Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Mul on kahju, et õpetajate streik niimoodi vaikse visinaga sumbus. Ometi olid sel kõik eeldused, võib-olla esimest korda iseseisva Eesti ajaloos, ärgitada kogu ühiskonda kaasa mõtlema selle üle, kes ja kus me oleme ja tahaksime olla ühiskonnana. Nagu paljud õpetajad streigi ajal ütlesid, ei ole asi ainult rahas. Probleem on hariduses kui tervikus, vananevas ja […] Vaata lähemalt ›
0
Oli eesti kirjanduse päev. Peeti kõnesid, räägiti juttu, käidi kohtumas, tehti viktoriine, aga mõtted said mõrud. Kauplused on raamatuid täis. Raamatute trükiarv on püsinud laias laastus sama vähemalt 15 aastat. Aga kirjandust müüakse üha vähem. Nii keskmised kui ka tippmüügi tiraažid on üha kukkunud. Ja see ei käi ainult raamatute, vaid ka kirjandusajakirjade kohta. Allahinnatud raamatute […] Vaata lähemalt ›
251
Dokumentaalfilm „Vara küps“ (Three Brothers / HansaFilm, Eesti 2023, 86 min), režissöör Martti Helde, operaator Mattias Veeremets, produtsendid Elina Litvinova ja Armin Karu. Me peame rääkima Eesti metsast. Kuigi metsasõda algas juba 2016. aastal, kui metsade kaitsega seotud kodanikuorganisatsioonid tõstsid pead, on siinse metsa jätkusuutmatu majandamisega seotu endiselt lahenduseta. Looduskaitsealadel on lageraied lubatud, mistõttu käib seal […] Vaata lähemalt ›
156
Sisemine vabadus mõistab inimese välismaailmas pea alati isolatsiooni – umbes nii võiks võtta kokku filmirežissöör Sergei Paradžanovi elukäigu, kelle mõju filmiloos ei ole võimalik üle hinnata. 1924. aastal Thbilisis armeenlastest vanematel sündinud poeg võttis ellu kaasa ema artistliku iseloomu ja antikvaarist isalt päritud armastuse vanade väärtesemete ilu vastu. „Minu esteetika vundament pärineb pärsia miniatuuridelt, bütsantsi […] Vaata lähemalt ›
3
Esimene suur rahvusvaheline Anu Põdra retrospektiiv „Anu Põder: Space for My Body“ avati 3. jaanuaril Šveitsis, Suschi külas ja seda kureerib Cecilia Alemani, kunstimaailma rahvusvaheline superstaar. Põdra erakordne looming on justkui kõigile teada, kuid siiski antakse tema teostele uusi tähenduskihte, neid asetatakse uutesse kontekstidesse ning leidub ka selliseid taieseid, mida pole aastaid eksponeeritud või mis […] Vaata lähemalt ›
125
Prooviruumi on end enne ühiseid kontserte sisse sättinud Curly Stringsist tuntud pärimusmuusika taustaga mandoliinimängija ja kitarrist Villu Talsi, ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink ning džäss- ja popbassist Peedu Kass. Koos mängivad nad muusikat, milles on kõigile midagi tuttavat ja midagi võõrast. Uurisin, kas ja kuidas on see nende suhtumist muusikasse mõjutanud. Mis on teie jaoks […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuari peetakse kontserdikorralduse vaates kehvaks kuuks: publik tahtvat pärast advendi-, jõulu- ja aastavahetuskontserte natuke hinge tõmmata. Siiski polnud jaanuaris sugugi vähe muusikasündmusi, mitmelgi korral sattus kutsuvaid kontserte lausa samale päevale. Kui tihti on samal kuul toimuvatel kontsertidel läbiv joon – tähistatakse mõne helilooja sünniaastapäeva või mõnd püha –, siis jaanuaris ma ühtset teemat ei täheldanud. […] Vaata lähemalt ›
39
Koostama on asutud uut üleriigilist planeeringut, mis on Eesti olulisim ruumilist arengut suunav dokument. Üleriigiline planeering vaatab ette aastani 2050 ja paneb paika, kuidas maismaad ja mereala edaspidi kasutatakse. Täpsemalt määratleb see kogu siinse asustuse, taristu, energeetika, transpordi, liikumisviisid ja ruumilise rikkuse, nagu rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms ruumilise arengu suunad. Uute teemadena esinevad planeeringus läbivalt […] Vaata lähemalt ›
38
Kuidas saame aidata ehitussektoril kasvada ilma riiki võlaspiraali tõukamata? Mida teha, et linnas oleks rohkem inimesi, rohkem kliente, et hoonete tänavakorrused elaksid? Et oleks põhjust tihendada ühistranspordi- ning koolivõrku? Kui kinnisvarahinnad linnas ületavad tavalise, keskmise sissetulekuga inimese ostujõudu, siis mida teha kasvava ebavõrdsusega? Kuidas lahendada olukorda nii, et keskkonnajalajälg ei suureneks? Siin on mõned lahendused. […] Vaata lähemalt ›
62
Kui mõne tuhande aasta pärast on meie maailmast järele jäänud kaks tsitaati, üks Herakleitoselt ja teine Carl Schmittilt, siis võib tulevastele põlvedele jääda mulje, et 2500 aasta jooksul ei muutunud aluspinnalt suurt midagi. Herakleitose fragment nr 53 (Diels ja Krantz), pärineb ca aastast 500 enne uue ajaarvamise algust: „Sõda on kõikide asjade isaks, kõikide asjade […] Vaata lähemalt ›
0
