Koostama on asutud uut üleriigilist planeeringut, mis on Eesti olulisim ruumilist arengut suunav dokument. Üleriigiline planeering vaatab ette aastani 2050 ja paneb paika, kuidas maismaad ja mereala edaspidi kasutatakse. Täpsemalt määratleb see kogu siinse asustuse, taristu, energeetika, transpordi, liikumisviisid ja ruumilise rikkuse, nagu rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms ruumilise arengu suunad. Uute teemadena esinevad planeeringus läbivalt […] Vaata lähemalt ›
38
Kuidas saame aidata ehitussektoril kasvada ilma riiki võlaspiraali tõukamata? Mida teha, et linnas oleks rohkem inimesi, rohkem kliente, et hoonete tänavakorrused elaksid? Et oleks põhjust tihendada ühistranspordi- ning koolivõrku? Kui kinnisvarahinnad linnas ületavad tavalise, keskmise sissetulekuga inimese ostujõudu, siis mida teha kasvava ebavõrdsusega? Kuidas lahendada olukorda nii, et keskkonnajalajälg ei suureneks? Siin on mõned lahendused. […] Vaata lähemalt ›
62
Kui mõne tuhande aasta pärast on meie maailmast järele jäänud kaks tsitaati, üks Herakleitoselt ja teine Carl Schmittilt, siis võib tulevastele põlvedele jääda mulje, et 2500 aasta jooksul ei muutunud aluspinnalt suurt midagi. Herakleitose fragment nr 53 (Diels ja Krantz), pärineb ca aastast 500 enne uue ajaarvamise algust: „Sõda on kõikide asjade isaks, kõikide asjade […] Vaata lähemalt ›
0
Vaatamine muudab objekti. Erwin Schrödinger Öeldakse, et inimese tegelik pale avaldub kriisiolukorras. Siis, kui olud on rasked ja asjad ei suju, näeb ära, mis puust keegi on tehtud ja millistele väärtustele ta tegelikult tugineb. Küllap kehtib sama siis ka ühiskonna kohta. Viimased kriisirohked aastad pole läänes meist endist just parimat pilti paraku pakkunud. Pole vist […] Vaata lähemalt ›
0
Murmanski oblasti endise kultuuriministri ja Arktilise teatri (Арктический театр) juhi Jevgeni Gomaniga (44) vestleme arvutis. Esimest korda kohtusin Gomaniga mullu suvel. Aitasin läbi viia Põhja-Tartumaal Kadrina mõisas suvekooli, mis kandis pealkirja „Häbi ja süü soome-ugri rahvaste kultuuris“. Goman on muu hulgas intervjueerinud Venemaal Lovozero piirkonna saame ja teinud selle põhjal tõsielulise lavastuse. Suvekoolis pidas Goman […] Vaata lähemalt ›
40
ma luuletaja olen olen luuletaja loov inimene loovaid mõtteid täis Nii algab Joonas Veelmaa luuletus, mis tõi talle esmalt Eesti ja nüüd ka Euroopa luuleprõmmu meistritiitli.1 Ajalooline saavutus, kahtlemata. Palju õnne! Palun jaga meistrivõistluste muljeid. Kogu kogemus oli sürreaalne juba ainuüksi seetõttu, et Eesti võitis. Sel kujul on Euroopa meistrivõistlusi korraldatud kümme aastat ja tase […] Vaata lähemalt ›
10
Bunkeri ja Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Fun Fact“ („Naljakas fakt“), autorid Branko Jordan, Katarina Stegnar, Primož Bezjak, Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner, helikunstnik Jure Vlahovič, valguskunstnik Andrej Petrovčič, kostüümikunstnik Olja Grubić. Esitavad Katarina Stegnar, Primož Bezjak, Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner. Esietendus 1.XII 2023 Ljubljanas, Eesti esietendus 22. I 2024 Kanuti […] Vaata lähemalt ›
20
Antiikkunst, täpsemalt Vana-Kreeka ja -Rooma kunsti- ja arhitektuuripärand, nagu ka kirjandus ja kultuur, pakub endiselt uurimishuvi, seda imetletakse ja see inspireerib. Antiiki eksponeerivad muuseumid on jätkuvalt rahvast täis ning antiigist kantud teostega võib põrkuda kõige ootamatumates kohtades. Antiikmaailma ümbritseb seniajani mõningane salapära. See tuleneb ehk lünklikest teadmistest, ehkki need küll täienevad samm-sammult uute leidude toel. […] Vaata lähemalt ›
0
Tehnoloogia võimu, sh selle ülemäärase või inimese kontrolliulatusest välja jääva võimu üle, on kaua diskuteeritud. Küberneetika isaks tituleeritud Norbert Wiener arutles oma 1964. aasta teoses „God and Golem, Inc.“ („Jumal ja golem“)1 murelikult selle üle, kas võib saabuda hetk, mil masinad moonduvad folkloorist tuntud golemiks – olendiks, mille inimene küll ise savist valmis vormis, kuid […] Vaata lähemalt ›
3
Arvuti on üks imelik masin, sest see teeb midagi, mis on ainuomane vaid inimesele. Selleks on muidugimõista mõtlemine, ehkki milles mõtlemine seisneb, on seni veel lahtine küsimus. Olgugi et mitmesugused tehisaru rakendused imbusid meie ellu juba varem, oleme juturobotite ulatusliku kasutamisega astunud justkui uude ajastusse. Kui antropotseen tähendab kogu füüsilise maailma ümberkujundamist vastavalt inimese soovidele […] Vaata lähemalt ›
107
