Fotokuu satelliit: Aap Tepper, Birgit Püve ja Serge Ecker Vabaduse galeriis Reedel, 17. oktoobril kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi kuuluv grupinäitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud”. Näitusel osalevad kunstnikud on Aap Tepper, Birgit Püve ja Serge Ecker ning näituse kuraator on Fanny Wenquin. Näituse pealkiri, mis on tuletatud Roy Scrantoni esseekogumikust „We’re Doomed. Now what? Essays on War and Climate Change“ (2018), toob... Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 16. oktoobril kell 17 avatakse Rüki galeriis Anna-Liisa Kree näitus „Suvi on vaid meeleseisund”. Suvi on pikalt oodatud aeg. Samas ka äärmiselt keeruline aeg hooletöö kontekstis. Kaua igatsetud soojus ja vabadus toovad kaasa õnnetunde, rusuv pimedus ja üksildus on möödunud. Kõrgelt paistev soe päike ja valgus loovad illusiooni õnnest ja lõpmatutest võimalustest. Kuid ehk polegi õnn ja vabadus illusioon, vaid lihtsalt meeleseisund? Just nagu suvigi – valgust ja vabadust... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keeletoimetajate Liit kuulutab välja keelenuppude kirjutamise võistluse, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Keelenupu mõte on juhtida tähelepanu selgekeelsusele ja pakkuda häid keelenõuandeid. Võistluse auhinnafond on 2000 eurot ja huvitavamad tööd avaldatakse liidu kodulehel rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“. Võistlus algab 13. oktoobril, rahvusvahelisel selge keele päeval, ja kestab 29. novembrini, mil tähistatakse keeletoimetaja ameti 96. aastapäeva. Nuppe on oodatud kirjutama kõik, kes on. Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe oktoobrinumbri persooniks on luuletaja Aliis Aalmann, kes räägib Maia Tammjärvele antud intervjuus muu hulgas sellest, kuidas ennast kirjanduse sisse ära peita. Kirjandusfookusega numbrist leiab ka reportaaži Kaisa Lingu raamatukogust, millega omanik suhestub nagu oma kehaga. Saara Liis Jõerand proovib defineerida lahedust. Gregor Kulla jagab oma paariteraapiakogemust. Liina Haldna kaardistab Ozempicu loodud uut maailma. Katariina Budrik jagab riiklikku iiberaportit lugedes tehtud märkmeid. Madis. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 24. oktoobril kell 17 avame Eesti Arhitektuurimuuseumis kaks uut näitust. Näitus “Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Selle keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad autori välja mõeldud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid. Pascal Bronner on mõelnud välja ingliskeelse sõna droame, mis tähistab olekut. Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 11. oktoobrist on Tartu Kunstimajas avatud kolm uut näitust: suures saalis Merike Estna isikunäitus „Ookean”, väikeses saalis tänavuse hotell Pallas maalikunsti stipendiumi pälvinud Karolin Konradi isikunäitus „Teravkaar” ja monumentaalgaleriis Eva Mustoneni ja Lilli-Krõõt Repnau ühisnäitus „Väikesed narratiivid”. ***************************************************************************Merike Estna „Ookean” / Suur saal / 10.10.–09.11.2025 Näituse kandvaks teemaks on emaduse kaudu avanev elu ja Vaata lähemalt ›
0
Mul on kodus üks raamaturiiul, selline üsna väike tavaline mööblipoe nikats, vahest ainult meetrikõrgune ja iga riiulirida pole ka tihkelt raamatuid täis. Aga minu virtuaalne raamaturiiul on oi kui pikk. Ja neid on mul isegi mitu. Väiksemad neist on näiteks raamatupoe veebipoe soovinimekirjades. Mine tea, millal tuleb mõni hea pakkumine ära kasutada. Teine on telefoni märkmete rakenduses, kus ma hoian nimekirja neist raamatutest, mille lähemas järjekorras tahan läbi lugeda. Loomulikult... Vaata lähemalt ›
