Biotehnoloogia on harva vaatemänguline. See ei avaldu suurte žestide ega hetkeliste muutustena, vaid areneb järk-järgult tähelepaneliku vaatluse, pikaajaliste katsete ja bioloogiliste piiride austamise abil. Vetikabiotehnoloogia kuulub sellesse vaiksemasse teadustraditsiooni. See toetub ühele Maa vanimale eluvormile, et anda selge vastus tänastele küsimustele, mis puudutavad tervist, kestlikkust ja loodusvarade vastutustundlikku kasutamist. Vetikad on mitmekesine organismide rühm, nad elavad peamiselt veek Vaata lähemalt ›
0
Ma mõtlen emakeelest. Harilikult peetakse emakeeleks esimesena omandatud kodust saadud keelt. Emale viitab emakeele mõiste paljudes keeltes, kuid on ka neid kultuure, kus räägitakse isa- või sünni-, päritolukeelest. Enamasti oskab inimene oma emakeelt kõige paremini, kuid see pole alati nii. Esimesena omandatud keele oskus võib aja jooksul taanduda, kui edaspidi viibitakse muus keelekeskkonnas. Mitmekeelsest perekonnast pärinemise puhul räägib inimene mõnikord kaht keelt võrdselt hästi – siis saab kõnelda k Vaata lähemalt ›
59
Neeme Külma näitus galeriis Tütar on kunstniku järgmine etteaste pärast kahte Alice Kasega kahasse tehtud näitust Tallinna Linnagaleriis (2022) ja Tartu Kunstimajas (2023). Praegune väljapanek kannab pealkirja „en face“ – see on balletitermin, kus „en face“ tähistab näoga publiku poole olemist. Kes on see Neeme Külm, kes ennast sel näitusel publikule näitab? Lihtsakoeline vastus on: ruumi dekonstrueeriv Neeme Külm. „Kohaspetsiifilisus“ ja „ruumikogemuse nihestamine“ – need rohkelt kasutatud väljendid isel Vaata lähemalt ›
0
Hiljaaegu püüdis Eesti teaduste akadeemia ametisse valida innovatsiooniuuringute akadeemikut. Konkurss küll luhtus, valimisega ei tuldud toime, kuid sellega seoses tõusetus arutelu, mis üldse on innovatsiooniuuringud ja kus on selle valdkonna distsiplinaarne päriskodu. Eestis on ehk tegu uue küsimusega, kuid rahvusvaheliselt on aru peetud aastakümneid. Sestap on ehk paslik seda teemade ringi veidi avada. Tõsiasi on, et innovatsioonist kõneldakse ennekõike majandusteemade ja -teaduse kontekstis. Nii Eesti ku Vaata lähemalt ›
56
Pole kasutumat, armetumat vormi kui lühifilm. Kui juba mängufilmigi on tänapäeva inimesele üha võimatum maha parseldada, siis lühifilmi vaatamiseks peaks inimese kinni siduma nagu „Kellavärgiga apelsini“1 peaosalise, silmalaud klambritega pärani kiskuma, lühifilme otse ajju kanaldama. Teisisõnu: tuleks saata ta filmifestivalile või kinno. Võiks ju arvata, et lühifilme on lihtne vaadata, aga hoopis vastupidi. Filmi sisseelamiseks kulub mitu head minutit ja kui film lõpuks tööle hakkab, jooksevad juba lõputii Vaata lähemalt ›
0
Millal on paras aeg teha kirjandusest kokkuvõtteid? Tõenäoliselt mitte detsembri keskel, kui kellelgi ei ole süvenemiseks aega ja osa häid raamatuid on alles ilmumata. Märtsi keskpaik jällegi võib olla pisut hiline: lugejate tähelepanu on siis juba uutel teostel ja ettevõtmistel. Kas kunsti on üldse mõtet üritada kalendriaasta kaupa kokku võtta? Näiteks 2025. aasta puhul on tõdetud, et eesti kirjanduses oli naiste aasta. See on nii ja ei ole ka. Tõepoolest... Vaata lähemalt ›
32
Kasinus kaunistab inimest, koonerdamine seevastu pitsitab kõri kinni ega lase teha suuri tegusid. Kultuurikorralduses ja selle raames tegutsevate institutsioonide, nende hulgas teatrite, puhul kehtib sama. Seda kurvastavam on kuulda siit-sealt vargsi kostvaid ettepanekuid, et kõiki ja kõike haaranud kärpimistuhinas võiks mõelda sellelegi, kas meil on ikka tarvis kaht muusika- ja balletiteatrit ning võib-olla võiks hiljuti endale rahvusteatri tiitli krahmanud Vanemuise kolmest harust ühe või koguni kaks ära. Vaata lähemalt ›
