SA Sakala Teatrimaja on kuulutanud välja konkursi Tallinnas Sakala 3 asuva etenduskunstide keskuse ruumide tarvis kahe residenttrupi või -teatri leidmiseks, et sõlmida nendega 1–3 aastaks püsiv rendikokkulepe. Kuidas muutub Sakala 3 teatrimaja saalide pikaajalise rentimise kord? Seoses sellega, et meie senine põhirentnik VAT-teater kolib pärast rahvusraamatukogu remondi lõppu ehk 2027. aasta sügisel sinna tagasi, rakendub meil uus rentimiskord. Selle tuumaks on kaks residenttruppi või -teatrit, kes tahavad. Vaata lähemalt ›
0
Tantsukunstist rääkides jõutakse varem või hiljem tõdemuseni, et keha pole üksnes tantsija põhiline tööriist, vaid ka tähenduse kandja. Keha reageerib sageli enne, kui jõutakse mõte teadlikult sõnastada. Kusagil refleksi ja žesti vahelpeal sünnib sisemine impulss, mis suunab liikumist juba enne teadlikku otsust. Sellest lähtuvalt talletuvad kehasse rüht ja hoiakud ümbritsevast maailmast. Rūta Ronja Pakalne lavastuses „Softpower“ vaadeldakse keha kui ühiskondlike ootuste ja piirangute anumat, mis survepunkti Vaata lähemalt ›
0
Iga-aastane Lennart Mere konverents on väärt üritus mitmel moel. Näiteks osalejatele ning korraldajatele vanade tuttavate taaskohtumise paigana, kus värskendatakse suhteid või luuakse uusi sidemeid, sest keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on mõnes valdkonnas kõva käsi. Vahetatakse aadresse, lubatakse kohtuda mõnel järgmisel konverentsil. See pole lihtsurelikele mõeldud tasand. Põhiliselt kiidetakse Mere konverentsi muidugi sisukate arutelude ning sõnavõttude pärast, aga need jutud nagu ka kiitus ise on Vaata lähemalt ›
0
Ajakirja Edasi kevadnumbris analüüsib sotsiaalteadlane Anu Toots Euroopa uute tiigermajanduste sündi ja hääbumist. Tema tõdemus on kainestav. Eesti kui kunagise Balti tiigri hüpe on raugenud, sest alahinnati rahvastiku vananemise, hariduse sisu ja sotsiaalse tasakaalu mõju. See sunnib küsima: mis saab edasi, kui see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii? Ütleme otse: võrreldes Euroopa Liidu keskmisega Eestis tootlikkus ei tõuse oodatud tempos. Selleks et tõusta 2035. aastaks Euroopa Liidu... Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on omanäoline kriitik, keda iseloomustasid keeleline mängulust ja kirglik lähenemine nii kirjandusele kui ka kirjutamisele. Arno Oja õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning asus 1980ndatel kirjandusmaastikul tegutsema hoogsa arvustajana. Laiahaardelise kriitikuna jõudis ta käsitleda mitme põlvkonna eesti autorite loomingut, kirjutada nii Nikolai Baturinist kui ka Andrus Kivirähast, nii Viivi Luigest, Toomas Raudamist kui ka Mehis Heinsaarest, nii Ilmar Laabanist kui ka Jürgen Roostest ja Kaur. Vaata lähemalt ›
0
Millal nägite viimati lapsi tänaval palli mängimas? Või läbi hoovide jooksmas? Aga puu otsas kõlkumas? Aeg, mil kogu linn oli lastele seikluste maa, näib olevat möödanik. Sellele saab veel nostalgilise pilgu heita Kalamaja muuseumi õuemängude välinäituse „Uka-uka, mina prii!“ mustvalgetel fotodel. Tänapäeva linnaruumis on mängimiseks ette nähtud kindlad, eelistatavalt kitsukesed, aiaga piiratud alad, kus ohutus ja vanemate mugavus on vaba ja loova mängu vajadustest ettepoole seatud. Sellisele elukorraldusel Vaata lähemalt ›
0
Püha Johannese kooli (PJK) draamastuudio ja tantsukooli noored koos juhendajate Liina Olmaru ja Kärt Tõnissoniga on toonud publiku ette kõrgel kunstilisel tasemel uue lavastuse „Janu“, Tatjana Kozlova-Johannese originaalmuusikale loodud adaptsiooni Saint-Exupéry „Väikesest printsist“. „Janu“ väärib kindlasti eraldi pikemat arutlust ja tähelepanu. Siinkohal tahan vaid lugejatega jagada vastust küsimusele, mille esitasin noortele esinejatele pärast etendust vestlusel publikuga. Mind huvitas, kuidas nad tajusi Vaata lähemalt ›
