Veebruar on eestlastele eriline kuu ja seda võis märgata ka kontserdikavades, kuhu oli valitud tavapärasest rohkem eesti muusikat. Nii omamaise heliloomingu kui ka interpreetide üle saab tunda vaid suurt ja sügavat rõõmu. Laiemas pildis ei ole aga asjad meie muusikamaastikul siiski sugugi nii roosilised. Klassikalise muusika tegijatele näitas koha kätte 2024. aasta Eesti muusikaauhindade galaüritusel juhtunud […] Vaata lähemalt ›
0
XVII Tallinna talvefestival 13. – 23. II, kunstiline juht Pille Lill. Tallinna talvefestivali plakatid on linnaruumis mulle küll silma jäänud ka varem, aga kontserdisaali jõudsin esimest korda alles nüüd. Müürilehtedel on alati mitmekümne muusiku nägu ja see on mind ehk natuke festivalist eemal hoidnud, sest pole esmapilgul aru saanud, kes kellega lava jagab. Sel aastal […] Vaata lähemalt ›
0
Laurens Bekemans on Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies & materials üks neljast asutajast. B tähistab Brüsselit ja C koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on püüdnud nihutada arhitektuuri piire. Paralleelselt kolme juriidilise kehana tegeletakse mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega planeerimisest ringmajanduseni. Üldiselt on eesmärgiks võetud muuta ehitussektorit. BC teeb oma tööd ehitusplatsil, […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Sillad Liverpooli“ (Mediaframe 2023, Tšehhi Vabariik, 69 min), režissöörid Mihhail Valtfogel ja Max Keller, stsenarist Mihhail Valtfogel, operaator Semjon Šorohhov. Kui pakuti võimalust arvustada filmi „Sillad Liverpooli“, ütlesin kohe jah. Esiteks intrigeerib mind võimalus mõelda ja kirjutada muusikast, mis kuulub peavoolupoppi ning mida seetõttu lahterdatakse vähem tähelepanu väärivaks. Justkui eksisteeriks kõrgem ja madalam kunst […] Vaata lähemalt ›
0
Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Kultuur“, kontseptsiooni autor ja esitaja Maria Metsalu, helikunstnik Artjom Astrov, teksti autor ja dramaturgiline tugi Jaakko Pallasvuo, stsenograafid Nikola Knežević ja Maria Metsalu, kostüümkunstnik Kris Lemsalu. Esietendus 31. X 2023 Münchenis „Spielart’i“ festivalil, Eesti esietendus 8. II 2024 Tallinna Raekoja platsil ja Kanuti gildi saalis. Maria Metsalu „Kultuur“ on tema kolmas lavastus, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Ükssarvikud ei ole pelgalt ammustest aegadest pärinevad mütoloogilised olendid, vaid selle mõistega tähistatakse ka kiiresti arenenud, põhjapanevate innovatsioonidega iduettevõtteid, kes on saavutanud rohkem kui miljardi USA dollari suuruse ettevõtte turuväärtuse. Idufirmad on loodud kiire kasvu eesmärgiga, sealhulgas leidmaks ning katsetamaks uusi korratavaid ja skaleeritavaid ärimudeleid. 75– 92% iduettevõtetest ebaõnnestub ja lõpetab tegevuse, aga ükssarvikud jäävad […] Vaata lähemalt ›
3
Juturobotitega kaasneva furoori keskmes on algusest peale olnud teoste loata kasutamine keelemudelite „treenimisel“. Näiteks esitasid Ameerika Ühendriikides teoste autorid Meta vastu hagi, sest tõendite kohaselt oli Meta oma LLaMa keelemudeli treenimiseks kasutanud muu hulgas andmestikku „Books3“, mis sisaldas tuhandeid autoriõigusega kaitstud töid.1 Andmelühiskonna võimumängude ilmestamiseks piisab Meta enda tegevuse põgusast ülevaatest, sest nimetatud tehnoloogiagigant üritas […] Vaata lähemalt ›
