Kontserdiõhtu „Vaikusele. Mõtisklusi taoismist“ keskne teema oli vaikus ja tühjus kui puhas piiritu potentsiaal, millest kõik sünnib. Närvilise ja kaootilisena näivas maailmas on vaikus muutunud hinnaliseks loodusvaraks. Märt-Matis Lille uus teos „Prelüüdid vaikusele“ ning vestlusring taoismist võimaldasid kogeda sügavat kohalolu helides, vaikuses, sõnades ja sõnadetaguses ruumis. Arvo Pärdi keskus oma muusikale, palvele ja vaikusele keskendunud atmosfääriga võimaldas sellele sündmusele ideaalse avaldumisr Vaata lähemalt ›
39
Jälgides viimastel kuudel meedias keskkonnateemasid tekib tunne, et kirjutatakse mingist teisest maailmast. Arvamusliidrid ja poliitikud väidavad, et keskkonnapiiranguid tuleb bürokraatia vähendamiseks tühistada, et rohepööre on läbi kukkunud, et metsatööstus, fosforiidi kaevandamine, põlevkivi kasutamine ja tuumaenergeetika arendamine viivad rahvusliku rikkuseni.1 Jääb mulje, et autorid on avastanud uue planeedi, kus keskkonnaressursse on piiramatult. Ometi ei ole see nii. Sel aastal on 1. augustil hinn Vaata lähemalt ›
162
Marta H. Wiśniewska juhatab Cornelli ülikoolis USAs regeneratiivse arhitektuuri laborit, kus uuritakse, kuidas säästlikumalt ehitada, millistest taastuvatest ressurssidest uusi ehitusmaterjale toota ning kuidas neid täiustada, nii et need massehitusse jõuaks. Labori eesmärk on edendada süsinikuneutraalseid, tervislikke, hõlpsalt ringlusse võetavaid, vastupidavaid ja taskukohaseid materjale, mis aitavad lahendada elamispinna puudust, säästavad ressursse ning on keskkonnahoidlikud. Märtsis rääkis Wiśniewska a Vaata lähemalt ›
0
Oleme sõpradega viimasel ajal rääkinud romaanižanrist. Polegi kindel, mida see tänapäeval tähendab. Ja kas on üldse kohane romaanist rääkida. On maid ja on kirjandust, kus autori loodud maailmas tegutsevad hästi välja voolitud tegelased, esimeses või kolmandas isikus jutustuses on dialoogi, pinget, pinge lahtumist ja enamasti üpris ootuspärane lõpp. See meenutab hilisantiigist alguse saanud klassikalist romaani (Eustathiose „Hysmine ja Hysminias“, hiljem Cervantese „Don Quijote“, Laurence Sterne’i „Tristram Vaata lähemalt ›
21
24. mai õhtul kõlas Arvo Pärdi keskuses kontsert „Ehapunas“, kus esinesid sopran Katrin Targo, tema õde Mari Targo viiulil ning pianist Ralf Taal. Kavas olid Richard Straussi ja Alfred Karindi laulud ning üks Karindi instrumentaalpala. Esmapilgul võiks tunduda, et Straussi ja Karindi muusika on kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt teineteisest üsna kaugel, ent kahe helilooja teosed moodustasid kauni harmoonilise ja emotsionaalse terviku. Peab tunnistama, et olin isegi mõneti üllatunud, kui hästi... Vaata lähemalt ›
131
Nädal enne Eino Tambergi 95. sünniaastapäeva oli EMTA suures saalis helilooja loomingule pühendatud kontsert. Õhtu andis läbilõike Tambergi kammermuusikast, mida esitasid interpreetide liidu liikmed, ja mõtetest, mille oli intervjuude ja raamatute põhjal kokku pannud Eva Koff ja mille kandsid ette lavakunstikooli tudengid Mattias Nurga ja Joonas Koff. Muusika ja tekst olidki kontserdil võrdsed: need kõlasid pidevalt vaheldumisi teineteist toetades, kas siis kirjeldades eri loomeperioode või konkreetset teos Vaata lähemalt ›
8
Cannes’i filmifestivali tänavune peaauhind Kuldne Palmioks läks poliitilisele iraani filmitegijale Jafar Panahile tema uue filmi „Lihtsalt üks õnnetus“1 eest, kus mees arvab kriuksuva kunstjala heli järgi ära tundvat oma kunagise piinaja vanglas, otsustab ta kinni võtta ning ka teisi kaaskannatajaid teavitada, et jõuda üheskoos otsusele, mida võimaliku piinajaga edasi teha. Panahi on terve oma režissöörikarjääri vältel olnud Iraani võimudele pinnuks silmas. Teda on tsenseeritud, ta on istunud nii koduaresti Vaata lähemalt ›
