Soome filmirežissöör Jyrki Haapala (sünd 1971) on üks Karjala tänapäevase kultuuri loojatest. Ta on õppinud koreograafiks ja tantsijaks Helsingi teatrikõrgkoolis, seejärel töötanud elukutselise tantsijana eelkõige Soomes, Hollandis ja Belgias. 2020. aastal valiti Haapala 23 maailma kõige paljutõotavama kaasaegse tantsija hulka ja ta on esinenud festivalil „Flow“ , Helsingi disaininädalal, Kiasmas, Norra rahvusgaleriis ja Venemaal Karjala […] Vaata lähemalt ›
6
Aado Lintrop, Soome-ugri reisid. Kujundanud Pille Niin. EKM Teaduskirjastus, 2022. 336 lk. Indrek Jääts, Ääremaadel kõndija. Reisikirjeldusi soome-ugri aladelt. Toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Ivi Tammaru. Eesti Rahva Muuseum, 2023. 240 lk. Arvo Valton, Soome-ugri minu elus. Toimetanud Laur Vallikivi, Eva Toulouze ja Urmas Tõnisson. Ilmamaa, 2022. 320 lk. Alustuseks pean tunnistama üles, et sattusin neid raamatuid lähestikku lugema […] Vaata lähemalt ›
0
Sel kevadel ilmus Cambridge’i ülikooli kirjastuse mainekas sarjas „Ideas in context“ Eva Piirimäe raamat „Herder and Enlightenment Politics“ – monograafia, mis põhineb aastate pikkusel uurimistööl. Tervitan seda juba puhtalt teaduspoliitilistel põhjustel. Niivõrd kaalukas ning tiheda eelretsenseerimissõelaga kirjastuses avaldatud teos on Eesti teadusele märgilise tähtsusega. Käsitledes maailma ajaloos olulist mõtlejat, panustab see kõige otsesemalt rahvusvahelisse teadusdiskussiooni. […] Vaata lähemalt ›
69
Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Mure staatuse pärast“, autorid Kertu Moppel, Arthur Arula, Lauri Kaldoja, Maria Lee Liivak, Elina Reinold ja Markus Truup, lavastaja Kertu Moppel, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnik Arthur Arula, helikujundaja Lauri Kaldoja, valgustuskunstnik Raimond Danilov. Etendavad Kertu Moppel, Elina Reinold, Lauri Kaldoja ja Markus Truup. Esietendus 16. XII 2023 Kanuti gildi saalis. […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri ja EMTA lavakunstikooli „Päva lõpuks, kiigu“, autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd, teksti autorid trupp ja Renate Keerd, muusikalised kujundajad Renate Keerd ja Karl Birnbaum, valguskujundajad Renate Keerd ja Kärt Karro. Etendavad Alice Siil, Astra Irene Susi, Edgar Vunš, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Juhan Soon, Karl Birnbaum, Kristina […] Vaata lähemalt ›
0
Üks tont käib mööda ilma. See on revolutsioonitont. Innovatsioon. Pööre. Läbimurre. Avangard. Uudne, moodne, progressiivne, originaalne, tänapäevane. Lakota indiaani aktivist Russell Means tõdeb oma kuulsas kõnes „Üks ja sama laul“*, et Euroopa ootab alati ärevalt mingit lunastajat, olgu too siis Jeesus Kristus, Karl Marx või Albert Einstein. Meansil on lihtne rusikareegel: „Euroopaliku revolutsioonilise õpetuse tõelist […] Vaata lähemalt ›
15
Maailma üks juhtivaid budismiuurijaid professor Richard F. Gombrich pidas lõppenud aastal 14. kuni 16. novembrini Tartu ülikoolis kursuse „Budismi lugu“ raames kolm avalikku loengut. Olete andnud suure panuse budismiuuringutesse. Mis pani teid sellest valdkonnast huvituma? Poleks arvanud, et budismist saab minu peamine teema. Ma ei usu, et saan end budistiks nimetada, sest ma ei usu […] Vaata lähemalt ›
0
Praegu ma kirjutan seda juttu siin. Liigendan siin mõtteid, juhin mõttehoogu, sulatan üles mõtlemise ja olemise tardumusi, liigun iseenda ja maailma sulaolekusse, elan intensiivsemalt ja ehtsamalt. Kuid kas ei peaks ma hoopis lapsega rääkima? Sõbrale helistama? Trenni tegema? Raamatut lugema? Tantsima? Puulusikat voolima? Mediteerima? Arvuti taga istudes ja siinset lugu kirjutades jään ühekülgseks. Ma pean […] Vaata lähemalt ›
0
Mu keha on mu kõige lähem asi, jagan teda vähestega. Õppekaaslaste puudutused on aga nii mõnegi lähedase inimese puudutustest objektiivselt mõõtes palju intiimsemad – kehale aga tähenduseta. Intiimsustunnetus tõmbub kokku ja isiklik ruum kahaneb olematuks, kuigi puudutajad ei ole arstid, kellele toimingud kehadega on vaikimisi lubatud. Lahingpaarilise käsivars on turvaliselt soe. Veresooned on suured, […] Vaata lähemalt ›
273
Mängufilm „Unenäo stsenaarium“ („Dream Scenario“, USA 2023, 102 min), režissöör-stsenarist Kristoffer Borgli, operaator Benjamin Loeb, helilooja Owen Pallett. Osades Nicolas Cage, Julianne Nicholson, Michael Cera, Lily Bird jt. Ma ei mäleta kõiki neid filme, millest vanemad 1990ndatel telekanaleid läbi klõpsides rääkisid, ent lapselegi oli selge, et see oli Nicolas Cage’i kümnend. Üheksakümnendate alguses kandis Cage püütoninahast […] Vaata lähemalt ›
