Kevad on tulnud. Päike käib kõrgemalt. Hanede parved lendavad üle linna. Kurgid lähevad poes odavamaks. Lopp, lörts ja libedus on läbi saanud, nii et võib taas ilma hirmuta mööda tänavaid kõndida. Eksitus. Suur eksitus. Sest koos päikesega ilmuvad välja rattad, erarattad ja rendirattad, tõuksid ja jalksid. Ja taas tuleb hakata igaks juhuks pidevalt pilke selja […] Vaata lähemalt ›
381
Kord ilmutasin autorit austades mulle vastumeelse loo („Keskkonnakaitselise tasakaalu poole“, Sirp 22. IX 2023). Seejärel ei tulnud kogeda pelgalt kolleegide jt toredate inimeste hukkamõistu. Ülestõusmispühadel rappis justkui parastavalt mu kodulähedasi metsi ööpäev läbi ka RMK harvester. Niisugune „hooliv majandamine“ kõige vagamal ajal, pausideta, öösiti. Midagi ei jää karistuseta. Selle Sirbi Mihkel Kunnuse (MK) looski (lk 14-15) on küsitavusi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha saanud Hannes Parmo „Beeta“ on jäänud kahtlaselt varju. Kui lähtuda näiteks Goodreadsist, on Piret Jaaksu kolmanda koha romaan „Taeva tütred“ pälvinud 27. märtsi seisuga 131 hinnangut. Romaanivõistluse laureaatidest on Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdani“ järel suurim arv Goodreadsi arvustusi Sven Mikseri „Varedal“, koguni 493, „Beetal“ tühisevõitu 12. Teost on kommenteeritud ka […] Vaata lähemalt ›
0
Kui palju on meis sisu? Kui kõva on me koorik? Kui suur on meie isu? Kui valmis on me toorik? Urmas Alender (lk 340) Tsiteeritud luuletuse pani Urmas Alender kirja 1980. aasta 20. novembril. Kohtasin seda luuletust esmalt 2007. aastal Karl Martin Sinijärve kokku pandud kogumikus „Truu nailonkuu“, millele on sooja ja südamliku järelsõna kirjutanud Jürgen Rooste. Nüüd […] Vaata lähemalt ›
0
Vilniuse südames avati Mo-muuseumis märtsis suur näitus „Meil seda ei tehta. Intiimsus, normid ja ihad Balti riikide kunstis“, mis on toonud kokku soolisust ja seksuaalsust käsitlevad teosed 1960ndatest kuni tänapäevani. Näitus on avatud selle aasta 8. septembrini. Tegu on päris laiahaardelise koostööprojektiga: väljas on 130 kunstniku 300 teost, kusjuures Eesti autoreid on 39. Siinkohal saab […] Vaata lähemalt ›
0
Kärt Hammeri isikunäitus „Dirty White“. Tütar-galeriis kuni 7. IV 2024. Noblessneri sadamalinnakus asuv Tütar-galerii on suhteliselt uus lisandus Tallinna kirevasse kunstipilti, olles seadnud eesmärgiks tutvustada eelkõige alla neljakümneste kunstnike loomingut. Veidi alla aastase tegutsemisperioodi vältel on siin eksponeeritud Katrin Piile, Anna Mari Liivranna, Kristina Õlleki, Urmas Lüüsi ja Maryliis Teinfeldt-Grīnsi loomingut. Kuskil kuklataguses teadmises olid […] Vaata lähemalt ›
3
Näitus „Elisarion. Elisar von Kupffer ja Jaanus Samma“, kuraatorid Kadi Polli, Andreas Kalkun ning Hannes Vinnal. Kumu 3. korruse B-tiivas 22. III 2024 – 8. IX 2024. Palun külastajal, kes läheb Kumu teise korruse saali vaatama näitust „Elisarion. Elisar von Kupffer ja Jaanus Samma“ võtta samasugune hoiak, nagu Evelyn Waugh’ romaanis „Tagasi Bridesheadi“ (1945) võtab […] Vaata lähemalt ›
93
Kristina Birk-Vellemaa nime ja sekspositiivsuse mõistet kohtab meedias (Müürilehest ja Eesti Ekspressist naisteajakirjade, televisiooni ja taskuhäälinguteni) päris tihti. Näib, et nendega seondub tõhus turundus ja teema läheb inimestele korda. Seksiga seonduv on inimesi ikka paelunud ja tundub, et praegu on ses vallas toimumas suurem kultuuriline murrang. Oma veebilehel www.sekspositiiv.ee kirjutab Birk-Vellemaa enda kohta nõnda: „Olen […] Vaata lähemalt ›
77
Ilmunud on ainulaadne monograafia, mis viib lugeja XVIII sajandi eestlasele ligemale kui ükski varem avaldatud raamat, n-ö otse tema magamistuppa. (Sellele tuleb küll kohe lisada, et „magamistuba“ on sobimatu sõna kasutamiseks modernismieelsel Liivimaal, kus ei olnud eraldi magamistube ega privaat- ja muu elu sellist eristamist, nagu on omane tänapäeva ühiskonnale.) Et ka autor on teadlik […] Vaata lähemalt ›
30
Eri kohtades ja aegadel sündinud inimeste elu pikkus varieerub üksjagu. Aga ka sama põlvkonna kaasteeliste eluiga võib tublisti erineda. Miks see nii on? Pikk elu ei ole loodusliku valiku esmane sihtmärk. Evolutsiooni vaatepunktist loeb vaid meie geneetiline esindatus järgnevates põlvkondades, teisisõnu – elu jooksul saadud sigimisvõimeliste järglaste (ning nende järglaste jne) arv, mida nimetatakse kohasuseks. […] Vaata lähemalt ›
105
