„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on rahvusvaheliselt ja loomulikult ka Eestis vaimse tervise kuu. Tänavu lähtuti tõsiasjast, et head suhted peres, sõpruskonnas ja laiemaltki aitavad hoida meie endi ja ka meie lähedaste vaimset tervist. Headest suhetest ei ole aga palju abi, kui ravimata jääb ärevuse, hirmu ja mure juur ajusagaras, kus iga päev salvestatakse ja töödeldakse informatsiooni Venemaa kohta. […] Vaata lähemalt ›
0
Alustagem in medias res. Kunagi oli kindlat ideoloogiat tähistav sõna fašism, millest ajapikku on saanud kõigile ideoloogilistele suundadele sobiv sõimusõna, mis märgib lihtsalt eriti suurt vaenlast. Terrorismi alla käib üsna suvaline vägivald. Rassism on laienenud ammu üle rassipiiride. Ma olen isegi nimetanud rassismiks lääneeurooplaste kommet pidada idaeurooplasi, sealhulgas eestlasi alaarenenud olenditeks. Ja viimase aja suursaavutus […] Vaata lähemalt ›
0
Argimütoloog Mati Unt märkas juba varakapitalismi varastel tundidel 1990ndail, et „elu, mis oli aastakümneid küllaltki homogeenne, polariseerub nüüd järjest. Rikkad ja vaesed torkavad üha enam silma ja on tunne, et ka ilusate ja inetute vahemaa suureneb, ilusad muutuvad ilusamaks ja inetud inetumaks.“ Unt siiski sotsiaalset kliimat kohendama ei kippunud, lobises niisama itsitavalt nähtustest nagu Mõis, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on kunstiteadlane, kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja ja Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galerii galerist Reet Varblane. Reet Varblane lõpetas 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna, kus oli toona ainsana Eestis võimalik spetsialiseeruda kunstiajaloole. Tartu ajalooõppes rõhutati akadeemilist põhimõtet sine ira et studio ehk „vihata ja poolehoiuta“ ning Reet Varblase erialase tegevuse aluseks oli see printsiip nii […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi juba üle kuu ringleb Youtube’i jututubades Putini surma müüt, mille käis 26. oktoobril välja kanal General SVR ja mida on võimendanud ka Vladimir Solovei, siis ei näi maailm väga seda müüti uskuvat. Tegelane, kes kannab Putini nime, on hoopis tuule tiibadesse saanud, osaleb G20 kohtumisel ja paneb paika teda manitsenud Olaf Scholzi. Ometi ei […] Vaata lähemalt ›
0
Multitalent, esseist ja filosoof, muusik ja etenduskunstnik, Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo kaasprofessor Roomet Jakapi avaldas hiljaaegu filosoofiast, haridus- ja teaduspoliitikast ning kunstist rääkiva artiklikogumiku „(Ir)ratsionaalne“. Olles filosoofiavallas kõigiti pedantne ja innukas analüütiline töömesilane, vihjab Jakapi justkui ometi, et selline roll ei ole mõeldav oma tegevust lõpuni tõsiselt võttes. Milline korralikku ETISe klassifikaatorit taotlev analüütik paneb […] Vaata lähemalt ›
220
Näitus „Conrad Dellingshuseni joonistatud maailm“, koostaja Inna Põltsam-Jürjo, kujundaja Krista Lepland. Tallinna linnaarhiivis 6. X – 31. XII. Conrad Dellingshusen (1527–1603) oli tähelepanuväärne mees. Ta oli XVI sajandil oma kodulinna hea käekäigu nimel tegutsev linnaametnik – sündik ja raesekretär. Selleks et sündikuks saada ja hakata raele juriidilist nõu andma, oli vaja korralikku haridust. Dellingshusen oli […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti jõudsid Ameerika Ühendriikides lõpule selle sajandi pikimad ja märgiliste võitudega filmitööstuse ametiühingute streigid suurtootjate ühenduse AMPTP1 ja stsenaristide WGA2 ning näitlejate SAG-AFTRA3 vahel, mille taustsüsteemist 15. septembri Sirbis4 olen ka kirjutanud. Sellest tõukuvalt kutsusin ühe laua taha erialaliitude esindajad, et uurida, kuidas meie näitlejad, produtsendid, režissöörid ja stsenaristid koostööd teevad ja mida tuleb teha, […] Vaata lähemalt ›
0
Vendade Coenite mängufilmis „Barton Fink“ (1991) tähistab stsenaristist nimitegelane väga eduka päevatöö lõppu maniakaalsusse kalduva koreograafianumbriga tantsupõrandal. Tavakodanikud üritavad teda korrale kutsuda, ja Barton jõuab hõisata „Ma olen kirjanik, ma loon!“, enne kui kellegi mõistmatu ja raske rusikas eufoorilise stsenaristi vastu maad virutab. Üle 30 aasta vana film, kus pilatakse Hollywoodi mogulite aegset nn kuldajastut, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Vend Antigone, ema Oidipus“, autor Mati Unt, lavastaja ja kunstnik Tiit Ojasoo, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, helikujundajad Tiit Ojasoo, Anne Türnpu ja Lisanne Rull, valguskujundaja Kaido Mikk. Mängivad Lauri Kaldoja, Guido Kangur, Helena Lotman, Hilje Murel, Karmo Nigula, Raimo Pass, Mirtel Pohla, Teele Pärn, Gert Raudsep, Inga Salurand, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Ursel Tilk, […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Tuhkvalge“, heliloojad