0
Meisterdasin endale hiljuti raamaturiiuli, mille kõige vasakpoolsema sektsiooni võtab kokku viitekirje „noored poliitiliselt laetud mitte-mehed“. Järgnev mõttearendus on pühendatud selle kategooria värskeimale lisandusele – Vaim Sarve raamatule „Radikaalne regilaul“. Teos on kokku pandud intervjuudest näitleja ja lavastaja Anne Türnpu ning folkloristide Andreas Kalkuni ja Janika Orasega. Teist akadeemilist aastat alustava folkloristikatudengina on mul keeruline käsitleda „Radikaalset regilaulu“ millegi muu. Vaata lähemalt ›
0
Tere üle hulga aja! Pidin järsku su peale mõtlema. Kuidas me spordilaagris koos jooksime ja metsa vahel lõõtsutades seisma jäime, sest võhm oli otsa saanud. Ja kuidas me korraga nägime meist natuke maad eespool suurt põtra. Suurte sarvedega. Ajasime silmad suureks ja vaatasime teineteisele otsa. Kas sina ei ole ka väsinud sellest, et meie aeg on nii ideoloogiline? Mul on tõesti vahel igatsus aja järele, mis oli kunagi pärast laulvat... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) on kuulutanud välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna kandidaadid. Janika Kronberg – pikaaegne tegevus pagulaskirjanduse vallas. Janika Kronberg on oluliselt panustanud pagulaskirjanduse uurimisse ja kodustamisse. Ta on esinenud eestlaste kogukondades üle maailma, kogunud väärtuslikke arhiivimaterjale ning toonud kasutusele uut teavet nii kirjasõna kui ka audiovisuaalsete projektide kaudu. Tema tähtsamad teosed on „Rännud kuue teejuhiga“ (2013), Vaata lähemalt ›
0
Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta mõtiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind jälle painama lause ühest teatriarvustusest: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult.“* See väide ei anna rahu, on küünistanud südant terve suve, nüüd juba sügisegi. Tõsi, kiskusin üksiku lause kontekstist välja, aga see toimib suurepäraselt ka iseseisvana, mõjub suisa manifestina. Oletan, et autor tahtis lugejat rabada, irriteerida. Taipan sedagi, et Hamleti. Vaata lähemalt ›
0
Põhjanaabrite suurim filmifestival „Armastus ja anarhia“ (HIFF) toimus tänavu septembris juba 38. korda. Augusti lõpus kostitas Soome kinopublikut ka „Espoo Ciné“, mis oli Helsingi filmipeole omamoodi sissejuhatus. Espoo filmifestival ja HIFF astuvad päris mõnusat paarisjalga: poolteist nädalat festivali, siis paar nädalat puhkamiseks ja siis veel kümme päeva filme peale. HIFFil on oma roll ka Soome filmitööstuse arendajana. Paraku jättis tänavusele festivalile märgi valitsuse teade, et plaanitakse märkimis Vaata lähemalt ›
0
Tartus toimus juba üheteistkümnendat korda Psühhodisko konverents. Ettevõtmise eestvedaja on Tartus 2016. aastast vinüülplaadipoodi Psühhoteek pidav Ahto Külvet – mees, keda saab teiste hulgas seostada vinüülplaadikultuuri taassünniga Eestis. Kuigi vinüülplaadi tagasitulek on üleilmne nähtus, väidab Külvet, et tema tegevust juhib pigem ta enda huvi kui moevool. Vinüülide vastu hakkas Külvet huvi tundma juba teismelisena, kui tema Õismäe paneelmaja korteri ühest toast sai vanemate heakskiidul stuudio-salong Vaata lähemalt ›
0
Valimisvõistlus on lõpusirgele jõudnud ning peagi saab valijaskond teenitud puhkuse ega pea enam ägama võimule pürgijate lubaduste ja enamjaolt sisutühjade loosungite koorma all. Osa taustavõitlejaist jääb küll püsivasse erutusseisundisse ja peab oma lootusetuid lahinguid edasi, kuid need kolivad õnneks ühismeedia ääreala kaugetesse kõlakodadesse, kust purskuva pritsmetega pihtasaamisest on rahumeelseil lihtne hoiduda. Ohtralt väitlusi vahendanud ajakirjandust peab seekord kiitma. Maa on suur ja igas nurgas Vaata lähemalt ›
