Kärpeaastake on käima läinud ja riigi väiksemaks lõigatud honorarifondiga kultuuriajakirjandus ilmub edasi, ilmuda on jõudnud esimesed kuukirjade numbrid. Loomingu honorarifondi on mulle teadaolevalt kärbitud eelmise aastaga võrreldes 12%, Vikerkaare oma rohkem. Loomingu Raamatukogu, Müürileht, Keel ja Kirjandus ja teised – kõigi honorarifond on pügada saanud (ei taha seda kärpe-sõna nii palju tarvitada, totter tunne tekib). […] Vaata lähemalt ›
12
Näib isegi veidi kohatu, et ma suudan praegusel ajal veel millestki muust mõelda kui Trump-Putin ja kogu see koomiksimaailmast pärit psühhopaatide seltskond nende ümber, aga kas pole nii, et selletagi ärevatel aegadel, kui inimene on ärritusele vastuvõtlikum, mõjutavad meie haavatavat seisundit elukeskkonna kõrvalnähtused, mida tihtipeale esmalt tähelegi ei oska panna. Mul on suurenenud silmade kontrastitundlikkus, […] Vaata lähemalt ›
0
Äsja rõõmustas meie südant, et Tiit Hennoste sai paraja palga – J. F. Wiedemanni riikliku keeleauhinna. Talle anti see „pühendunud töö eest eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse uurimisel ning õpetamisel“. On raamatuaasta. Eesti kirjakeel loodi kantslite taga ehk, nagu Hando Runnel luuletas: „Kiri algab kirikust“. Kas veame oma keelega maailma lõpuni välja? 500 aastat on […] Vaata lähemalt ›
42
Doris Kareva elutööauhinna puhul võidakse esitada kaks vastandlikku küsimust. Miks juba nüüd – auhinna ajaloo kõige nooremana? Miks alles nüüd, kuigi ta on pool sajandit me vaimu kujundanud? Teine küsimus on õigustatum – auhind „pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest“ ei peakski tabama loojat tema eluloojangul, kui selle süllekukkumisest enam rõõmu tunda ei jaksata. Doris Kareva pärgamine on […] Vaata lähemalt ›
0
Ehkki viimasel ajal on Tõnu Kaljuste pühendunud rohkem klassikalise muusika pärlitele ja XX sajandi heliloojate loomingu siinmail tutvustamisele, jääb ta meile nähtavasti igavesti Eesti Filharmoonia Kammerkoori (1981) ja Tallinna Kammerkoori asutajaks (1993) ning nende koosseisude kaudu Arvo Pärdi ja Veljo Tormise interpretatsiooni standardi kehtestajaks. Kuigi Eesti Filharmoonia Kammerkoori nimetuse all ja professionaalse koorina tuntakse seda […] Vaata lähemalt ›
254
Peeter Simmiga seoses olen juba üks kümmekond aastat kuulnud korduvat mõttevahetust: ühel või teisel hetkel teeb keegi ettepaneku valida Peeter Simm elutööpreemia laureaadiks ning otsekohe vaidleb keegi sellele mõttele vastu. Mitte et Simm seda väärt poleks, aga ta on veel liiga noor! Igavene häda selle igavese noorusega. Tundub, et nüüd ei jäänud siiski muud üle, […] Vaata lähemalt ›
117
Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi emeriitprofessor, Tallinna Ülikooli auprofessor ning Eesti Statistikaseltsi auliige Leo Võhandu pälvis Eesti Vabariigi 2025. aasta elutööpreemia andmeanalüüsi teadustööde ja koolkonna loomise eest. Leo Võhandu kursusekaaslane Tartu ülikoolis Ülo Lumiste (1929–2017), kes pälvis riikliku teaduse elutööpreemia 2012. aastal, on kirjutanud: „Meenub Leo tugev maleharrastus. [—] Kursusekaaslane Leo Võhandu oli I kursuse üliõpilasena […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril peeti Prahas Tšehhi Teaduste Akadeemia kirjanduse instituudis konverents „Sõna vägi“, mis oli pühendatud kirjandusteadlase ja estofiili Vladimír Macura (1945–1999) mälestusele. Konverentsile olid eeskujuks Macura algatusel asutatud Läänemere Liidu kongressid (neid oli kokku 25). Eestit esindasid kohapeal suursaadik Gita Kalmet ja akadeemik Jüri Engelbrecht, kes tutvustas tšehhi kolleegidele Hando Runneli algatatud raamatute sarja „Eesti mõttelugu“. […] Vaata lähemalt ›
19
Veebruari alguses lugesime meediast uudist, et endine Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder (oli kantsleriametis 1998–2005) jääb teadmata ajaks eemale Nord Stream 2 gaasijuhtmega seotud avalikust uurimisest, kuna viibib haiglas. 80aastane Schröder pidi andma gaasijuhtme kohta ütlusi Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlamendi uurimiskomisjoni ees jaanuari keskpaigas, kuid kuulamine lükati tema haigusele viidates määramata ajaks edasi. Väidetavasti on tegemist läbipõlemisega, teada-tuntud edukate inimeste. Vaata lähemalt ›
0
Ei ole ilus alustada juttu ühest raamatust sellega, mida seal pole. Aga eesti lugejale torkab see puudumine muidugi silma. Tõsi, Riia ja isegi Tallinna nimi on tekstist leitavad, kuigi mitte nimeregistrist, mis, tõsi, pole pikk ja sisaldab seega vaid olulist. Autori, Briti ajaloolase, teeneka muuseumijuhi ja BBC ajakirjaniku valik on kõigiti mõistetav. Aine on tohutu […] Vaata lähemalt ›
2
Orit Gat on Londonis elav kunstikriitik, kes on kirjutanud kaasaegsest kunstist, raamatutest, digikultuurist ning jalgpallist sellistele väljaannetele nagu ArtReview, frieze, e-flux journal, e-flux criticism, Jacobin, Texte zur Kunst, Paper Visual Art, Art Monthly jpt. Gat viibis Tallinnas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kutsel, lisaks pidas ta Eesti Kunstiakadeemias loengu „On Being Personal“ („Isiklikust kogemusest kunstikriitikas“) ning […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Desert Music“ 14. II Teras Beachis. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, helirežissöör Tammo Sumera, DJ Villem Vatter. Kavas Steve Reichi ja John Luther Adamsi muusika. 14. ja 15. veebruaril andis ERSO „Audiospaa“ kontserdi, kus publik sai lumisest külmast talveõhtust hüpata sumesooja suveõhtusse ja nautida, varbad liivas, Ameerika minimalistide […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari alguses toimus arhitektide liidus seminar, kus räägiti arhitektide loomingut kaitsvatest lepingutest ja õigustest. Järgnevalt arutavad arhitektuuri valdkonna autoriõiguse üle arhitekt Kaur Stöör, avalike hoonete peaprojekteerimise projektijuhi kogemusega Olavi Ottas ja vandeadvokaat Eeva Mägi. Millised on arhitektuuri valdkonnas peamised autoriõigust puudutavad probleemid? Lembit-Kaur Stöör: Välja saab tuua kolme tüüpi kitsaskohti, millega arhitektide liidus pidevalt tegeleme. […] Vaata lähemalt ›
53
Miksteatri „Mu meel unus mägede taha“, lavastaja ja idee autor Kaido Rannik, dramaturg Piret Jaaks, kunstnik Triin Simson, helikujundaja Madis Kreevan, valguskujundaja Aleksandr Mirson, konsultant Olga Ilgina. Mängivad Sylvia Köster, Aita Vaher ja Marek Tammets. Esietendus 28. IX 2024 teatri- ja muusikamuuseumis. Kas olete mõelnud, kuidas vaatab pime laps teatrit? Või milline teatritekst kõnetab kuulmispuudega noort? Miksteatri […] Vaata lähemalt ›
