Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Muidugi on inimest võimatu määratleda üksnes tema kahe – pealegi näiliselt vastuolulise – loomupärase hoiaku kaudu. Sirje Helme puhul kõlavad need kaks siiski hästi kokku, tõestades (veel kord), et suured teod kultuuriväljal saavadki sündida ühelt poolt olemasolevat pärandit hoides ja teisalt seda oma kaasajas aktualiseerides. Ka kunsti puhul toob pärandi aeg-ajalt uue pilguga ülevaatamine kaasa […] Vaata lähemalt ›
3
Kui algaja kirjandushuviline võtab pähe alustada tutvust Arvo Valtoni loominguga tema „Kogutud teostest“, võib teda üsna pea tabada äng. Kahaneva lugemisvalmiduse juures näib juba sellise mahu läbilugemine olevat elutöö. 24-köiteliseks kavandatud „Kogutud teoseid“ on aga praeguseks ilmunud 30. Nõnda on, et kui aeglasem lugeja alles hoogu võtab, on kirjanikul järgmine raamat juba ilmunud. Meenub antiikfilosoofiast […] Vaata lähemalt ›
0
Olav Ehala muusika võib eesti heliloojate hulgast eksimatult ära tunda. Tema lugudel on eriline värv, iseomased hoogsa joonega meloodiakäigud ja katsumusi pakkuv rütmimuster. Võib kahtlustada, et selline ainulaadne kombo on kujunenud siinse estraadi ning 1960ndatel ja 1970ndatel kireva lääne kiiresti muutuvate muusikastiilide rägastiku mõjul. Kogu selle pillerkaari on ta teinud enda omaks ja saanud sellega […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Anna Hints ja Marianne Ostrat – dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“. Filmilavastaja Anna Hintsi ja produtsent Marianne Ostrati 2023. aasta alguses välja toodud dokumentaalfilmil „Savvusanna sõsarad“ õnnestus aasta vältel purustada nii mõnigi Eesti filmi klaaslagi, millest läbi kumavad punase vaibaga kaetud trepi kõrgustesse küündivad ülemised astmed olid jäänud seni kättesaamatuks. Esimese Eesti dokumentaalfilmina jõudis see filmifestivali „Sundance“ […] Vaata lähemalt ›
0
Marika Lõoke ja Jüri Okas – arhitektuuriloomingu kõrge kvaliteedi ja Eesti ruumikultuuri järjepideva uuendamise eest. Aleksander Jakovlev, Arhitektuuri ellujäämise lühikursus. – Sirp 13. III 2014. Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul. Rait Avestik, Eesti Teatriliit 60. – Sirp 2. XII 2005. Tambet Kaugema, Pealelend: Riina […] Vaata lähemalt ›
0
Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Põltsamaa lossi rekonstrueerimise eest. Epp Lankots, Põltsamaa lossi toores ilu. – Sirp 15. XII 2023. Anna Hints ja Marianne Ostrat Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali peapreemia aasta filmi „Savvusanna sõsarad“ eest. Merit Kask, Vaistu võidukäik ehk Hüva leili. – Sirp 24. III […] Vaata lähemalt ›
0
Immuunsüsteem on kui organismi kaitseks jõud ühendanud kaitsevägi, politsei, päästeamet ja arstiabi. Kuidas see kõik toimib ja mida tähendab organismile, kui midagi selles süsteemis peaks viltu minema, teab alati Raivo Uibo, üks viiest akadeemikuks valitust kuulsast Tamme gümnaasiumi ehk vanasti Tartu 5. keskkooli 1967. aastal lõpetanud keemiaklassist. Tema edasine teekond on pealtnäha otsekui kerge jalutuskäik […] Vaata lähemalt ›
0
Olav Ehala muusika võib eesti heliloojate hulgast eksimatult ära tunda. Tema lugudel on eriline värv, iseomased hoogsa joonega meloodiakäigud ja katsumusi pakkuv rütmimuster. Võib kahtlustada, et selline ainulaadne kombo on kujunenud siinse estraadi ning 1960ndatel ja 1970ndatel kireva lääne kiiresti muutuvate muusikastiilide rägastiku mõjul. Kogu selle pillerkaari on ta teinud enda omaks ja saanud sellega […] Vaata lähemalt ›
0
Mis liigub, see kulub. Mehaaniliste masinate ajastul on kulumiskindlus pikaealiste seadmete loomise peaülesandeid. Osaliselt saab seda lahendada määrimisega või hoides mõnel muul moel detailide pinnad teineteisest eemal, näiteks magnetvälja või suruõhu abil. Need võtted sobivad siiski harva. Kunagi metalli karastati või puust tehtud detailide kokkupuutuvaid pindu põletati. Või siis sobitati sellised materjalid, mille omavaheline hõõrdumine […] Vaata lähemalt ›
0
Aastail 2020–2023 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat. Aju analüüsist aru tunnetamiseni Jaan Aru, snd 1984, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduste instituut, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ […] Vaata lähemalt ›
0
Tõlkija Juhan Pallast (1889–?) adekvaatse ettekujutuse saamine on raske ülesanne, kuna tema kohta on leida väga vähe infot, isegi eluaastate kohta ei ole täpseid andmeid. Omaaegses ajakirjanduses on ilmunud vaid üksikud raamatureklaamid Pallalt ilmunud tõlgete kohta ning üks artikkel. Peamiselt on teda mainitud seoses Friedrich Nietzsche „Nõnda kõneles Zarathustra“ tõlkega eesti keelde, mis ilmus 1932. […] Vaata lähemalt ›