0
Bukarest on linn, millega seostub ilmselt ennekõike Rumeenia autoritaarse valitseja Nicolae Ceaușescu Rahva Palee (Casa Poporului). Washingtoni Pentagoni ja Tai valitsushoone järel maailma suuruselt kolmas administratiivhoone (arhitekt Ana Petrescu, 1984–1997) domineerib kogu linna üle ja annab kommunistliku diktatuuri olemusest vahetu ettekujutuse. Veidi vähem on teada, et palee oli osa terve linna ümberkujundamise programmist, mille põhiosana kerkisid ajalooliste elamukvartalite asemele 12korruseliste tüü Vaata lähemalt ›
0
Esmapilgul sageli hooaja lõpetuseks, viimaste sabade sõlmimiseks ja kümneteks kevadkontsertideks kuubis mõeldud mai pakkus uudishimulikule omajagu teravaid elamusi. Neid jagus kogu akadeemiliste võimaluste spektri tarvis (pungist pidulikkuseni!), sekka eredaid pintslitõmbeid sümfoonilistelt ja kammerlikelt palettidelt. Olgu öeldud, et juba enne maikuu kontserdiavarustesse sukeldumist olin võtnud plaani saada osa Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi akadeemilise punkbändi Karju Lauristin kolmandast ni Vaata lähemalt ›
0
Tänavu võitis väärtfilmimaailma aasta ehk kõige olulisema autasu, Cannes’i festivali Kuldse Palmioksa rumeenlase Cristian Mungiu mängufilm „Fjord“, kus on vaatluse all uskliku ja ilmaliku maailma kokkupõrge tänapäeva Norras. Filmi juures töötas režissööri assistendina Ingrid Cristea Vendelin, Rumeenias elav eestlane, kelle kontol filme ja töökogemust juba omajagu. Selge see, et kuna eestlasi on nii vähe, on nende osalemine mõnes sellises suursündmuses meile oluline asi. Seetõttu küsisimegi temalt rohkem „Fj Vaata lähemalt ›
0
Esimest korda midagi uut ette võtta on ikka natuke hirmus, eriti kui seda peab tegema üksinda. Palju julgem on tundmatusele vastu astuda koos kaaslasega, sest kaks pead on ikka kaks pead, jagatud mure on pool muret, seltsis segasem jne, jne. Esimest korda toimuv Tartu Kunstnike Liidu kevadnäitus on justkui selles vaimus üles ehitatud lihtsale põhimõttele, mille järgi kaks Tartu Kunstnike Liidu liiget, kel vanusevahet vähemalt 15 aastat, valisid endale liidukaaslasest... Vaata lähemalt ›
0
Viimased paar nädalat on rahvusvaheliste filmiväljaannete tähelepanu põhiliselt ühel teemal: korraga on püünele roninud kaks noort režissööri, mõlemad varem tegutsenud eelkõige Youtube’is, aga nüüd on oma täispikkade debüütidega ukse sellise pauguga lahti löönud, et suure filmitööstuse mudelid, reeglid ja tõekspidamised on kõikuma löönud. Jutt käib 20aastasest Kane Parsonsist, kes arendas oma teismelisena alustatud „Tagatubade“ lühifilmide kontseptsiooni nüüd suuremasse mastaapi, ning 26aastasest Curry Bark Vaata lähemalt ›
0
VI. Eve Kiileri visuaalsed sissepõiked hooldatud muruga asumiaedadesse, elupuuhekkide taha ja linnaaianduse maailma tõid mulle paralleelina meelde Alejandro Amenábari lavastatud õudusfilmi „Teised“, kus toimivad kõrvuti kaks erinevat tajuruumi – elavate ja surnute oma, kumbki teineteise olemasolu vaid kaudselt tunnetades. Ka Kiiler on tegutsenud nagu režissöör: pealtnäha rahulikud vaated ja petlik vaikelu paljastavad viimaks intriigi. Siingi konkureerivad sama ruumi pärast kaks omailma: taim ja inimene. Esm Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal olen mõelnud, kas ma olen võimeline ühiskonda – kus ma naise ja naisloojana ei tunne end turvaliselt – tingimusteta armastama, selles lapsi sünnitama ning seda vajaduse korral ka kaitsma? Aina enam olen sellele küsimusele vastanud: ei. Tean-tean, „Grigorjeva on nagunii üks kahtlane element, temalt ei saagi midagi muud kui riigireeturlust“ oodata. Aga võta näpust! Näikse, et sellistes toonides oma elukoha nägemine-tajumine pole viimasel ajal, sõltumata sellest, oled sa... Vaata lähemalt ›