69
Mul oli õnne, et kogeda läinud suvel Kyivi Raamatuarsenali festivalil tõelist maagiat, aga mullegi ootamatult oli see hoopis filmimaagia vallast. Festivali avapäeval näidati „Fatamorgaanat“1, 1931. aasta ukraina filmi, mille on lavastanud Les Kurbase õpilane Borõss Tjahno. Linastuse naelaks oli elava muusika saade bändilt Pirig i Batig. Filmi näitamise ajal olid inimeste pilgud kinnitunud lavale. Kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Kadrioru pargi oranžerii. Arhitektid Kai Süda, Risto Parve, kaasa töötasid Heldi Jürisoo, Marju Tammik (Karisma Arhitektid). Sisearhitektid Raul Kalvo, Helen Oja ja Lauri Läänelaid (Inphysica Technology). Maastikuarhitektid Kersti Lootus, Tiina Kullerkupp, Elle Pent, Siim Lootus (Lootusprojekt). Võistlus toimus 2018. aastal, hoone avati 2024. Pole kahtlust, et Kadrioru park on keskkond, mis paneb seal asuvaid ehitisi […] Vaata lähemalt ›
3
Telesari „Reetur“ (Elisa, Eesti 2019–2024, 18 × 50 min), režissöör Ove Musting, stsenarist Raoul Suvi, produtsendid Toomas Ili ja Jaan Laugamõts. Osades Tambet Tuisk, Mart Nurk, Eva Koldits, Margo Mitt, Veiko Porkanen, Julia Aug, Ott Aardam, Raimo Pass jt. Hiljuti jõudis laiema vaatajaskonna ette telesarja „Reetur“ kolmanda ja viimase hooaja lõpp. Alternatiivajaloo jutusaate „Üle noatera“ kõrval on […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinn-Rahumäel Underi ja Tuglase muuseumis on võrratu võimalus kogeda Friedebert ja Elo Tuglase umbes 15 000 eksemplariga raamatukogu enam-vähem sellisena nagu nende eluajal. Samuti leiab sealt Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegseid raamatuid. Ei tahaks kirjutada näha või vaadata – just kogeda on õige sõna. Raamat tahab lehitsemist ja lugemist, kätte võtmist ka kogusse kuuludes. Underi ja […] Vaata lähemalt ›
11
Liialdamata võib öelda, et olen raamaturiiulite vahel üles kasvanud – raamatukoguhoidja lapsena ei oska elu raamatu-uputuseta hästi ettegi kujutada. Raamaturiiulid loovad pidepunkti hüplikus argipäevas ja ka teatava turvatunde, sest n + 1 mentaalset seiklust, uut ideed ja seltskonda on alati käeulatuses. Tunnistan, et külas käies on raamaturiiuli olemasolu üks esimesi asju, mida uurin ja selle […] Vaata lähemalt ›
0
Trio Kuljus-Sink-Heinoja 13. II Estonia kontserdisaalis. Kalev Kuljus (oboe), Theodor Sink (tšello) ja Sten Heinoja (klaver). Kavas Georg Friedrich Händeli, Tõnu Kõrvitsa, Claude Debussy, Eugène Bozza ja Francis Poulenci muusika. Aavik Duo ja Tallinna Kammerorkester 15. II Mustpeade majas. Hans Christian Aavik (viiul), Karolina Aavik (klaver), Tallinna Kammerorkester, dirigent Kaspar Mänd. Kavas Tõnu Kõrvitsa uudisteos „Aroha“ (2025, […] Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Postimees
|
26% 6 |
Õhtuleht
|
12% 2 |
ERR
|
11% 5 |
Uued uudised
|
7% 2 |
Objektiiv
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2025 06:08
Viimane uuendus: 06:02.
Uudiste reiting uuendatud: 06:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)