0
Leedu kultuuristreik kogub ainult hoogu. Poliitmängude tõttu korraks Leedu kultuuriministriks saanud Ignotas Adomavičius astus küll tagasi, ent võitlus jätkub. Probleem on selles, et kultuuriministri portfell on Leedus praeguse seisuga endiselt kremlimeelse, homofoobse ja (päriselt) antisemiitliku partei Nemuno aušra (Nemunase Koidik) käes. Koalitsiooni juhtiv leedu sotsiaaldemokraatlik erakond oli küll nendega välistanud koostöö, kuid otsustas seejärel ümber. Sellele ei jäetud reageerimata. Põhimõtteliselt Vaata lähemalt ›
41
Andrus Kasemaa jutustab oma uues teoses kangelastest, keda ajalooõpikutest ei leia: isast, kes tassis jupphaaval Nõukogude Liitu laiali; emast, kes aitab väikelinna tehases Euroopat militariseerida; vanatädist ja -onust, kes on eeskujulikud kriisivarude kogujad – ja seda juba aastakümneid! Nende lugude foon on Ukrainas vältav sõda, kasvav hirm Vene kallaletungi ees ja mälestused Nõukogude okupatsiooni all elamisest. Geopoliitilised pinged ning kataklüsmide ootus seatakse romaanis „Minu kangelased“ vastamis Vaata lähemalt ›
0
Meie keskelt on lahkunud kauaaegne estoonlane, üle 50 lavarolli teinud tenor Tiit Tralla, kes oli aastatel 1955–1969 Estonia teatri koorilaulja, 1969–2001 ooperisolist ning aastast 1985 ühtlasi lavastaja assistent arvukate operettide ja ooperite juures. Lavaartistina oli Tiit Tralla hästi avatud energiaga ning eriti sobisid talle igasugused karakterrollid. Tõeliselt sügava ja meeldejääva osatäitmise tegi ta Šuiskina Modest Mussorgski ooperis „Boriss Godunov“ (1980) ning otsekui loodud oli talle Saare Juhan Vaata lähemalt ›
0
Juhid Tallinna „Open House’i“ üritusel tuuri, mis keskendub ruumi ja materjali vahe- ning taaskasutusele kesklinna uutes parkides. Mis on vahekasutus ja miks sellega ruumiloomes üldse tegelda tuleb? Linnas toimuvad muutused on aeglased. Mingi osa linnast on alati vahepealses seisundis, mingis limbo’s, mis ootab millegi juhtumist: planeeringu kehtestamist, projekteerimismenetluse lõppemist, ehitusloa väljastamist, kohtulahendit jne. Samal ajal kasvab nõudlus kvaliteetse ruumi järele. Vahekasutusega saavad n Vaata lähemalt ›
0
Väärtfilmikinode hetkeseisu üle arutlevad kolm värskelt ametisse asunud juhti: Tallinnfilmi alla kuuluvat kino Artis vedav Joonas Tartu, kino Sõpruse programmijuht Johannes Lõhmus ja Tartu Elektriteatri programmijuht Rasmus Rääk. Kui te siin ühe laua taha istute, siis kas näete enda kõrval konkurente või ajate kõik üht asja? Tallinn ja Tartu siin vast ei võitle, aga Sõprus ja Artis asuvad ju peaaegu kõrvuti. Rasmus Rääk: Tartust ei ole jah konkurentsi märgata. Vahel... Vaata lähemalt ›
137
Eesti kunstiakadeemia avatud loengute traditsioon jätkub sel hooajal kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning arhitektuuriteaduskonna koostöös. 2025/2026. loenguaasta fookuses on ruumiline keskkond hoole-eetika vaatepunktist: kuidas vastab ruum inimese füüsilistele, sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele vajadustele. Kui kõike hooletööga seonduvat on seni eelistatud vaadelda kui privaatsfääri, siis tegelikult on küsimus, keda, mil moel ja mil määral hoolimise vääriliseks peetakse, kelle eest hoolitse Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 12 |
Õhtuleht
|
17% 3 |
Delfi
|
12% 6 |
ERR
|
10% 1 |
Delfi Sport
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 13:32
Viimane uuendus: 13:26.
Uudiste reiting uuendatud: 13:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)