Kui rääkisin emale, et kirjutan Sirbi viimase külje riiuliveergu, palus ta seda kuulnuna mul ikka kõigile öelda, et mul on ikkagi päris raamatuid ka. Seega: mul on paberraamatuid ka, aga need ei ole nii huvitavad. Mu raamaturiiul on teiste inimeste riiulitega üsna sarnane. Seal on pooleks teoreetilist ja aimekirjandust, samuti ilukirjandust: väheke luulet, keskmisest rohkem ulmet. Organiseeritud on see suhteliselt suvaliselt ning umbes pooles ulatuses on riiuli sisu üldse kuskile... Vaata lähemalt ›
0
President Kersti Kaljulaid pidas Tallinn Music Week’i (TMW) konverentsil rohkete välisdelegaatide ees sütitava kõne. Ta alustas naljaga, et TMW fookusmaad on tänavu õigusega Ukraina ja Taiwan – mõistetav, sest kui Venemaa saab oma tahtmise, siis saab ka Hiina –, aga Kanada … Ainult Taani on veel puudu! Naerdi. Praegusel segaduse ajal peabki naerma, kuidas muidu. Tänavusel TMW-l käsitleti palju ebamugavaid teemasid. Kuidas saada hakkama ajal, kus kõik senised liitlassuhted ei... Vaata lähemalt ›
0
Mõne nädala eest sai teatavaks, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) leiab, et nende hooneid ei tohi pildistada ja filmida. Põhjenduseks on ikka see „muutunud julgeolekuolukord“, mille alla saab paigutada vajalikud, ent võimuliialdustest tiined piirangud ning suisa demagoogia. Nagu koroona-aastatelgi, soovitakse taas kärpida tegevust avalikus ruumis „turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks“. Antud juhul teeb olukorra naeruväärseks teatav annus naiivsust. PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luk Vaata lähemalt ›
8
Zody Burke, kes on varasemalt silma paistnud suuremõõtmeliste skulptuuride poolest (grupinäitus „Entroopia kadalipp“ EKA galeriis, 2023 ning „TASE’24“ lõputööde näitus Tallinna Kunstihoones, 2024) tõukub oma töödes tihtipeale mütoloogiast ning oma ameerika identiteedist. Ka tema hiljuti avatud isikunäitus Hobusepea galeriis pole erand, ehkki seekord on kunstnik inspiratsiooni saanud Jorge Luis Borgeselt. Kirjaniku 1947. aastal ilmunud lühijutust „Asterioni maja“ on võetud näituse pealkiri ning ka väljapanek Vaata lähemalt ›
2
Jüri Talveti tähtsus eesti kirjandusloos on vaieldamatu. Tõlkijana on Talvet vahendanud hispaania-, portugali-, katalaani- ja ingliskeelset luulet. Poeedi ja võrdleva kirjandusteadlasena on ta üks eesti luule tutvustajaid väljaspool kodumaad ning selle paigutajaid maailmakirjandusse. Talveti luulekäsitlustes on nii laia mõõdet kui ka sügavust. Seega on austus ja teatav aukartus Talveti luule ees loomulik. Tema luule ligitõmbavalt lihtne vorm kätkeb tihedat intertekstilist sisu. Tõsi, lugemiselamuseni on või Vaata lähemalt ›
20
Maarja Pärtna „Ülestõusmise serval“ pärjati Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade jagamisel eelmise aasta parimaks luulekoguks. Kuulunud seda otsust evivasse/kaaluvasse žüriisse, mainin siinkohal, et otsus oli ühehäälne. Mis teeb selle luulekogu siis nii eriliseks ja eristuvaks? Esiteks tõik, et Pärtnat tõesti huvitab, mis maailmas me elame ning mis sest maailmast kord saab, kui samaviisi jätkatakse. Raamatust raamatusse on autor järjepidevalt pööranud tähelepanu kliimasoojenemisele n Vaata lähemalt ›
104
Eesti Nüüdismuusika Keskus paikneb Mustpeade majas, mille ülakorrustel tegutseb Tallinna Filharmoonia. Hoone soklikorrusel, diskreetse sissepääsuga Pühavaimu tänavalt, toimetab juba neljandat aastat nüüdismuusika entusiastide kogukond. Praegu ühendab 2021. aastal loodud keskus seitset olulisemat Eesti nüüdismuusika organisatsiooni. Keskus pakub nüüdis- ja eksperimentaalmuusikutele tegutsemisruume, korraldab seminare, töötube ja kontserdisarju, vahendab meie nüüdismuusikat ja -muusikuid rahvusvahelisel kultu Vaata lähemalt ›
