Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud kooliteatrite liikumise kauaaegne vaimne ema Lianne Saage-Vahur. Õpetades 1989. aastast Jõgeva koolides kirjandust ja teatrikunsti, asutas ta 1990. aastal kooliteatri Liblikapüüdja, kust on kolmekümne aasta jooksul sirgunud paljud eesti teatri praegu olulised tegijad, nagu Martin Algus, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Tiit Sukk, Mari Abel, Martin Kõiv, Meelis Põdersoo, Karl Sakrits, Mihkel […] Vaata lähemalt ›
0
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja eˉlektroni „Ligipääsmatuse poolus“, autorid Eva Maria Aru, Karl Jakob Bartels, Pamela Ebber, Madleen Maria Kirja, Kärt Kokkota, Getriin Kotsar, Isabel Laiapea, Maria Helena Seppik, Kristjan Taska, Ronja Marie Tepp, Robin Täpp, Aleks Mathias Viidik, Oskar Viirand, Jaagup Maidla, Deili Post, Sten Hendrik Killak, Robin Valge, Kris-Kervin Mölder, Laura Sinimäe, Heneliis Notton, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on skulptor Rait Pärg. Rait Pärg sündis 2. juunil 1966. aastal Pärnus. Pärast Pärnu I keskkooli lõpetamist õppis Pärg aastatel 1981–1985 Tartu kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise erialal ja aastatel 1985–1994 Tallinna kunstiülikoolis skulptuuri eriala. Näitustel hakkas ta aktiivselt osalema 1989. aastal, esimeseks avalikuks esinemine sai teoks noorte kunstnike näitusel Tartus. Esimene isikunäitus toimus tal […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambli Ludens kontsert „Arnold Schönberg 150. Kuu-Pierrot“ 4. II Muba suures kammersaalis. Tuuri Dede (metsosopran); Ludens: Kaija Lukas (viiul, vioola), Maria Luisk (flööt), Aleksandr Avramenko (klarnet), Theodor Sink (tšello), Kärt Ruubel (klaver) ja dirigent Kaspar Mänd; video- ja valguskunstnik Aleksander Sprohgis. Kavas Kirke Karja „Murenemine“ (2024, esiettekanne) ja Arnold Schönbergi „Pierrot lunaire“ ehk „Kuu-Pierrot“ (1912). […] Vaata lähemalt ›
112
Olin kogu hommikupooliku hõivatud Héloïse’ist ja Abélardist. Héloïse ütles: Oleksin meelsamini oma filosoofi armuke kui maailma suurima kuninga naine. Ja mina ütlesin endamisi: Kuidas seda meest armastati! Denis Diderot’ kiri Sophie Vollandile, 11. oktoober 1759. Äravalitute käekäik, kes on pidanud maises elus ülekohtuselt kannatama, ei kujune pärast surma ühesuguseks; enamasti nad mõistetakse õigeks, kuid üksikjuhtudel […] Vaata lähemalt ›
0
TKO sarja „Mitme peale!?“ esimene kontsert 4. II Mustpeade maja valges saalis, kunstiline juht Leho Karin. Tallinna Kammerorkestri keelpillikvintett (Katrin Matveus – viiul, Mari Targo – viiul, Mart Kuusma – vioola, Leho Karin – tšello, Andres Kungla – kontrabass), Yxus Ensemble (Iris Oja – hääl, Mihkel Peäske – flööt, Jana Peäske – klaver, Leho Karin […] Vaata lähemalt ›
30
Näitus „Tiireldes, keereldes, pööreldes“, kuraator Merilin Talumaa. Kunstnikud Daria Melnikova, Helena Keskküla, Marge Monko ja Viktorija Daniliauskaitė. Draakoni galeriis 24. I. 2024 – 17. II. 2024. Parem hilja kui mitte kunagi: see lause pole kunagi kuulunud mu lemmiklausete kollektsiooni. Alati näib selle taga kumisevat üks teine, palju ebamugavam fraas, mis ütleb: hilja, liiga hilja, alati […] Vaata lähemalt ›
21
Mängufilm „Loomade kuningriik“ („Le règne animal“, Prantsusmaa-Belgia 2023, 127 min), režissöör Thomas Cailley, stsenaristid Thomas Cailley ja Pauline Munier, operaator David Cailley. Osades Romain Duris, Paul Kircher, Adèle Exarchopoulos, Tom Mercier, Billie Blain jt. Isa François (Romain Duris) ja poeg Émile (Paul Kircher) istuvad autos ja arutlevad emale haiglasse küllamineku üle. Filmi alguse meeleolu paistab küllaltki […] Vaata lähemalt ›
0
Ingeborg Bachmanni „Kolmekümnes aasta“ on mõeldud täiskasvanutele. Niisugune väide võib mõjuda justkui hoiatussildina (ning kaunikesti ageist’likuna), kuid proosakogu pole siiski ei pornograafiliste ega vägivaldsete sugemetega – vähemalt otseselt mitte. Samuti ei pea ma täiskasvanu all silmas teatud vanuses ja teatud ikka jõudnuid, vaid „elu näinud“ inimesi. Nähtused, millest Bachmann räägib ja neid probleemsena tõstatab, on nimelt […] Vaata lähemalt ›
0
Ingeborg Bachmanni „Kolmekümnes aasta“ Pierre Abélardi ja Héloïse’i „Isiklikud kirjad“ ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Bas Wiegers ja Age Juurikas“ ansambli Ludens kontsert „Arnold Schönberg 150. Kuu-Pierrot“ TKO sarja „Mitme peale!?“ esimene kontsert näitus „Tiireldes, keereldes, pööreldes“ TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja eˉlektroni „Ligipääsmatuse poolus“ mängufilm „Loomade kuningriik“ In memoriam Rait Pärg In memoriam Lianne Saage-Vahur Esiküljel […] Vaata lähemalt ›
0