Muusikateadlane Lydia Goehr kirjeldab raamatus „Muusikateoste kujuteldav muuseum“1 europotsentristlikus kultuuris juurdunud arusaamu, mis põhinevad muusikateose kategoorial. Ehkki selle teema üle on arutlejaid leidunud nii enne kui ka pärast Goehri, võtab just mainit käsitluse metafoorne pealkiri tabavalt ja hunnitult kokku aastasadu pika traditsiooni, mis on praeguseks meie kultuuriteadvuses niivõrd iseenesestmõistetav, et selle latentselt kohal arusaama tõttu sageli […] Vaata lähemalt ›
12
Jõulupuhkuse ajal veetsid oma vaheaega meil maal kaks 12aastast noort. Nagu ühele paadunud tsirkusetreenerile kohane, korraldasin kohe laagri. Panime noortega koos päevakava paika ja allkirjad alla. Nutiseadmetes ollakse päevas kokku kaks tundi, aga kindlasti ühe tunni kaupa. Loetakse ja süüakse laua taga. Voodis magatakse. Poes, mis asub kahe kilomeetri kaugusel, käiakse jalgsi. Ainukeseks tööks jäi […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Kolemees“, autor Marius von Mayenburg, tõlkija Olev Mengel, lavastaja Jan Ehrenberg, kunstnik Joel Väli, valguskunstnik Priidu Adlas, helikujundajad Arbo Maran ja Jan Ehrenberg. Mängivad Priit Pius, Maiken Pius, Argo Aadli ja Simo Andre Kadastu. Esietendus 27. I Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Saksa üks tuntumaid ja tunnustatumaid näitekirjanikke Marius von Mayenburg on siinsele vaatajale tuttav […] Vaata lähemalt ›
0
2019. aasta augusti teises pooles võttis mu raamatu „Elamise julgus. Kirjad Käbile“ kirjastus EKSA paari foto avaldamise asjus ühendust Käbi Laretei (1922–2014) poja Daniel Bergmaniga (sünd 1962). Sain toona ka ise Danielilt vastuskirja, kus ta muu hulgas mõtiskleb: „Tegelikult kirjutan ma ka ise Käbist. Ehkki ma ei ole kindel, kuhu ma sellega välja jõuan. Sellel on […] Vaata lähemalt ›
25
Meelis Friedenthali proosaloomingu paiknemine aime- ja ulmekirjanduse vahemaailmas ei tekita kahtlusi, küll aga ainitisi küsimusi fakti ja väljamõeldise vahekorra kohta. Et küsijaks peab olema ajaloolane, näikse samuti väljaspool kahtlust. Kirjaniku jutustuste ja romaanide aegruum on ajalooliste rekvisiitidega pealetükkivalt dekoreeritud, teada-tuntud isikunimedega pikitud – vaetagu seda siis ajaloolise romaani kaaludel! Ent siin paneb ulme käe ette – ajaloolise […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Heroes“ 26. I Estonia kontserdisaalis. Lauri-Dag Tüür (kitarr), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Lepo Sumera ja Philip Glassi sümfoonia. Minu ilmselge lemmik ERSO kontserdisarjade seas on „Audiospaa“, mis eristub ülejäänutest oma esituskohtade, repertuaari ja ka hilisõhtuse alguskellaaja poolest. Seekordne „Audiospaa“ kontsert oli eelmistega võrreldes siiski […] Vaata lähemalt ›
0
Seoses Krista Piirimäe artikliga* selgitan Tartu Kunstimuuseumi direktorina mõningaid seal tõstatatud küsimusi. Tartu Kunstimuuseumi programm on mitmekesine, publiku ette tuuakse nii klassikalise kunsti kui ka nüüdisautorite loomingut. Kunstnikud tegelevad aktuaalsete teemadega, mille seas on soolise ja seksuaalse identiteedi küsimused ning kehalised kogemused laiemalt. Muuseumi haridusprogramm on koostatud noorte külastajate vanust arvestades ning pole ühtegi põhjust, […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Kurjus“, autor Jan Guillou, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Anne-Ly Sova, lavastaja Laura Jaanhold, kunstnik Illimar Vihmar, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, videokujundaja Mikk-Mait Kivi, valguskujundaja ja videooperaator Ivar Piterskihh. Mängivad Nils Mattias Steinberg, Karl-Andreas Kalmet, Carita Vaikjärv ja Janek Joost. Esietendus 29. XI 2023 Endla teatri suures saalis. Laura Jaanhold on teinud Endla teatris […] Vaata lähemalt ›
0
Meelis Friedenthali „Punkti ümber“ Daniel Bergmani „Süda“ ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Heroes“ Tallinna Linnateatri „Kolemees“ Endla teatri „Kurjus“ Tartu Kunstimuuseumi vastulause Krista Piirimäe artiklile Esiküljel Sulev Keedus. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Heikki Leisi isikunäitus „Elu alles ees“. Tegemist on keskkonnateemalise näitusega, kus kunstnik tahab tähelepanu juhtida paljudele probleemidele, mis meid ümbritsevad ja millega tema meelest ei tegutseta piisavalt. Kas on veel mingi on võimalus päästa meie loodus, et ka meie lapsed saaksid siin normaalselt elada? „Planeet […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 19:23
Viimane uuendus: 19:18.
Uudiste reiting uuendatud: 19:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)