Vaatamine muudab objekti. Erwin Schrödinger Öeldakse, et inimese tegelik pale avaldub kriisiolukorras. Siis, kui olud on rasked ja asjad ei suju, näeb ära, mis puust keegi on tehtud ja millistele väärtustele ta tegelikult tugineb. Küllap kehtib sama siis ka ühiskonna kohta. Viimased kriisirohked aastad pole läänes meist endist just parimat pilti paraku pakkunud. Pole vist […] Vaata lähemalt ›
0
Murmanski oblasti endise kultuuriministri ja Arktilise teatri (Арктический театр) juhi Jevgeni Gomaniga (44) vestleme arvutis. Esimest korda kohtusin Gomaniga mullu suvel. Aitasin läbi viia Põhja-Tartumaal Kadrina mõisas suvekooli, mis kandis pealkirja „Häbi ja süü soome-ugri rahvaste kultuuris“. Goman on muu hulgas intervjueerinud Venemaal Lovozero piirkonna saame ja teinud selle põhjal tõsielulise lavastuse. Suvekoolis pidas Goman […] Vaata lähemalt ›
40
ma luuletaja olen olen luuletaja loov inimene loovaid mõtteid täis Nii algab Joonas Veelmaa luuletus, mis tõi talle esmalt Eesti ja nüüd ka Euroopa luuleprõmmu meistritiitli.1 Ajalooline saavutus, kahtlemata. Palju õnne! Palun jaga meistrivõistluste muljeid. Kogu kogemus oli sürreaalne juba ainuüksi seetõttu, et Eesti võitis. Sel kujul on Euroopa meistrivõistlusi korraldatud kümme aastat ja tase […] Vaata lähemalt ›
10
Bunkeri ja Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Fun Fact“ („Naljakas fakt“), autorid Branko Jordan, Katarina Stegnar, Primož Bezjak, Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner, helikunstnik Jure Vlahovič, valguskunstnik Andrej Petrovčič, kostüümikunstnik Olja Grubić. Esitavad Katarina Stegnar, Primož Bezjak, Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner. Esietendus 1.XII 2023 Ljubljanas, Eesti esietendus 22. I 2024 Kanuti […] Vaata lähemalt ›
20
Antiikkunst, täpsemalt Vana-Kreeka ja -Rooma kunsti- ja arhitektuuripärand, nagu ka kirjandus ja kultuur, pakub endiselt uurimishuvi, seda imetletakse ja see inspireerib. Antiiki eksponeerivad muuseumid on jätkuvalt rahvast täis ning antiigist kantud teostega võib põrkuda kõige ootamatumates kohtades. Antiikmaailma ümbritseb seniajani mõningane salapära. See tuleneb ehk lünklikest teadmistest, ehkki need küll täienevad samm-sammult uute leidude toel. […] Vaata lähemalt ›
0
Tehnoloogia võimu, sh selle ülemäärase või inimese kontrolliulatusest välja jääva võimu üle, on kaua diskuteeritud. Küberneetika isaks tituleeritud Norbert Wiener arutles oma 1964. aasta teoses „God and Golem, Inc.“ („Jumal ja golem“)1 murelikult selle üle, kas võib saabuda hetk, mil masinad moonduvad folkloorist tuntud golemiks – olendiks, mille inimene küll ise savist valmis vormis, kuid […] Vaata lähemalt ›
3
Arvuti on üks imelik masin, sest see teeb midagi, mis on ainuomane vaid inimesele. Selleks on muidugimõista mõtlemine, ehkki milles mõtlemine seisneb, on seni veel lahtine küsimus. Olgugi et mitmesugused tehisaru rakendused imbusid meie ellu juba varem, oleme juturobotite ulatusliku kasutamisega astunud justkui uude ajastusse. Kui antropotseen tähendab kogu füüsilise maailma ümberkujundamist vastavalt inimese soovidele […] Vaata lähemalt ›
107
Muusikateadlane Lydia Goehr kirjeldab raamatus „Muusikateoste kujuteldav muuseum“1 europotsentristlikus kultuuris juurdunud arusaamu, mis põhinevad muusikateose kategoorial. Ehkki selle teema üle on arutlejaid leidunud nii enne kui ka pärast Goehri, võtab just mainit käsitluse metafoorne pealkiri tabavalt ja hunnitult kokku aastasadu pika traditsiooni, mis on praeguseks meie kultuuriteadvuses niivõrd iseenesestmõistetav, et selle latentselt kohal arusaama tõttu sageli […] Vaata lähemalt ›
12
Jõulupuhkuse ajal veetsid oma vaheaega meil maal kaks 12aastast noort. Nagu ühele paadunud tsirkusetreenerile kohane, korraldasin kohe laagri. Panime noortega koos päevakava paika ja allkirjad alla. Nutiseadmetes ollakse päevas kokku kaks tundi, aga kindlasti ühe tunni kaupa. Loetakse ja süüakse laua taga. Voodis magatakse. Poes, mis asub kahe kilomeetri kaugusel, käiakse jalgsi. Ainukeseks tööks jäi […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Kolemees“, autor Marius von Mayenburg, tõlkija Olev Mengel, lavastaja Jan Ehrenberg, kunstnik Joel Väli, valguskunstnik Priidu Adlas, helikujundajad Arbo Maran ja Jan Ehrenberg. Mängivad Priit Pius, Maiken Pius, Argo Aadli ja Simo Andre Kadastu. Esietendus 27. I Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Saksa üks tuntumaid ja tunnustatumaid näitekirjanikke Marius von Mayenburg on siinsele vaatajale tuttav […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Müürileht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 08:35
Viimane uuendus: 08:34.
Uudiste reiting uuendatud: 08:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)