0
Soome Rahvusteatri „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ („Pentti Linkola – kaltaisemme?“), autorid Eeva Putro ja Atro Kahiluoto, lavastaja Atro Kahiluoto, lavakujundaja Katri Rentto, kostüümikunstnik Saija Siekkinen, muusikaline ja helikujundaja Roni Martin, koreograaf Panu Varstala, valguskujundaja Ville Toikka, videokunstnik Joona Pettersson, dramaturg Eva Buchwald. Mängivad Mia Hafrén, Roni Martin, Eeva Putro, Timo Tuominen ja Panu Varstala. […] Vaata lähemalt ›
3
Film muusikalisest improvisatsioonist „Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest“ (Rühm Pluss Null, Eesti, 49 min). Idee autor Heli Reimann, režissöörid Heli Reimann ja Erik Norkroos, kunstnik Erki Kasemets, operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu ja Heli Reimann, helilooja Raun Juurikas. Film on valminud loovuurimuslikus projektis „Muusika kui varjupaik Eesti džässmuusikute kogemuses“. Võib-olla see siis polegi vajalik, aga on […] Vaata lähemalt ›
113
Tõnu Õnnepalu, Udu. Toimetanud Tuuli Elstrok. Kujundanud Mai Grepp. Rahva Raamat ja Edasi.org, 2023. 278 lk. Tõnu Õnnepalu iga teos väärib põhjalikku käsitlust, aga alati ei pea selleks, et sisukat raamatut esile tõsta, kulutama palju sõnu. Õnnepalu „Udu“ on tummine lugemine, „innustav ja hariv“ nagu ajakiri Edasigi, kus enamik kogumiku artikleid algselt on ilmunud. Nendin siinkohal, […] Vaata lähemalt ›
0
5. jaanuaril 2024 lahkus Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Toomas Haldma. Jääme teda meenutama südamliku õppejõu, kauaaegse teadlase ja toetava kolleegina. Toomas Haldma sündis 21. novembril 1957 Tartus. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal majandusküberneetika eriala cum laude. Toomase enda sõnul oli erialavalik pooljuhuslik, kuid õige pea pärast õpingute alustamist mõistis ta, et oli teinud suurepärase otsuse. […] Vaata lähemalt ›
0
„Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“ taasavaldati kaks Jorge Luis Borgese jutukogu. Tolle argentina kirjaniku austajale paras pettumus. Seitsmekümne kuue aastase „Liivaraamat“ ja kaheksakümne nelja aastase „Shakespeare’i mälu“ ei küüni neljakümne viie aastase „Fiktsioonide“ ja viiekümneaastase „Alephi“ meisterlikkuseni. Klaarika Kaldjärve saatesõnas korduv mõiste „ideed“ on raugastunud Borgesel ammendunud, fall’n into the sere, the yellow leaf, nagu ta ise […] Vaata lähemalt ›
24
Romaani „Puust palitu“ tegevus toimub 1931. aastal Pohjanmaal. Mitu korda raseduse katkemise üle elanud Elena õmbleb oma abikaasa kirstuäris ämma õpetust mööda sarkadesse polstreid. Englund kirjeldab raskepärast soome elu, kus leib tuleb lauale kõva tööga ja õrnust asendab mühatus enne pealeronimist. Töö kirstuäris rusub mõnevõrra, ent inimesed surevad sajaprotsendilise kindlusega ja kliente jätkub ning õmmeldes saab […] Vaata lähemalt ›
69
Anna Englundi „Puust palitu“ Jorge Luis Borgese „Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ film muusikalisest improvisatsioonist „Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest“ Soome Rahvusteatri „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ ja „Europeana“ mängufilm „Unenäo stsenaarium“ In memoriam Toomas Haldma Esiküljel Kristi Grišakov. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres. Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“. Bioloogi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi 2023. aasta laureaadid „Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Kristi Grišakoviga Jürgen Karvak, Tuul Sepp, „„Kujuta ette““ Reiko Lill, „Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi“ Priit-Kalev Parts, „Maailm on väsinud revolutsioonidest“ Margus Ott, „Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus“ Intervjuu kooridirigent Heather MacLaughlin Garbesiga režissöör Martti Heldega režissöör Jyrki Haapalaga budismiuurija Richard F. Gombrichiga Esiküljel Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 12.01 kl 18 avaneb Maarja Niinemägi isikunäitus PIIRATUSE PIIR A-Galerii SEIFIS. Näitus püsib avatuna kuni 23.02. Isikunäitusel PIIRATUSE PIIR esitleb Maarja Niinemägi sõrmuseid, mille loomisel on kunstnik kasutanud erinevaid materjale ning tehnoloogiaid, näiteks titaan, pühvlisarv, eebenipuu, graveerimine, neetimine ja anodeerimine. Suuremate abstraktsete ehete valmistamine on disaini ja ehtekunsti piiridega mängiv loominguline praktika. Maarja Niinemägi: […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 23:54
Viimane uuendus: 23:46.
Uudiste reiting uuendatud: 23:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)