0
Märtsi alguse elamustest suure osa hõlmas 7. – 9. märtsini esimest korda Eesti nüüdismuusika keskuses Mustpeade maja keldrikorrusel peetud „HetkFest“ ehk hetkeloomingu festival (eestvedaja Kristjan Kannukene), mis hõlmas eri kunstiliike, sh ka tantsu ja teatrit. Muusika poolelt pakuti võimalust osaleda ka paaris õpitoas, sh ühe kogenuma Euroopa vabaimprovisaatori Maggie Nicolsi omas. Sealt panin kõrva taha nõuande, et mõistusel võib ju olla kümneid keerukaid ideid, aga kõige ausam eneseväljenduse impulss on Vaata lähemalt ›
0
Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga mõni nädal enne tema 85. sünnipäeva, keset maailmas pulbitsevaid poliitilisi muutusi, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisintellekti tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume või upume? Professor tuleb parasjagu üliõpilastele loengut andmast. Võtame tema väikeses kabinetis istet ja Marju kõneleb peaaegu et hinge tõmbamata ja innustunult tund aega järjest, et seejärel minna kinno Oscari-võitjast L Vaata lähemalt ›
26
Cinamoni keti hallatud IMAXi kino sulges Kosmose ruumides oma uksed 2022. aasta kevadel pärast kinoturgu kõvasti räsinud koroonapandeemiat. Muinsuskaitse all olev kinohoone seisis tänavu kevadeni jõude. Siis toimus järsku, ilma fanfaaride ja turunduseta 8. märtsil uue kultuurikeskuse Kosmos avapidu. Vaevu kolm ja pool nädalat hiljem, 3. aprillil, saabus juba teade, et kinohoone omanik Kosmos Invest Kapital OÜ lõpetas ettevõttega Tähesüsteem OÜ üürilepingu. Kolm ja pool nädalat on tõusuks ja languseks... Vaata lähemalt ›
98
Dakar, kus rallit enam ammu ei sõideta, on Lääne-Aafrika kaasaegse kunsti tähtis keskus. Senegal on piirkonnas stabiilsemaid riike. Kuigi postkoloniaalne ajalugu on Atlandi ookeani rannikul olnud kirju, on regiooni riikidel ühisjooni parasjagu ja Läänemere äärest pärit kunstitsurale on seal paljut, millega meie seisu võrrelda. Siinse ja sealse kunsti olukord on mingil moel sarnane: ühine on paine omaenda ja kohaliku identiteedi ning hegemoonilise kunstiilma vahel – et kes me siis siin... Vaata lähemalt ›
0
Lasteraamatumess Itaalia imelises Bologna linnas on lastekirjanduse vallas tegutsejatele esimene kevade märk. Peamiselt kirjastajatele ning teistele erialaspetsialistidele suunatud ettevõtmine oli siinsele kirjarahvale tänavu eriti pidulik – Eesti oli messi peakülaline. Seetõttu oldi juba ette ootusärevad ning meeled olid avatud millegi imetlusväärse kogemiseks. Õhus oli küsimusi. Missugune külaline on Eesti? Kas jääb tagasihoidlikult viisakaks ja tõsiseks või turgutab lõunamaise särtsakusega messipäevadest Vaata lähemalt ›
33
Egiptus seostub mulle demokraatiat pooldavate meeleavaldajate peksmisega araabia kevade aegu 2011. aastal. Eriti õudne mälupilt on sellest, kuidas kaks meest hoiavad naist kätest kinni ja politseinik lööb naist jalaga kõhtu. Naise keha on elutu. Tal on seljas pikk must kleit, mis on üles tõmmatud. Ma ei ole kunagi tahtnud Egiptusesse minna. Ometi, otselennud Tallinnast, odavad puhkusereisid, süütunne kiiresti kasvavate laste ees, kelle vanemad alati töötavad ega käi puhkusereisidel – kõik... Vaata lähemalt ›
0
Kellele kirjutavad arhitektid raamatuid, kui nende põhitöö valmib hoopis teises registris? Teevad kuhugi ümbritsevast ruumist üldistuse, mis tavapärasesse projekti seletuskirja ei mahu? Panevad kirja oma kreedo, sest arhitektid on väga süsteemne rahvas ning loomingulised põhimõtted paberil tooduna on puhtamad kui valminud majad oma lugematute aga’dega? Umbes sada aastat tagasi avaldas Le Corbusier moodsa arhitektuuri viis põhipunkti ja neid usutakse siiamaani. Vahel harva tehakse hüpe naaberpõllule ja kirja Vaata lähemalt ›