52
Galileo ja Newtoni aegadel hakkas levima mehhanistlik maailmakäsitlus, mille järgi oli loodus Jumala konstrueeritud keeruline masinavärk, mis kord käima panduna kulgeb oma rada. Selle mõju on moodsas mõtteviisis tunda tänini, mistõttu on visa kaduma arusaam, justkui oleks loodus masin, mida saab parandada ja millele tekitatud kahju vajadusel heastada. Selline vaatenurk toidab omakorda vankumatut usku tehnoloogiasse […] Vaata lähemalt ›
129
Kujutage ette ühte paneelmajade vahel asuvat koolimaja, mille köögis käib õhtutundidel ja nädalavahetustel tippkoka juhendamisel restoranivääriliste roogade valmistamine. Tuntust kogunud sotsiaalsel ettevõttel on juba päris palju kliente, kes hindavad selle toidu lugu ja tellivad kooliköögis tehtut kodustele pidulaudadele. Osa tulust jagatakse kooliga. Ettevõte pakub ka kooliõpilastele ja soovijatele toiduainete ülejääkidest toiduvalmistamise töötubasid, seisab toiduraiskamise vastu […] Vaata lähemalt ›
17
Hiljuti linastus Kumus värske dokumentaalfilm „Utoopia jõud“,1 mis harutas lahti Le Corbusier’ ja teiste tema kaasaegsete 1950. aastatel Indiasse kavandatud Chandigarhi hiidlinna loo. Filmist õhkub uhkust arhitektuurilegendi kohalolu üle, kuid ka globaalse arhitektuurikeele teatavat haavatavust, mis Euroopa modernismist välja kasvanuna ülerahvastatud värvilises Indias ei toimi. Samal perioodil realiseerusid Le Corbusier’ utoopiast kantud sotsiaalsed ideed ka […] Vaata lähemalt ›
0
Maastik jalge ees on languses, õhus on tunda niiske mulla lõhna. Astud edasi, puud ja alustaimestik asenduvad sangleppade, laialehiste saarte, pärnade, jalakate, väänleva humala ja kõrgete sõnajalgadega. Selja taha jäänud palavus asendub niiske ja jahedama kosutava õhuga. Proovid üle hüpata märgadest kohtadest ja saapad kuivana hoida. Juba kõlab veevulin ning päike sillerdab jooksval veel. Astud […] Vaata lähemalt ›
15
Rändasin hiljuti sõpradega Ecuadoris, mille põhiseaduses tunnustatakse 2008. aastast esimest korda maailmas loodust õigussubjektina. Ehkki praegu keerulises olukorras, on see mitmes mõttes vaimustava ajalooga riik: kohalikud astusid raevukalt vastu nii inkadele kui ka hispaanlastele, Lõuna-Ameerika mõõtkavas väikeriik iseseisvus aastal 1822 ja sai vabariigiks 1830. Kilpkonnasaared Olin Galápagose saartele reisides skeptiline: pole ju võimalik, et loom inimest ei […] Vaata lähemalt ›
83
Minu keha on minu sõber, kusjuures mitte lihtsalt hea, vaid parim. Või noh, ega teisi ju niimoodi ei tea ka. Muide, kas see jätab päris terve psüühika mulje, kui ma kirjutan siin oma kehast kolmandas isikus? Me nagu üks ei olegi või? Igatahes on minu keha mulle isegi veel lähem kui oma särk, sest särgi […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast pikka mahlast elu lahkus meie seast viljakas toimetaja ja tõlkija Helle-Iris Michelson. Helle-Iris Michelson (kuni 1937 Roosmann, kuni abiellumiseni 1958 Roosma) sündis Tallinnas 4. novembril 1929. aastal. Pärast Tallinna 4. keskkooli lõpetamist asus ta õppima Leningradi Lesgafti-nimelisse treenerite kooli, mille lõpetas ujumistreenerina 1951. aastal. 1952. aastal astus ta Leningradi 2. võõrkeelte instituuti, mille lõpetas prantsuse filoloogina 1956. Ta alustas ujumistreeninguid […] Vaata lähemalt ›
0
19. veebruaril, Jaan Krossi 104. sünniaastapäeval selgus temanimelise auhinna tänavune laureaat: tunnustuse pälvis Rein Veidemann raamatuga „Järjehoidja“ (EKSA, 2022). Teosesse on koondatud valik aastatel 2000–2022 perioodikas või kogumikes ilmunud arvustusi, loomingulisi portreid, pühenduskõnesid, ettekandeid ja järelehüüdeid. „Kõigis etteastetes on saatnud mind hool, et eesti kirjakultuur ei katkeks. Sest see tähendaks ka meie rahvusena olemise lõppu,“ mõtiskleb […] Vaata lähemalt ›
0
Liisa Kruusmäe näitus „Mälestused Altai kraist“, kuraator Anneliis Lepp. Tallinna linnagaleriis kuni 31. III 2024. Ma olen hoidnud käsi, mis on hoidnud käsi, mis on teeninud mõisas, ehk ma olen hoidnud käest kinni oma vanaemaga, kes on omakorda hoidnud käest kinni oma vanaemaga. Ajaloo perspektiivis on alati midagi hämmastavat: kui lähedal eri ajastud käsi käes […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Naine
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 04:57
Viimane uuendus: 04:50.
Uudiste reiting uuendatud: 04:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)