Heljä ja Viggo Wallensköld (Soome) ühisnäitus JUURED JA ÕIED 11. veebruar-31. märts 2024 avamine 10. veebruaril kell 15.00 Viggo Wallensköldi (1969) juured on Eestis, õied aga puhkesid Soomes. Nimelt tema vanaema Ilse sündis eelmise sajandi alguses Pärnu jõe paremkaldal Tori vallas, imeilusas Ollandi talus. Vaevalt täiskasvanuks saanud, läks neiu Soome põllumajandust õppima. Armus, abiellus, […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ning akadeemik ja Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo. Jakob Kübarsepa elutöö sisuks on pulbermetallurgia vahenditega selliste ülitugevate ja vastupidavate kattekihtide ning kulumiskindlate kergkomposiitide loomine, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 8. veebruaril, et 2024. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi). Spordi elutööpreemia laureaadid on Matti Killing ja Märt Kermon. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes. „Riiklikud preemiad on kõrgeim valitsuse tunnustus kultuuri- ja spordirahvale. Preemiate laureaadid on oma valdkonda andnud mõõtmatu panuse ning […] Vaata lähemalt ›
0
„Iga lugeja loeb“, Pille-Riin Larm vestleb Triinu Tammega Eesti kirjandusklassikud obstruktsioonist Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste, „Eesti keele pesa“ Raivo Soosaar, „Väärt teooria raha olemusest ja fiskaalsetest müütidest“ Tanel Vallimäe, „Mis on must-valge maailmapildi juures valesti?“ Andres Kollist, „Tallinna kesklinn, raamat ja ülikool“ Evelyn Raudsepp, „Etenduskunsti(de) sosinad ja karjed“ Oliver Tomingas, „Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga“ Kristel Vilbaste, „H Vaata lähemalt ›
0
60. Veneetsia biennaalil esindab Eestit Edith Karlson näitusega „Hora lupi“, mida eksponeeritakse Chiesa di Santa Maria delle Penitenti kirikus käesoleva aasta 20. aprillist kuni 24. novembrini. Näitusel lahkab kunstnik inimese primitiivseid tunge nende banaalsuses ja pühalikkuses ning küsib lunastuse võimalikkuse järele maailmas, mis lunastust ei vääri. Näitus valmib koostöös dramaturg Eero Epneriga. Eesti paviljon koos […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruaris eksponeeritakse Suurgildi hoones Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitust eelmisel, 2023. aastal läbi viidud olulisematest arheoloogilistest välitöödest Ainult Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone näitusel saab vaadata ka väikest valikut eelmisel aastal teadlasteni jõudnud arheoloogilistest leidudest. Igal aastal toimub Eestis 200–250 arheoloogilist uuringut. Enamik neist on väiksemat sorti päästekaevamised, mille tähendus mineviku uurimises avaldub pikema aja jooksul. Suuremate tööde […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris alguse saanud igakuine Tartu Kunstinädal tõi Tartu kunstigaleriidesse- ja muuseumidesse üle 2000 inimese. Järgmine kunstinädal toimub 6.–11. veebruaril ning toob endaga kaasa erinevaid tuure, töötoa, filmi- ja vestlusõhtuid, performance’i ja ühe näituse avamise. Veebruarikuisel kunstinädalal on eriline rõhk kunstist rääkimise kunstil. Programmis on lausa 11 erinevat üritust, kus kunstiasutused on kutsunud oma näitustest rääkima mitte […] Vaata lähemalt ›
0
Läti Rahvuskultuuri Keskus Läti rahvakunsti käsitöönäitus „Meie“ 03.02 – 30.02.2024 Näituse avamine 03.02 kell 12.00 Läti rahvakunstinäitus „Meie“ Vana-Võromaa Kultuurikojas on väike osa 2023. aasta suvel Riias toimunud samanimelisest näitusest „Mēs“. See oli osa Läti XXVII üldlaulu- ja XVII tantsupeo sündmustest. Näitus oli avatud ainult kuu aega, kuid seda jõudis külastada 15 000 inimest. Näitus kinnitas […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Rotterdami filmifestivali retrospektiivprogrammis „Cinema Regained“ („Tagasi saadud filmikunst“) linastusid eelmise nädala lõpus kaks Sulev Keeduse hiljuti restaureeritud mängufilmi „Georgica“ (1998) ja „Somnambuul“ (2003). Mõlema puhul oli tegu värske digikoopia rahvusvahelise esilinastusega ja mõlemad (esi)linastusid Rotterdamis juba teist korda, sest nende filmide festivaliteekond algas omal ajal just sealt, Rotterdamist. „Georgica“ oli 1998. aastal iseseisva Eesti […] Vaata lähemalt ›
73
Alguses oli pleenum. Kõik olid kohal, ruum oli täis. Pleenumitel, nimetatagu neid kongressiks, üld– või suurkoguks, sünnivad ja vormuvad tihedas konkurentsis (või ka selleta) juhid. Kõigepealt parteijuhid, aga kui valimistel hästi läheb, moondub parteijuhi koht automaatselt valitsusjuhi omaks. Eesti parteielu kontekstis on „kõik“ muidugi täiesti vale sõna, sest pleenumile veab end kohale mõnel juhul kõigest […] Vaata lähemalt ›
22
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Müürileht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 08:35
Viimane uuendus: 08:34.
Uudiste reiting uuendatud: 08:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)