0
Kristi Küppar sisenes eesti kirjandusse võrdlemisi hilja, ent seevastu võidukalt ja viljakalt. Raamatuaasta tõi rohkelt tunnustust: suvel sai Küppar Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel käsikirja „Nadinunnadi-nadinaa“ eest ajalehe Postimees Jaan Tõnissoni eriauhinna. Sama teosega, mis raamatuna ilmus pealkirjaga „Viimane lusikas“, on Küppar nüüd Järva valla A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia kandidaatide hulgas. Küppari võrukeelne luulekogu „Tei tuu tii“ oli Betti Alveri luuleauhinna nominent. Aa Vaata lähemalt ›
36
Eesti teadus on kaotanud ühe oma suurtest kujundajatest. 4. jaanuaril lahkus matemaatik ja informaatik, Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia laureaat, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ning Mente et Manu teenetemedali laureaat Leo Võhandu. Leo Võhandu oli infotehnoloogia ja andmeanalüüsi arengu teerajaja Eestis. Tema teadustöö ulatus arvutusmatemaatikast ja mitmemõõtmelisest andmeanalüüsist biomatemaatika ja matemaatilise lingvistikani. Juba 1960. aastatel lõi ta analüütilisi lahendusi, milles võib Vaata lähemalt ›
0
Minu katsetused mängida täiskasvanuna arvutimänge on alati lõppenud frustreerivalt nii mulle kui ka neile õnnetutele hingedele, kes on sattunud seda kõrvalt nägema. Miks? Kuidagi läks nii, et lapse ja teismelisena kasutasin pärismaailmast eemaldumiseks lugemist ning arvutimängud ei sattunud mulle kunagi teele ette. Kui nüüd täiskasvanuna ütlen inimestele, et ma ei ole peaaegu kunagi oma elus arvutimängu mänginud, tekitab see hasarti ja vahel on pakutud, et aga mängime siis midagi. Kui... Vaata lähemalt ›
6
Riigikogu alustas tööaastat mulluse praagi tuvastamisega. Õnn ja osavus olid õuelt ära läinud. Üksainus vigane sõna jõustatud seaduses ähvardab riigieelarvet halvimal juhul 27miljonilise miinusega. Veebikasiinosid paremini maksustada soovides andis seadusandja neile terveks aastaks hoopis maksuvabastuse. Irooniat lisab tõik, et seaduseelnõu menetleja oli rahaasjus pädevaim ehk rahanduskomisjon. „See on see kollektiivne vastutus,“ tõdes komisjoni esimees Annely Akkermann. See tähendab, et kui rahaline kahju Vaata lähemalt ›
0
2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua olulise ka üldsuse huvi keskmesse. Ent on ka vaja ainest, millega sütitatud tähelepanu kestvalt toita. Tööd Elleri loomingu uurimiseks ja tutvustamiseks on mõningate peatuste ja kiirendustega tehtud ju aastakümneid, ometi on Eller mõneti jäänud oma kuulsate õpilaste varju. Lõpusirgel on Eduard Tubina kogutud teoste imposantsed väljaanded ning Arvo Pärdi opera omnia on peaaegu et... Vaata lähemalt ›
81
Andres Noormetsa lavastuste arv on nüüd siis ületanud saja piiri. Katsusin kokku rehkendada, kui mitu tema lavastustest on puhastverd komöödiad, aga ega see nii ilmselge olegi. Näiteks hakkasin kahtlema, kas ikka liigitada päriskomöödiaks Jaan Tätte „Ristumine peateega“, mis figureerib Noormetsa lavastuste nimekirjas suisa kolmel korral: Pärnu Endla 1998; Theaterdock, Berliin 1999; Valmiera teater 2000. Kindlasti on komöödia Tätte „Palju õnne argipäevaks!“ Noormetsa kuuldemänguversioonis (Raadioteater 200 Vaata lähemalt ›
0
