Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Re-sound love“ 22. III Vanemuise kontserdimajas. Floridante koosseisus Paul Daniel (barokk-kitarr ja elektrikitarr), Villu Vihermäe (viola da gamba), Saale Fischer (klavessiin), Genka ja DJ Paul Oja, Kadri Tegelmann (metsosopran), Floridante Consort, koormeister Lodewijk van der Ree. Kui öeldakse, et äärmused peaksid määrama skaala, tekib küsimus, millised need äärmused siis ikkagi on ning kas selle skaala […] Vaata lähemalt ›
60
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Metallikunstnike Liidu liige, metallikunstnik Aino Kapsta. Aino Kapsta (sünd Teelem) tuli ilmale 15. juulil 1935 Saaremaal Tagavere külas. Tema muusikaliselt väga andekas ema pühendus kodule, laste ja hiljem lapselastegi kasvatamisele, isa oli külasepp ja tema kaudu kuulus perele ka Tagavere paemurd. Just paemurd ja sepikoda andsid tütarlapsele tõuke […] Vaata lähemalt ›
0
XVII Eesti kammerkooride festival 23. III Pärnu vanalinna põhikoolis. XVII kammerkooride festival tõi kokku kõik konkursi õnnestumiseks tarvilikud komponendid: hästi ette valmistatud ja sisult tugevad konkursikavad, lauljale ja publikule mõnusa saali, rahvusvahelise koosseisuga žürii, kooride suurepärase pingejärjestuse ja tagatipuks veel kevadise päikese. Oli see vast üks õnnelik päev. „Tilluke, aga tubli,“ tuleb kohe algatuseks tunnustada kammerkooride […] Vaata lähemalt ›
280
Mängufilm „Langemise anatoomia“ („Anatomie d’une chute“, Prantsusmaa 2023, 152 min), režissöör Justine Triet, stsenaristid Justine Triet ja Arthur Harari, operaator Simon Beaufils. Osades Sandra Hüller, Swann Arlaud, Milo Machado-Graner, Samuel Theis jt. „Langemise anatoomia“ alguses räägivad kaks naist hubases mägimajakeses juttu. Edukas kirjanik Sandra (Sandra Hüller) paistab püüdvat külalisega, teda intervjueerima saabunud tudengiga, flirtida. Vestlust segab […] Vaata lähemalt ›
0
X vanamuusikafestival „Ceciliana“ kontsert „Re-sound love“ XVII kammerkooride festival Ardo Ran Varrese juubelikontsert „ARV 50“ Virgo Veldi kontsert EMTA sarjas „Meistrid laval“ Tallinna Linnateatri „Kiilaspäine lauljanna“ mängufilm „Langemise anatoomia“ In memoriam Aino Kapsta Esiküljel kirjandusteadlane ja -kriitik Indrek Ojam. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
11. aprillil kell 18 tunnustab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tänavusi aastapreemiate laureaate: Aasta Tekstiilikunstnik 2023 on Aet Ollisaar, Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2023 on Maria Kristiin Peterson ja Aasta Tekstiilitegu 2023 tunnustuse pälvis Maryliis Teinfeldt-Grinsi kogukonnaprojekt “Kes mäletab viimasena? Kes mäletab paremini?”. Aasta Tekstiilipreemiad 2023 nominente tutvustav väljapanek avatakse 11. aprillil Eesti Tekstiilikunstnike […] Vaata lähemalt ›
0
„Kirjandus, keha ja modernism“, Pille-Riin Larm vestleb Indrek Ojamiga Martin Haamer, „15 minuti linna potentsiaal“ Eesti teatri auhindade žüriiliikmete kommentaarid Marju Riisikamp, „Paastukuu muusika“ Jaanus Terasmaa, „Kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?“ Peeter Hõrak, Richard Meitern, „Sigimise hind“ Margus Ott, „Argidialektika XXV. Nüüd ja siis“ Intervjuu kunstiteadlase Rebeka Põldsamiga ukraina filmiteadlase Serhi Trõmbatšiga Esiküljel kirjandusteadlane ja -kriitik In Vaata lähemalt ›
0
Kunstnikud Flo Kasearu ja Elīna Vītola paigutavad Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsiekspositsioonis olevatele skulptuuridele minimonumendid – puugid. Näitus on avatud alates 5. aprillist. Tegemist on sekkuva näitusega „Haigem“, mille raames pannakse muuseumi kipskujud ellujäämisrežiimile – ligi 70 pronksist pisikest puuki nakatavad antiikkunsti kaasaegse kunstiga. Puugid on paigutatud ka Tartu Ülikooli loodusmuuseumi loomade topistele, sealne näitus kannab nime […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5.04 kl 18 avaneb A-Galerii SEIFIS Pilvi Tammoja näitus EI IIAL. Olete oodatud avamisele ja sõna levitama. Näitus jääb avatuks kuni 4.05. 2024. Armsama särk Ja kingitus sõbralt Veel mõned pisted teiselt Ning lõputa teekond võib alata Kõduvik on tulnud selleks, et jääda. … “Ei iial enam!”, vandus ta, kui laintesse vajus. … EI […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist. Teadust ja kunsti ühendava väljapaneku eesmärk on innustada publikut mõtlema inimeste mõjust teistele liikidele. Kuus kaasaegset kunstnikku eksponeerivad loodusmuuseumi püsinäituse keskel nüüdiskunsti, mille kaudu vaadelda inimeste suhet ohustatud ja väljasurnud liikidega. „Näitus võimaldab ainulaadsel ja mängulisel moel juhtida külastajate tähelepanu liikide hääbumisele ja samal ajal äratada nende […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäevast, 28. märtsist on Vabaduse galeriis avatud eesti kunsti elav klassiku Raul Meele isikunäitus „Kirjad Eesti laululindudelt”. Näitus jääb avatuks 24. aprillini 2024. Alates eelmise sajandi kuuekümnendate lõpust hakkas Meel “luuletekstikspildiks” (kunstniku enda termin) kokku kirjutama erinevate Eestis esinevate lindude häälitsusi. Kombineerides sellega konkreetse luule, visuaalse luule ja heliluule, on Meel linnulaulu transkribeerinud ning esitlenud […] Vaata lähemalt ›