2
Hariduses on läbi aja nähtud võluvitsa mitmete komplekssete ühiskondlike probleemide lahendamisel. Haridus aitab pääseda vaesusest, haridus aitab ära hoida tööturult kõrvale jäämist, haridus vähendab ebavõrdsust – need uskumused on juurdunud paljudes ühiskondades. Ilmselt kuulsaimad sõnad selle uskumusekomplekti kokkuvõtmiseks pärinevad XIX sajandi Ameerika Ühendriikide haridusreformijalt Horace Mann’ilt, kes nägi haridust kui „suurt eluvõimaluste võrdsustajat“1. Haridus- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ülikooli haridustehnoloogia uurimisrühma uuringud on näidanud, et õpetajate aktiivne osalemine tehisaru lahenduste ja õpetamisviiside väljatöötamises ja kohandamises viib õpetajad arusaamiseni, kuidas ühendada tehnoloogia, ainealased teadmised ning tõekspidamise sellest, mis on tõhus õppimine. Euroopa Komisjoni hiljutises aruandes1 on uuritud tehisaru mõju elukutsetele, sealhulgas õpetajatele ja haridustöötajatele, ning aruandest selgub, et kuigi õpetajate ja haridustöötajate ameteid […] Vaata lähemalt ›
0
Sepana töötades kasutan materiaalset intelligentsust, seda muidugi eluterves koostöös näiteks sõnastava verbaalse ja emotsionaalse intelligentsusega. Elu on püsinud katkematus uute põlvede reprodutseerimise tsüklis oma 3,5 miljardit aastat. Kas pole mitte uhke sugupuu, mida esiemasid pidi tagasi lugeda? Sellest vaid pelgalt 70 000 aastat oleme osanud vajadusi verbaliseerida. Kognitiivne revolutsioon pani inimsoo laastava viirusepideemiana lahvatama, Homod vallutasid maailma, kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal. Olen näinud ajalehetoimetusse saabunud kaebusi, kus inimene nimetab tsensuuriks seda, et toimetus on tema arvamusloo tagasi lükanud. Vahetult enne jõule otsustas ETV peatoimetaja mitte lasta eetrisse Kinoteatri saadet, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Selgeolek“ 17. II Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Tarmo Johannes (flöödid) ja Tammo Sumera (elektroonika). Kavas Justina Repečkaitė „Incantare“ flöödile ja elektroonikale (2018, Tarmo Johannese versioonis bassflöödile 2021), Elżbieta Sikora „La tête d’Orphée II“ ehk „Orfeuse pea II“ flöödile ja fonogrammile (1982), Ivan Fedele „Aforisma“ ehk „Aforism“ sooloflöödile (2013) ning Luigi Nono „Das atmende Klarsein. Fragment“ […] Vaata lähemalt ›
0
Agentuuri Damn Loud VII tegutsemisaasta festival 23. ja 24. II Paavli kultuurivabrikus. Eesti Vabariigi aastapäevapidustuste nädalavahetusel peetud agentuuri Damn Loud seitsmendale tegutsemisaastale pühendatud festival Põhja-Tallinna Paavli kultuurivabrikus kujunes märkimisväärseks mitmes plaanis: muusikaagentuuri vedaja Roman Demtšenko oli pälvinud vaid mõned päevad varem aasta kultuurikorraldaja tiitli, samuti on Damn Loud ja Paavli kultuurivabrik tänavu nomineeritud Eesti muusikaettevõtluse […] Vaata lähemalt ›
69