Teadust ja tehnoloogilist innovatsiooni peab ühiskond nii praeguste kui ka tulevaste probleemide päästerõngaks. Areng on ju olnud tormiline. Kaugel pole ajad esimestest lendamiskatsetustest, aga vaadake meid nüüd. Maakera on ümbritsetud tuhandetest lennumasinatest, olgu need suurel kiirusel ja suurel hulgal puhkusele siirdujad või suhteliselt väikesed satelliidid, mis meile internetti annavad või asukohta tuvastavad. Ja neid tuleb […] Vaata lähemalt ›
222
Tänavusse märtsikuu kontserdiellu mahtus eripalgelisi sündmusi, millest väisasin nelja. Kajastan neid retrospektiivses järjekorras, s.t vähikäigu meetodil. 31. märtsil, esimesel ülestõusmispühal leidis Viimsi Artiumi suures saalis koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga aset kontsert pealkirjaga „W. A. Mozart „Väike öömuusika““. Esines viiuldaja Triin Ruubeli ümber koondunud andekatest üliõpilastest ja kogenud professionaalidest koosnev 13-liikmeline keelpilliorkester. Kontserdi pealkiri pisut […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Laureaatidele anti Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Piduõhtu korraldas Tartu Uus teater, autor-lavastaja oli Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Seminar „Eesti filmitootmine – projektipõhine eluviis või jätkusuutlik ettevõtlus“. Sõpruse kino, Tallinn, 19. III 2024. Sõpruse kino sai 19. märtsi hommikul pilgeni noori inimesi täis. Toimus filmitööstuse klastri ja kinoliidu korraldatud seminar „Eesti filmitootmine – projektipõhine eluviis või jätkusuutlik ettevõtlus“. 250 osavõtja seas oli filmiettevõtjaid ning loomingulisi ja tehnilisi töötajaid. Juba osalejate arv näitab, et […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu möödus sada aastat legendaarse filmirežissööri Sergei Paradžanovi sünnist, kelle 1964. aastal Kiievi Dovženko-nimelises filmistuudios tehtud „Unustatud esivanemate varjud“1 sai uue, ennenägematu filmikeele sünniks. Veebruaris toimus sel puhul Artise kinos Paradžanovi filmide retrospektiiv, kuhu oli temast rääkima kutsutud silmapaistev ukraina filmiteadlane ja stsenarist Serhi Trõmbatš. Kas nüüd, kui käib Putini režiimi valla päästetud sõda, kujunes […] Vaata lähemalt ›
0
Narva eesti gümnaasium ja põhikool. Arhitektid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn, Annika Valkna, Anne Vingisar (3+1 arhitektid), maastikuarhitektuuri lahendus Lootusprojektilt. Arhitektuurivõistlus toimus 2020., hoone avati 2024. aastal. Mõned kuud tagasi avati Narvas eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoone. Paratamatult on iga suurema ja tähtsama hoone rajamise taust ja tähenduste pusle mitmekihiline. […] Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse ja Colombia päritolu urbanisti Carlos Moreno osavalt sõnastatud linnaplaneerimise ideaal on justkui maailma vallutanud – raske on leida Euroopa linna arengukava, kus 15 minuti linna ideed poleks mainitud. Selle järgi koosneb linn kompaktsetest ja maakasutuse poolest mitmekesistest piirkondadest, kus igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmiseks on vaja ette võtta kuni veerandtunnine jalutuskäik. 15 minuti linnast on saanud […] Vaata lähemalt ›
42
Millal ma olen? Muidugi praegu, just nüüd, sel hetkel. Lähemalt vaadates aga ei ole ma kunagi praegu, vaid mingis muus ajas. Ma alati kas paiskun „ettepoole“, s.o tulevikku, või olen tõmmatud „tahapoole“, s.o minevikku, või tulen tagasi praeguse juurde. Praegust ei ole mul kunagi juba algselt käes, vaid ma saan ta taas, tagasi, uuesti. Minu […] Vaata lähemalt ›
0
Nädalavahetusel käisin kuueaastase tütrega maal jalutamas. Lonkisime mööda teed, siis põikasime tihnikusse, sealt viisid jalad vanade talukohtade õuele ja edasi silmapiirini ulatuva põlluni. Isegi täiskasvanule on see põld otsatu, rääkimata siis lapsele. Põllu servas jäi tüdruk aga seisma ja keeldus edasi tulemast. Ütles, et kardab. Aga mida siis? No … püsse, sõdureid, pauku … Kust see tuli? […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Kiilaspäine lauljanna“, autor Eugène Ionesco, tõlkijad Eva Eensaar ja Marius Peterson, lavastaja Markus H. Ilves, kunstnik Joel Väli, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Arbo Maran. Mängivad Elisabet Reinsalu, Evelin Võigemast, Maris Nõlvak, Kaspar Velberg, Mikk Jürjens ja Tõnn Lamp. Esietendus 2. III Hobuveskis. Tuletõrjuja: Ma jutustan teile asjadest, mida olen ise kogenud. Tõsielu, ainult tõsielu. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 5 |
ERR
|
19% 12 |
Kroonika
|
13% 8 |
Õhtuleht
|
8% 10 |
Uued uudised
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.04.2024 07:31
Viimane uuendus: 07:28.
Uudiste reiting uuendatud: 07:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)