0
„Piiratud ressurssidega planeedil on lõputu majanduskasv võimatu. Kes arvab teisiti, on kas idioot või majandusteadlane,“ ütles Sir David Attenborough 2013. aastal. Sel aastal 99. sünnipäeva tähistanud Sir Attenborough sõnades ei ole põhjust kahelda. Peame olema valmis kasvujärgseks maailmaks, kus majanduskasvule orienteeritud erahuvi asemel on kesksel kohal avalik huvi. Ometi on praegu Eestis ühishüved ehk haridus, tervishoid, puhas looduskeskkond ja õiglus suurkapitali, usinasti poliitikat mõjutavate inve Vaata lähemalt ›
18
„Neli pilku“ – sellist pealkirja kandis EMTA suures saalis antud kontsert, kus tulid ettekandele kooli nelja heliloomingu õppejõu ehk René Eespere, Tõnu Kõrvitsa, Toivo Tulevi ja Helena Tulve teosed. Rõõmu valmistas, et need neli pilku muusikale olid äärmiselt erinevad, mistõttu võib arvata, et ka meie heliloojate järelkasvu muusikaline käekiri on sama mitmekesine. Esitajatest oli kontserdil põhiraskus kanda Tallinna Kammerorkestril, millega liitusid mitmed solistid. Kõlab vist juba nagu mantra, et TKO... Vaata lähemalt ›
0
Süües kasvab isu. Kätte on jõudnud Cannes’i filmifestivali viimane päev ja kontole kogunenud juba 40 seinast seina kvaliteediga linateost (jah, ka siin pole kaugeltki kõik kuld). Ikkagi on aga tunne, et peaks oma tasapisi muudkui kuhjunud unevõla pealt siiski kell seitse hommikul üles ärkama, et minna bussiga võrdlemisi kaugele Cineumi kinno ja hingata enne õhtust tagasilendu sisse veel need viimased filmid. Vendade Dardennes’ide uue filmi hommikune linastus motiveerib. Dardennes’ide „Noored... Vaata lähemalt ›
0
Sürr ja lahe näitus on! Sürr, sest oodatud kohaliku illustratsiooni genealoogia asemel leiab siit hoopistükkis kohalike sürrealistlike hoovuste hõrgu popurrii. Lahe, sest kuraatorid on ühes kujundajaga loonud näituseterviku, mis tõesti püüab kinni selle tunde, kui soe suvetuul puhub koolivaheaja teisel nädalal üle vanaema õunaaia ja sahistab mingi eriti haarava seiklusraamatu lehekülgi. Afektiivne täistabamus lubab silma kinni pigistada ka selles asjas, et illustratsioon on näitusel jäänud pigem tõukepunkt Vaata lähemalt ›
0
Esmaseks kaardistuseks loen üle mõned näituse tutvustuse eri suunas sõitvad kirja- ja jäljeread. „Kunstnik on pöördunud tagasi fotograafia algusaegade tehnikate juurde,“ kirjutatakse seal, „osaledes paratamatult vanas võitluses fotograafia õiguse eest olla kõrgkunsti meedium – olla graafika, olla maaliline. Selleks tuleb fotomeediumi vahetu dokumentaalsus ja kujutise teravus ületada. Tema trükid tõestavad, et reportaaž võib muutuda pastoraaliks niipea, kui fotolt kaob teravus.“* Milles, kui üldse, on siin p Vaata lähemalt ›
0
Korraldaja ja kuraator Bianka Soe näib tegutsevat siira maailmaparandusliku entusiasmiga. Teda huvitab, mismoodi on inimese kunstikogemus seotud ühiskondlike protsessidega, kuid samal ajal üritab ta vältida liiga suuri üldistusi, eelistades oma tegemisi mõtestada aktiivse üksikisiku vaatest. Lisaks sel aastal viiendat korda toimunud kunstifestivalile „Ma ei saa aru“ on Soe tänavu kureerinud ka mitmeid näitusi, neist ühe Bolognas, teised Tallinnas. Tema kõige hiljutisemal näitusel ühendasid jõud Toomas Volkm Vaata lähemalt ›
0
Sirbi toimetus asub Tallinna vanalinnas, kus pole lihtne parkimiskohta leida, ja seetõttu käin rõõmsal meelel, kui pole muid autoga sõitmist nõudvaid asjatoimetusi, tööl ühissõidukiga. Lisaks loodussäästlikkusele pakub see ka väärt võimaluse liikuda jalgsi rohkem kui vaid autouksest kontoriukseni ja sealt tagasi. Mis aga veelgi tähtsam, bussis trehvab aeg-ajalt iseäralikke inimesi, kellega elutee muidu vaevalt ristuks – antropoloogiline huvi, mis muud. Päeval, kui üle Eesti katsetati häirepasunate kõla ja. Vaata lähemalt ›