Floridante kontsert „Euroopa tippsolistid III“ 25. II Niguliste muuseumi Antoniuse kabelis. Maria Valdmaa (sopran), Tim Kuypers (bariton, Holland), Hans Christian Aavik (viiul, kontsertmeister) ja Floridante barokkorkester. Kavas Evelin Seppari „Torna amore“ ehk „Tule tagasi, arm“ (2023, uudisteos) ning Georg Friedrich Händeli, Antonio Vivaldi ja Jean-Marie Leclairi muusika. Barokkansambel Floridante tõi kuulajateni sarja „Euroopa tippsolistid“ kolmanda kontserdi, […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Ilvesmees“ („Ilveskuiskaaja“, Soome-Eesti 2023, 80 min), režissöör Juha Suonpää, stsenaristid Hanna Kaihlanen ja Juha Suonpää, operaatorid Juha Suonpää ja Alexander Markus Lembke, heliloojad Tanel Kadalipp, Kimmo Helén ja Puuluup, produtsendid Pasi Hakkio ja Liis Nimik. Viimasel ajal on dokumentaalžanris esile tõusnud inimese ja looduse suhte mõtestamine ning inimese osa ökosüsteemis. Enamik neist filmidest lahkab […] Vaata lähemalt ›
71
Näitus „Arhitekti visandid. Aleksandr Wladovsky albumist“ Vene teatri galeriis Tallinnas. Kuraator Denis Jatsenko. 31. märts – 15. juuni 2023. Näitus „Minu Tallinn. Aleksandr Wladovsky“ Tallinna Vene muuseumis. Kuraator Denis Jatsenko, kunstnik-kujundaja Jekaterina Poltavets. Avatud kuni 10. III 2024. Näitus „Ellamaa elektrijaama sajand“ mootorispordi muuseumis (Momu) Turbas. Kuraator Carl-Dag Lige, produtsent Tiiu Niglas, arhitekt Villem Tomiste, […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Üksinduse visandid“ 17. II Arvo Pärdi keskuses. Andres Kaljuste (vioola) ja Sophia Rahman (klaver). Kavas Tõnu Kõrvitsa sonaat vioolale ja klaverile „Sketches of Solitude“ ehk „Üksinduse visandid“ (esiettekanne) ning Mingo Rajandi, Johannes Brahmsi ja Dmitri Šostakovitši muusika. Üksindus – mis see säherdune on? Milliseid tahke sellest taipame tunda ja mis on tolle tuum? Kuidas […] Vaata lähemalt ›
119
92aastasena lahkus meie seast nukunäitleja ja teletöötaja, aastaid Eesti Riiklikus Nukuteatris töötanud Ingrid Kivirähk. Kivirähk õppis Draamateatri õppestuudios aastatel 1951–1952. Jõudnud poolteist aastat õppida ja lavapraktikat saada, kutsus vastloodud Eesti Vabariikliku Nukuteatri peanäitejuht Ferdinand Veike ta oma truppi. Iseseisva Nukuteatri esimese uuslavastusena esietendus 23. märtsil 1952 Sergei Mihhalkovi nukunäidend „Ninatark jänku“, lavastajateks Raivo Kuremaa ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Nina Võnnõku Ukraina“ Temnikova & Kasela galeriis kuni 17. III 2024. Olen juba pikemat aega tundnud külgetõmmet nn outsider-kunsti poole. Kes on need autsaiderid, need väljaspool olijad? Mis see on, kuhu nad ei kuulu, millise piiri taga nad seisavad? Autsaiderite kunstiks peetakse loomingut, mille autoril üldjuhul ei ole kõrgemat kunstiharidust, nad on iseõppijad ning […] Vaata lähemalt ›
116
Ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“ 9. – 11. II Riias. Kolmandat korda korraldatud „Balti tantsu platvorm“ on nüüdseks toimunud kõigis Balti riikides ja saavutanud tantsumaailmas tähelepandava koha. Ülevaatefestival toob kord kahe aasta jooksul kokku siinse piirkonna nüüdistantsu tipplavastused, võimaldab tantsuprofessionaalidel omavahel suhelda ning tutvustab tantsukunsti laiemale publikule. Alates 2022. aastal Tallinnas korraldatud festivalist on žürii lähtunud […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 13:18
Viimane uuendus: 13:14.
Uudiste reiting uuendatud: 13:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)