0
„Esietendust ei saa ikka kunagi lõpuni usaldada!“ Nii olen kirjutanud oma teatrimärkmetes 15. IV 1990, mil vaatasin kolmandat korda Mati Undi lavastust „Väikeses häärberis“ (Noorsooteatri esietendus Salme tänaval 25. III 1990). Käisin seda sündmuslavastust vaatamas neli korda, praegu märkmeid sirvides üllatun, kui jultunult kriitilised on mu muljed tollase kontrolletenduse ja ka esietenduse põhjal. Alles kolmas vaatamine vaimustas päriselt. Kolmkümmend kuus aastat hiljem on lavastanud poola kirjaniku Stani Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel nädalal leidis aset üks väga eriline koorikontsert pealkirjaga „Koorime lahti! 2“. Või kui täpsem olla, oli neli sama kavaga kontserti (Võnnus, Narvas, Tartus ja Tallinnas Mustpeade majas – sealt pärinevad minu muljed), kus +koor esitas Liisa Rahusoo juhatusel kümme verivärsket eesti heliloojate kooriteost. Sellist ettevõtmist võib pidada lausa erakordseks, sest kuidas teisiti nimetada ühe harrastuskoori ja tema dirigendi algatust tellida uusi koorilaule meie juhtivatelt heliloojatelt ja muusikutel Vaata lähemalt ›
0
Mai lõpus avanes Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase“ ning seekord toimub hiiglaslik väljapanek üle aastate EKA oma ruumides. Näituse ühe korraldaja ja selle kujundaja, EKA galeristi Kaisa Maasik-Koplimetsa hinnangul on seekordne väljapanek tohutule mahule vaatamata tavapärasest hillitsetum. Nii mõnigi asi leidis seekord aset teisti kui tavaliselt. Mille poolest erineb tänavune „Tase“ varasematest? Seda, et „Tase“ niisugusel kujul EKA linnakus toimub, pole väga ammu olnud. Kui „Tase“ välja panna ku Vaata lähemalt ›
0
Suure kurbusega teatame, et meie hulgast on lahkunud rahvatantsulegend Maie Orav. Rahvatantsuansambli Tarvanpää looja ja pikaaegne kunstiline juht, koreograaf, tantsupidude kunstiliste toimkondade liige, tantsude autor ja lavastaja, ühe esimese folkloorifestivali „Viru säru“ algataja ja eestvedaja ning meeste tantsupidude idee algataja ja mitmekordne pealavastaja tähistanuks tänavu oma 85. sünnipäeva. 1941. aastal Kolga vallas Uuri külas sündinud ja 17aastasena Väike-Maarjas oma rahvatantsujuhi teed alustan Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on palju räägitud alternatiivmuusikaklubide-kontserdipaikade ellujäämisest. Kasvavad kulud, killustuv publik, kukkuv baarikäive, käibemaks ja neli aastaaega teevad kahtlemata klubipidajatel-promootoritel meeled mustaks ning juuksed halliks. Lahendus sellele paistab vähemalt Tallinnas paljudes (kuid mitte kõigis) klubides olevat kulude ja riskide veeretamine esinemissooviga bändide liikmete ja muude väikekorraldajate kaela. Tahad meil korraldada-esineda, rendi meilt saal ja tehnika ning pa Vaata lähemalt ›
0
Maikuu viimastel päevadel viibis Eestis festivalil „HeadRead“ prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty, kes oli siin koos abikaasa Julia Cagéga. Piketty sai kuulsaks 2013. aastal ilmunud raamatuga „Kapital XXI sajandil“ („Le Capital au XXIe siècle“). Eestis viibis ta muu hulgas seoses eesti keelde tõlgitud ja Tallinna ülikooli kirjastuses avaldatud raamatu „Võrdsuse lühiajalugu“ ilmumisega. Pariisis juhib professor Piketty sotsiaalteaduste instituudis maailma ebaõigluse laboratooriumi ning selle raames „Gl Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 06:34
Viimane uuendus: 06:25.
Uudiste reiting uuendatud: 06:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)