0
Rahandusminister Jürgen Ligi andis juba enne tuleva aasta riigieelarve arutelu algust kätte minoorse helistiku, kui ütles ERRile: „Ma nende palgatõusu-unistuste suhtes soovitaks olla hästi vaoshoitud, pettumus võib olla väga suur. Aga me loomulikult teeme oma parima.“ See pole üksnes avaliku sektori töötajatele ja nende ametiliitudele edastatud sõnum, et neil ei ole mõtet mingite taotluste ja ihadega lagedale tulla, läbirääkimisi soovida või koguni meeleavaldust korraldada. See on ka sõnum kolleegidele vali Vaata lähemalt ›
6
Äsja ilmunud raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“ koostaja Anneli Saro, selle teatri esteetikast kirjutav Luule Epner ja poliitilist suunda avav Eva-Liisa Linder räägivad aastatel 2004–2018 tegutsenud teatri NO99 jalajäljest Eesti ühiskonnas. Kuhu vastvalminud raamat teatriteaduses üldse paigutub ja kui palju on võimalik selliseid mahukamaid käsitlusi välja anda? Luule Epner: Teatritest on kirjutatud tegelikult päris palju, aga enamasti on need raamatud teatrite endi algatatud ja välja antud. Von Krahli teater. Vaata lähemalt ›
48
Viimase paari kuu jooksul USAs toimuva murega jälgimine tuletab meelde, et akadeemiline vabadus ja ülikoolide autonoomia ei ole enesestmõistetavad. Muu hulgas sunnib see sotsiaalteaduste olukorra, riskide ja vastutuse üle arutlema. Enam kui kaksteist aastat tagasi kirjutas selle nädala juubilar Marju Lauristin, et sotsiaalteadused peaksid Eestis kuuluma rahvusteaduste hulka, sest tegelevad meile ainuomaste teemade kontekstitundliku analüüsiga, Eesti sotsio-kultuurilise ja majandusliku, õigusliku ja poliitil Vaata lähemalt ›
98
Eesti teatriväljal toimub viimastel aastatel vaikne, aga tähtis teisenemine: dramaturgi positsioon liigub teatritegemisel aina kesksemale kohale, ta ühendatakse aina enamate valdkondade ja teatrikunsti osadega, ohjad jooksevad järjest enam dramaturgi kätte kokku. Dramaturg pole enam näitekirjaniku sünonüüm, lavastusdramaturg (kes põhimõtteliselt ei pea sõnagi kirja panema) on juba täiesti tavaline nähtus, keda ka traditsioonilisemad teatrid ja teatritegijad hea meelega oma töösse kaasavad.1 Ilmekas näide on Vaata lähemalt ›
0
Ma olen dramaturg, aga mind võib „lund ka rookima panna“. Ametijuhend pidavat olema selleks piisavalt paindlik. „Või pistame nad kassasse istuma.“ Äkki see oli uni, kus ma seda kuulsin? Ma olen dramaturg ja ma kardan, et linn kaebab mu kohtusse. Tahaks riided seljast võtta. Lavastuste plakatid kooruvad seintelt lahti. Kontor üüritakse varsti välja, sest enne teatrit oli siin ilusalong ja see tõi stabiilsemalt raha sisse. Ma olen dramaturg, kes pakendab... Vaata lähemalt ›
62
Äsja on oma artiklite ja mõtteavalduste kogumiku üllitanud arhitekt Martti Preem. Suuresti on tema tööelu kulgenud Tartus. Ta oli Tartu Riikliku Ülikooli Tartu linna kompleksuurimise laboratooriumis vanemteadur, siis Riikliku Uurimis- ja Projekteerimisinstituudi Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonna vanemarhitekt, Tartu linnaarhitekt (1991–1995), Tartu Ülikooli arhitekt (1995–2005). Edasi on ametiks olnud järgnemisi Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna, Tallinna linnaplaneerimiseameti üldplaneeringute. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
28% 11 |
Delfi Sport
|
13% 6 |
Õhtuleht
|
13% 7 |
Saarte Hääl
|
8% 5 |
ERR
|
5% 8 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.06.2025 11:17
Viimane uuendus: 11:14.
Uudiste reiting uuendatud: 11:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)