0
Hiljaaegu esines Varro Vooglaid sooviga kehtestada riigikogu külastavatele inimestele dress code. Asjaolu, et just see EKRE fraktsiooni liige riigikogus tuleb lagedale silmapaistvalt rumala ideega, ei peaks kedagi imestama panema. Permanentselt maailma peale solvunud dogmaatiliselt usufanaatikult oleks raske muud oodata. Ehk võiks parlamendil olla tõsisemaid asju arutada kui riietumisstiil? Äkki riietus on osa eneseväljendusevabadusest või mõnel ehk ei olegi paremaid riideid, mida selga panna? Võib-olla või Vaata lähemalt ›
5
Aastad on läinud, vanaks jäänd mees, seier teeb tiire, aeg ei oota. Liivakell klaasiga kõrvu mu ees, surm on kokku tõmbamas noota. Januselt kõrtsiust piidlen veel ma. Kuula mu tšellot nüüd, rändaja!1 Need vana hea Bellmani värsid meenuvad iga kord, kui ilmub järjekordne koalitsioonilepe, mis sisaldab mu lemmikut, kultuuripeatükki. Läinud nädalalõpp ei olnud erand. Kõrtsiuksel, mida piidlen, on silt „Kultuuriministeerium“, aga mu otsuseid ja tegusid anuvat tšellot sealt läbi rändavad... Vaata lähemalt ›
0
Hannah Arendt on rõhutanud, et poliitiline mõtlemine on kogemuspõhine – aristotellikuks poliitiliseks loomaks kasvatakse. NO99 teatri suurejooneline eksperiment Ühtse Eesti partei loomisest ehk „populismi labor“, nagu Meelis Oidsalu on seda kutsunud, oli mõeldud sisendina eestlase kui poliitilise looma arengusse. Kuid nagu nendib eksperimendist tehtud dokumentaalfilmis „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ Tarmo Jüristo, jättis NO99 rehkendamata tehte teise poole. Nad ei näidanud valija rolli sellise eksperi Vaata lähemalt ›
3
Minuealised vahest mäletavad, kui 1990ndatel, piiride avamisele järgnevatel aastatel hakkasid Eestit külastama vastsiginenud sõpruskoolide sõprusklassid ja kõiksugu muud delegatsioonid. Eriti just Põhjamaadelt. Alati imestasime, kui palju oli neil seal allergikuid. Kes ei saanud süüa jahutooteid, kes piimatooteid; mäletan, et keegi oli allergiline karusmarjade suhtes. See oli midagi täiesti uut. Ei mäleta, et keegi koolikaaslastest oleks olnud allergik. Nüüdseks oleme Põhjamaadele järele jõudnud – enam-vähe Vaata lähemalt ›
176
Diskussioon sõna „etenduskunst“ ümber on nüüdseks kestnud 20 aastat. Alustades Erkki Luugi 2005. aasta artiklist Teater. Muusika. Kinos1 ja lõpetades seni hiljutisima teksti, Evelyn Raudsepa juhitud vestlusringi „Kaasaegse etenduskunsti küsimused“ üleskirjutusega2, läbib seda saagat püüe sõnastada, mis on etenduskunstis teistmoodi kui ülejäänud teatris. Ometi pole selle sõna täpne tähendus eesti keeles kinnistunud. Ei kinnistu ta siinsegi artikli tulemusel, aga sellegipoolest teeme katse uurida suundi, kuhu Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik, plakatist ja raamatukujundaja, Eesti Kunstnike Liidu liige Viktor Sinjukajev. Viktor Sinjukajev sündis 9. septembril 1941. aastal Põhja-Osseetias. Aastatel 1959–1966 omandas Sinjukajev hariduse Leningradi Serovi-nimelises kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1967–1988 töötas ta Tallinna filmilaenutuskontoris. Viktor Sinjukajev astus Eesti Kunstnike Liitu 1975. aastal. Aastate jooksul tegi ta nii poliitilisi kui ka kino- ja teatriplakateid, tema reklaamplak Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 3 |
Õhtuleht
|
12% 0 |
Uued uudised
|
12% 1 |
ERR
|
9% 1 |
Kroonika
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2025 00:55
Viimane uuendus: 00:46.
Uudiste reiting uuendatud: 00:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)