Robert Jürjendali 60. sünnipäeval 10. jaanuaril oli ilm Tallinna lähistel nii tuisune, et enda kodunt väljuma sundimine nõudis parajalt tahtejõudu. Põhjust oli siiski piisavalt, sest Mustpeade majas esines päevakangelane ise koos Eesti Sinfonietta ja mõnede valitud solistidega. Kui ma asjast õigesti aru sain, siis oli Jürjendali soov tuua saali Riisipere lähedal kodutalus suviti toimunud kontsertide „Aaviku aiad“ hõngu ning selleks puhuks oli kaasa kutsutud ja palade vahel jutulõnga edasi vedama... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta novembri keskel rullus Amsterdamis 38. korda lahti maailma suurim dokfilmifestival IDFA. Kokku näidati seal ligi 250 filmi, seekord 76 riigist. Tegu oli esimese aastaga uue kunstilise juhi Isabel Arrate Fernándeze juhtimisel. Fernández rõhutas programmi kommenteerides dialoogi ja ühenduse loomist, et kavva on võetud filmid, „mis loovad eeldused vestlusteks sellest, mis on praegu oluline“. Sellega võib nõustuda ka kõrvaltvaatajana. Paistab, et festival on tagasi oma normaalsetesse rööbastesse. Vaata lähemalt ›
0
„Tagasiside“ põhjal võib väita, et vana hea Von Krahli teatri vaim elab ka trupi uues koosseisus edasi. Teatri kunstilise juhi ja „Tagasiside“ lavastaja Juhan Ulfsaki hoiatus, et seakisa tuleb teha õigel ajal, on saanud lahutamatuks osaks Ulfsaki ja Von Krahli teatri brändist. Opositsiooniline hoiak on olnud sellele teatrile omane algusest, eriti 1998. aastal uue trupi loomisest peale. Von Krahli teatri protestivaim on nii isiklik kui ka poliitiline, nii mässav kui... Vaata lähemalt ›
0
Õppekeel on Eestis tuline teema. Kui palju peaks koolis olema eesti keelt? Kas vahetunnis tohib kasutada muid keeli? Kas vene dominantkeelsete õpilastega võib koolis suhelda ka vene keeles? Kas lastele, kelle kodus ei räägita eesti keelt, peaks koolis õpetama ka kodukeelt? Sellesarnaste küsimuste ring laieneb ka kõrgharidusse: kuidas rahvusvahelises ülikoolis hoida eestikeelset õpet? Kas oleks tõhusam ja lihtsam minna üle inglise keelele? Kas inglise keele laialdane kasutamine ülikoolis toob vaid... Vaata lähemalt ›
0
Kusagil Põhja-Tallinnas on avatud uus baar, nimega Amsterdam. See ei ole koht, kuhu satutakse juhuslikult hilistel öötundidel, kui ülejäänud kõrtsid on ukse külastajatele juba sulgenud. See on Krulli kvartali kõrgustesse peidetud ajutine speakeasy bar, etenduspaik, kuhu jõudmiseks tuleb läbida ükssarvikutest pakatav uusarendusrajoon ning sisenemisel leida end samast ruumist käsitööõlut ja gurmee hot dog’e pakkuva restoraniga. See pole harilik baar, kuhu sisse astudes tellid joogi ja lahkud pärast janu kustu Vaata lähemalt ›
0
Miina Piiri „Noviits“ on kristlik põnevik, mis märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel. Teose tegevus toimub XVI sajandil Rooma lähedal Püha Honoré kloostris ja jaguneb kahte ossa. Esimene, mis keskendub noviitsile ja tema õpetajale, on lõbus vimkasid täis lugu. Teise osa keskmes on Jeesuse taassünd: Jumala poja juhtumiste kaudu selgitatakse kloostri üleloomulikku tausta ja ühtlasi kerkivad rohkem esile kristlikud väärtused-küsimused. Aplausiväärne minimalism väljendub nii kirjasõnas Vaata lähemalt ›
9
Tallinna tehnikaülikool kui Eesti suuruselt teine ja üle sajandi vana ülikool on ehitanud palju, aga veel rohkem plaaninud seda teha. Selle õppeasutuse arhitektuurilugu, mis palju rikkam raamatu pealkirjas lubatud Mustamäe kampusest, on vägagi väärt ülevaatlikku kirjapanemist. Lihtsalt pildialbumite aeg on ümber ning arhitektuuriajalugu üks institutsiooni tummiseid esitlusviise. Eriti soliidselt mõjub, et kirjutamiseks ei pidanud abi paluma väljast, vaid monograafia autor on ülikooli ehituse ja arhitektuuri Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
21% 7 |
Postimees
|
15% 3 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
ERR
|
9% 4 |
Maaleht
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 10:32
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)