse tekst esmakordselt ette. Kuuldav tekst tuleb kirjutada etteütluse lehele, mis aktiveerub sama päeva […] Vaata lähemalt ›
0
Narva kunstiresidentuuris avatakse Narva märtsipommitamise 80. aastapäeval Angela Soopi ja Pavel Rottsi isikunäitused 6. märtsi õhtul kell 19 avanevad Narva kunstiresidentuuris paralleelselt kaks omanäolist isikunäitust, mis vaatlevad sõda ja selle tagajärgi nii ajaloos kui ka tänapäevas. Angela Soopi “Ta on Sina” on viimane osa näituste seerias, mis mõtestab „sõja“ ja „rahu“ seisundite muutumist. Ta eksponeerib […] Vaata lähemalt ›
0
Märtsikuus asutatava Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhatuse liikmeks valiti senine okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige Karen Jagodin. Jagodin alustab tööd 1. juunil. „Karen Jagodinil on väärtuslik kogemus muuseumitööst ja arhitektuurivaldkonnast ning tugev nägemus muuseumi tegevusvälja laiendamise osas, seda näiteks arhitektuuriorganisatsioonide ja teiste partneritega koostöö tegemisel. Tervitame tihedas konkursis valitud uut juhti ning […] Vaata lähemalt ›
0
Sel laupäeval, 2. märtsil kell 13 on viimane võimalus osaleda kuraatorituuril Vabamu näitusel “Välja ahju tagant! 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu”. Ekskursiooni viib läbi näituse kuraator Piret Karro. Loe täpsemalt siit. Samuti ootame kõiki rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil näituse lõpuüritusele: aruteluõhtule “Kuhu kõik naised jäid?”, mille teemaks on naiste kaasatus poliitika erinevatel tasanditel. Loe täpsemalt siit. Näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Produtsent Aurelia Aasa viimaste aastate töötempo on olnud pöörane. Pälvinud 2019. aastal aasta filmiajakirjaniku tiitli, astus ta hoopis arvustatavate sekka, asutas oma ettevõtte AAA Creative ja hakkas animatsiooniprodutsendiks. Lühikese ajaga on teda saatnud muljetavaldav rahvusvaheline edu. Lühianimafilm „Sierra“ (2022) jõudis mullu lühianimafilmide Oscari lühinimekirja ning pälvis maailma eri paigust kümneid auhindu. Selle aasta alguses linastus […] Vaata lähemalt ›
1
„Pühendumus heale haridusele ei ole meile oluline mitte põhjusel, et kiidelda edetabelikohaga, vaid seda ajendab riigi ja rahva püsimise eluline vajadus.“ Nii kinnitas president Alar Karis riigi sünnipäevakõnes veel kord juba esimesest laulupeost saati sügavalt haridususku rahvale. Rahvas jäigi jälle uskuma ning naasis argipäeva kõigutamatus teadmises, et „haridus on meie vägi“. Vägi küll, aga kust […] Vaata lähemalt ›
0
Äsja kuulutas Jõhvi vallavalitsus välja keskraamatukogu-kogukonnakeskuse ideekonkursi. Hoone peaks tulema kanti, kus mullu sai valmis uus põhikoolihoone (Kauss Arhitektuur). Kõrval asuvad riigigümnaasium, spordihoone, staadion, samuti kunstikool ühes noortekeskusega, lähedal on kaks lasteaeda – millest üks on Kalevipoeg, huvitav, kas Buratino- ja Potsataja-nimeliste tulevik) –, kortermajad, poed. Võib nõustuda korraldajatega, et hariduslinnaku üldilme on siiski juhuslik […] Vaata lähemalt ›
14
Ebakindel aeg on pannud kõiki praegu tuleviku peale mõtlema. Tulevik on kahtlane nähtus – üks selle läbivaid jooni on asjaolu, et see pole kunagi kohal. Teatud mõttes on tulevik alati tundmatu, salapärane, mõistatuslik. Loomulikult on mõned asjad ennustatavad: kui visata miski õhku (näiteks münt), on tõenäoline, et see kukub varsti alla (ja tuleb kas kull […] Vaata lähemalt ›
31
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tambet Kaugema, Karmo Mende, Aare Tool, Jüri Jekimov, Janika Suurmets, Liisi Aibel, Madli Pesti, Kärt Kelder, Urmas Lüüs, Tuuli Potik ja Keiu Virro. Lavastajaauhind […] Vaata lähemalt ›
0
Alates oktoobrist on maailma pilgud pööratud Lähis-Idale. Iisraeli nüüdseks rohkem kui neli kuud kestnud lakkamatu sõjategevus on põhjustanud Gazas enneolematuid purustusi ja inimelude kaotuse. Gaza okupeeritud territooriumist on saanud sõjatanner ning endiselt ei ole näha lõppu palestiinlaste kannatustele. Palestiinlaste elud on ohus kõikjal Gazas. Mitte kusagil ei ole turvaline, pole kohta, mida ei ohustaks Iisraeli […] Vaata lähemalt ›
11
Olukord Ukraina rindel on kujunenud ukrainlastele piinavalt raskeks: initsiatiiv on Venemaa käes, ukrainlastel napib laskemoona, rakette ja sõjatehnikat, mille tulemuseks on tagasilöögid mitmel rindelõigul, neist kõige valusam Avdijivka kaotamine. Ukraina hättajäämine on nihutanud uudiste huvikeskme põhjustele, miks lääs ei suuda või ei taha Ukrainat aidata: USA ja Venemaa presidendivalimistele, kasvavatele pingetele ja sõjale Lähis-Idas, Hiinale, […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis on sadakond aastat olnud inimesi, kes räägivad tuhandetele, keda nad ei näe ega kuule. Nad on eetrikud (eetriajakirjanikud; nagu elektrikud, keemikud, eristamaks kirjutavatest ajakirjanikest), kaua aega kuulajaskonna teenistuses. Eesti eetrikutel polnud vaja alustada nullist. Oli olemas muu maailma eeskuju. Eetrikõne põhireeglid Eetrikõne põhireeglid on järgmised. Eetrik on pidanud rääkima 1) selgelt, 2) meeldiva hääletooniga, 3) […] Vaata lähemalt ›
15
Peagi kuulutatakse kantslist pidulikult välja: järgmisel ehk 2025. aastal elab meie preambuliriik Eesti suure raamatuaasta tähe all. Teadaolevalt ilmus 500 aastat tagasi esimene eesti ja läti keelt kasutanud trükis. See on meie emakeelse raamatu, kirjakeele ja kirjanduse tähistamise aasta. Pealkirjaks oleme korraldavas toimkonnas soovitanud Hando Runneli sügavamõttelist värssi „Rahvas algab raamatust“. Mis on selle peoaasta põhiteemad? […] Vaata lähemalt ›
0
Natüürmortidest kujunes üks Lepo Mikko (1911–1978) maaliloomingu tuumsemaid žanre, mida jagus kõigisse loomekümnendeisse. Nende programmilisus ei ole küll võrreldav Olav Marani või Toomas Kalve lähenemisega, kelle vaikelude filosoofiline laetus ei tee tänu oma totaalsusele läbi erilisi nihkeid. Mikkole näivad natüürmordid olevat seevastu pigem maalikeeleliste eksperimentide platvormiks, kus aja jooksul nihkuda poetiseerivast maalikeelest jahedama ning geomeetrilisema […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 20:46
Viimane uuendus: 20:44.
Uudiste reiting uuendatud: 20:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)