0
Krista Mölder ja Alis Mäesalu Midagi ajutist ARS Projektiruum 1.–20. aprill 2024 Krista Mölderi ja Alis Mäesalu näitus “Midagi ajutist” avatakse 28. märtsil kell 17 ARS Projektiruumis. Näitus püsib avatuna 20. aprillini. Midagi ajutist – viiv, habras ja mööduv. Foto on see, mis ajutise lõhestab, püüdes hetke staatiliseks kujutiseks – veel muigeks jõudmata grimassiks, silmapiirini […] Vaata lähemalt ›
0
Teatri- ja Muusikamuuseum avaneb 23. märtsil uues kuues: tutvumist ootavad pöörased lood RUJA’st, Marju Kuudist, Eri Klasist ja paljudest teistest 23. märtsil avatakse Teatri- ja Muusikamuuseumi uuenenud maja koos näitusega “Pöörased lood teatrist ja muusikast”. Esmakordselt avatakse külastajatele kogu muuseumi maja ja näitusekülastajad pääsevad ka ruumidesse, kus varem olid arhiivid ja töötasid teadurid. Näitusel saab […] Vaata lähemalt ›
0
Lähen Andres Alveri juurde rääkima tema uuest raamatust „AA. Arhitektuurist“. 25 aastat tagasi andis ta välja eelmise, koos Veljo Kaasiku ja Tiit Trummaliga kirjutatud „Üle majade“, ülimalt täpse ajastu kogumiku, mille tekste tsiteeritakse siiamaani. 300 lehekülje võrra paksemas uues raamatus ta majadest üle ei saa, vahepealsete aastate jooksul on paljud seemned idanema läinud ja maju […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurielus valitseb krooniline rahapuudus. Ehitamine venib ja muudkui kallineb, vara laguneb või satub seetõttu koguni hävimisohtu. Investeerimisotsuseid lükatakse edasi ja tagasi. Valdkonna palgasaajad tunnevad end tõugatuna toimetuleku piirile. Varaste signaalide järgi loeb kultuuriministeerium eelarvevõitluse sügisel võidukaks, kui eelarve tänavusega võrreldes ei kahane. Nominaalne nullkasv ei peida toetuse ostujõu kadu, asjaosalised saavad seda omal nahal tundma. […] Vaata lähemalt ›
0
Need irinad peaksid olema irisetud ja küsimus passé – et kas meie kirjandusmaailm tunnustab naiste panust piisavalt. Kas naise kogemust, millest kirjutab naine, peetakse niisama kunstiväärtuslikuks kui mehe refleksioone, käigu need mis tahes soo kohta? No mis jutt see olgu! Sotsiaal- ja muust meediast võiks ju jääda mulje, et viimasel ajal haibitakse võimsalt just naisautorite […] Vaata lähemalt ›
48
Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist. Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus). Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest […] Vaata lähemalt ›
0
Teele Pehk on demokraatiarikastaja, kelle teemadeks linnaruum, avatud valitsemine ja rohepööre. Ta töötab juba üle aasta DD ehk teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis demokraatiakeskuses, kus lõimib koos kolleegidega kliimamuutusega kohanemise rahvakogusid demokraatiaarendusse. Tema ärgitusel ja korraldusel on Eestis toimunud juba kolm kliimakogu: Ida-Viru noortega aastal 2021 (korraldajad Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger), Tartus 2022. […] Vaata lähemalt ›
0
Uuringust räägib lähemalt selle üks koostaja, Civitta Eesti uuringute valdkonna juht Piia Viks-Binsol. Millised on uuringu peamised tulemused? Üldiselt tuleb välja positiivne joon. Eesti ettevõtted on hakanud agaramalt disaini kasutama, ettevõtjad mõistavad, et disain annab konkurentsieelise. Palju väikseid märke räägivad olukorra paranemisest. Kindlasti ei saa öelda, et praegune seis oleks ideaalne, kaugel sellest. Arenguruumi on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikaturu fookuspäev 6. III Erinevate Tubade Klubis. Eesti muusikaturu fookuspäev on 2021. aastast peetud üritus, kus muusikakorraldajad saavad omaette lahti rääkida parasjagu aktuaalsed mured ja rõõmud. Tänavuse kokkusaamise pealkirjaks oli pandud „Olukord on …, kuid see on meie tuleviku väetis!“ Esmalt ehmatasin, et meie kiiresti arenev muusikatööstus – sealhulgas needsamad, kes lõid TMW konverentsi, mis […] Vaata lähemalt ›
12
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.06.2026 23:38
Viimane uuendus: 23:34.
Uudiste reiting uuendatud: 23:34.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)