Edward Elgar ja Gustav Holst, lavastaja ja koreograaf Jevgeni Grib, muusikajuht ja dirigent Risto Joost, dirigendid Martin Sildos ja Taavi Kull, lavastusdramaturg ja libretist Siret Campbell, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Liisi Eesmaa, valguskunstnik Priidu Adlas. Tantsivad Raminta Rudžionytė-Jordan, Caroline Maquignon, Gus Upchurch, Bradley Howell, Maria Engel, Georgia Toni Hyrkäs, Alexander Germain Drew, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. aastapäevale ja Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäevale pühendatud mees- ja noormeestekooride konkurss 26. XI EMTA suures saalis. Viieaastase intervalliga peetav võistulaulmine peegeldab meeskooride hetkeseisu ja tõi seekord pealinna 19 koori. Särama jäi suurepäraseid esitusi, kuid südant närib kahtluseuss meeskooride järelkasvu pärast. Konkursi žürii esimees, rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja ütles laulumeestele: „Täna […] Vaata lähemalt ›
180
„Täname ja tunnustame pärandi hoidmise ja arendamise eest!“ seisab tänukirjal, mille Võru linnavalitsuse esindajad 2. novembril toimunud muinsuskaitseameti aastaauhindade üleandmisel vastu võtsid. Võru linn pälvis ametilt laureaaditiitli kultuuripärandit väärtustava kohaliku omavalitsuse kategoorias. Miks just Võru, on asjakohane küsida. Vastuse leidmiseks tuleb minna tagasi aega, mil Eesti regionaalpoliitika ja -arengu sihiks seati rahvastiku koondamine suurematesse keskustesse. […] Vaata lähemalt ›
0
20. novembril kiitis Tallinna volikogu heaks jätkusuutliku linnaliikluse kava. Kuidas see kava elluviidult linlaste elu parandab, selgitavad Tallinna abilinnapead Vladimir Svet ja Madle Lippus. Mis on „Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuskava 2035“ ja milliseid kokkuleppeid see sisaldab? Vladimir Svet: See on märgiline dokument ja otsuste kogum, mis on toiminud ka enne selle kehtima hakkamist. Linnavalitsus on selle […] Vaata lähemalt ›
0
1 Lõikuskuu hommik ja Seine-jõgi. 2 Hüvasti, Rouen, sõtta hüüdvate hüvedega! 3 Aurik F e l i x Fa u r e ’ i korstna nõgi. 4 Vasakul paplid reas väändunud tüvedega. 5 Kui vaatad, neis dekadentide eelkäijaid näed. 6 Teisel pool seinati kivitahvlimäed. 7 Valged majad ja müürid väätkasvudesse peidetud. 8 […] Vaata lähemalt ›
0
21. novembril jagati kahekümnendat korda jagati Paabeli Torni auhindu aasta jooksul tõlgitud laste- ja noorteraamatutele. Täpsemalt siis nii, et mõlemas kategoorias – juturaamat ja pildiraamat – on valitud kuni viis nominenti. Nende hulgast tõstetakse esile üks juturaamat ja üks pildiraamat, mille tõlkija, autor, illustraator ja kirjastus saavad audiplomi. Kõik nomineeritud teoste tõlkijad, autorid, illustraatorid ja kirjastused saavad […] Vaata lähemalt ›
30
Formaalsused tühikäigul Kaks aastat oma järeldoktorantuurist veetsin ma Tšiili pealinnas Santiagos, töötades sealses paavstlikus katoliku ülikoolis. Pärast ohjeldamatule hulgale tembeldatud paberitele allakirjutamist ülikooliga töölepingu sõlmimisel pandi mulle lõpuks ette üks väga esinduslikul kriitpaberil, terviklikult kujundatud ja ilukirjas looklevate kriksadullidega kaunistatud tekst. Kahes eksemplaris, nagu ikka. Ja tehti jälle käte abil selgeks (sest ükski inimene administratsioonist […] Vaata lähemalt ›
0
Seda lugu ajendas mind kirjutama oktoobrikuus Eesti Rahva Muuseumis avatud näitus „Mets vastab, allikas kõnetab“, kus vaatamiseks on välja pandud eesti kunstnike konkursitööd, mis on ajendatud otse loodusest saadud ideedest. Paljud kunstnikud mainisid, et algul nad kahtlesid, kas oskavad midagi sellist luua, aga tulemus on vapustav. Erilised on konkursi võitnud ehtekunstniku Katrin Veegeni ehted, aga […] Vaata lähemalt ›
130
Olen ennasttäis. Ma olen kõige-kõige. Üle kõigi. Etem, parem. Ma olen nii ennasttäis, et hõlman lisaks omaenda kehale ka oma lähiruumi ja asju selles. Minu valmistatud puulusikas ja minu keevitatud taburet on võrratud, tippude tipp. See minu tekst siin on kõikse parem maailmas. Minu eluase on kõige oivalisem. Minu lapsed on kõige tublimad, ilusamad, targemad […] Vaata lähemalt ›
0
See polnud armastus esimesest silmapilgust. Minu kujutluses olid sirgete laiade avenüüdega uhked pealinnad nagu Pariis või Madrid, ent kui ma 2001. aasta suvel esimest korda Lissabonis maandusin, oli sealne minu kujutelmast kaunis kaugel. Iseäranis Bairro Alto ja Alfama, mis oma mäest üles-alla vonklevate kitsaste tänavate, neil metsikul kiirusel tuhisevate kollaste trammide ja nende eest viimasel […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Accelerista
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 16:36
Viimane uuendus: 16:34.
Uudiste reiting uuendatud: 16:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)