Raamatuaastal räägitakse enamasti paberraamatust – sellest „õigest“, mida saab käes hoida või nuusutada ja mis jääb kaotajaks võitluses noorte tähelepanu eest. Raamatu olemus on tema vormist – paberist – justkui lahutamatu. Siiski ei ole see tegelikult nii – „Gilgameš“ pandi kirja savitahvlitele, uus testament papüürusrullidele ja Põhjala saagad pargitud vasikanahkadele. Ning tänapäeval sünnib lõviosa raamatutest hoopis digitaalselt. Raamatupoes müüdav paberraamat on digitaalse vormi teisendus ning raamat i Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti-Soome kunstnik, Jõgeva MC asutajaliige ja Eesti mootorrattakultuuri alustala, Tapio Markku Lahti. Ta sündis Vaasas, õpingud möödusid Kauhajoki ning Seinäjoki linnas, kus algas tema kunstniku ja ettevõtja tee. Aastatel 1967 – 1970 tegutses ta näitleja ning lavakujundajana Seinäjoki Noorsooteatris. Samal ajal töötas Tapio reklaamikunstnikuna Eteläpohja Kooperatiiv Dekoratsioonifirmas ning tegi esimesed katsetused maalikunstis. 1970 – 1971 kulusid sõjaväeteenistusele. Sealt lahkudes otsus Vaata lähemalt ›
0
Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult professionaalselt, loovalt, täpselt ja tundlikult ning mis suurendab seeläbi naiste nähtavust ühiskonnas. Teos peab olema ilmunud eelmise kalendriaasta jooksul ning mõeldud täiskasvanutele. Selgunud on naiskirjanduse auhinna esimesed kandidaadid. Kristi Vaata lähemalt ›
0
Piret Jaaksi „Põdravalgus“ on eeskätt suhteromaan, ent ühtlasi kirjeldab autor kergelt afektiivse maiguga Eesti külaelu ning äratab uuel kujul ellu rahvalegendid. Romaanis moodustub selgepiiriline tunnete ja tajude register. Kõiki tegelaspaare – Annat ja Askurit, Irinat ja Rosalindat, Askurit ja Marjat, Annat ja Rosalindat – saadab seletamatu äng ja kurbus, mida võimendavad isiklikud tragöödiad ja muserdavad mälupildid ning teisalt üksinduse ja melanhoolia kogemine novembrikuises külaelus. Tekstis on äratun Vaata lähemalt ›
0
„Kui inimesed su südamele valu teinud [ja nende karedus sind] põgenema ajanud, siis mine viska ennast loomuse hõlma, [peida tasa] kohiseva metsa varju alla, [siis saab su kibe valu vaigistatud, leiad haavadele pehmet salvi] ja lootus .. saab su vaimule jälle naeratama hakkama.“1 Nii mõeldes jõudis ligi pooleteise sajandi eest isakoju tröösti otsima Liina, Lilli Suburgi 1877. aastal ilmunud esikteose minategelane. Linnast maale Ka kolmes mulluses proosateoses saabub linnast maale... Vaata lähemalt ›
32
Kui Priit Pärnale Fredrikstadis Põhjamaade suurima ja vanima animatsioonifestivali avatseremoonial mullu 24. oktoobril elutööauhind üle anti – see peaks nüüd olema juba üheteistkümnes erialane tunnustus tema pool sajandit kestnud animatsioonipraktika eest –, oli festivali avafilmiks tema ja Olga Pärna uus film „Luna rossa“. See on teadagi suur au. Nagu ka see, kui eraldi linastub filmitegija loominguga retrospektiivne festivaliprogramm. „Elu on tore ja siis me sureme,“ olevat Olav Osolin armastanud kõikvõim Vaata lähemalt ›
68
Dramaturgi amet on paljudele kauge ja võõras, ometi on enamik selle töö tulemustega kokku puutunud. Olgu seda otseselt teatri või paralleelalade, näiteks televisiooni, filminduse, kirjanduse või arvutimängude kaudu. Valdkonna ajalugu algab XVIII sajandist, mil Hamburgi Rahvusteatris alustas tööd filosoof ja kirjanik Gotthold Ephraim Lessing, kelle peamine roll oli kirjutada kriitikat ja analüüsida lavastusi. Just Lessingu kirjutistest läks dramaturgia mõiste käibele ja seda vaatamata asjaolule, et tema teat Vaata lähemalt ›
0
Järjekordne närb ja nüri päev tühja lehe ees. Vaheldumisi niisama mõttetühjade päevadega märkmete mäe ees, kus sisalduvad vaid sõnad, sõnad, sõnad. Rahvasuu teab rääkida ka rõõmsatest ja produktiivsetest doktorantidest, töö kõrvale laulu veeretavatest libaelukatest. Mul aga on vist vähe kolleege, kes poleks tuttav halvava kirjutamis- ja mõttetõrkega. Mõne õpingud lõpetab selline tõrge ülepea, mõnele toob pelgalt esimese halli juuksekarva. Tõsi, selle juuksekarva lõhkiajamine, oma uurimisobjekti – pahatihti. Vaata lähemalt ›
0
Väike, mööda käies peaaegu märkamatuks jääv värav viib tänavalt pisikesse hoovi, mille keskel, katuseräästaste vahel ronib ülespoole iidne sinivihmapuu. Teel on ees tumm ekraansein – edasiminekuks tuleb hiilida kas vasakule või paremale. Seina tagant algab looklev rada, mis viib justkui läbi inimese loodud bambussalu. Vasakul ja paremal vahelduvad lihtsad seinad, hoolikalt kujundatud sisehoovid ning metsiku bambustihniku embusse peidetud välud, kuhu udulaamadest läbi murdev päike joonistab unenäolisi, igimu Vaata lähemalt ›
0
„ARENDUS – Aina Realistlikum Elu Neelab Dramaatiliselt Uue Supitilga“, Juhan Raud vestles Flo Kasearuga Flo Kasearu: „Privaatset ruumi tekib järjest enam juurde ja avalikku ruumi jääb järjest vähemaks. Ei saa jääda lootma, et tagaaiast ainult metsa näed.“ Näitus „BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone / Ainult mitte minu tagahoovis“ Kai kunstikeskuses Flo Kasearu uus mahukas näitus tegeleb avaliku ruumi, võimu ja kogukonnapoliitikaga poeetiliselt ning kujundlikult, pealtnäha otsest seisuko Vaata lähemalt ›
11
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kutsuvad filmitegijaid osalema sarja “Eesti lood” uue hooaja ideekonkursil. Uute filmide projekte saab esitada 12. maini 2025. aastal. Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis keskenduvad aktuaalsetele teemadele, nähtustele ja tegevustele Eesti ühiskonnas. Filmiprojektide eesmärgiks on avada olulisi teemasid läbi filmilike vahendite ning tuua teemat mõjutavaid protsesse esile läbi tugevate karakterite.. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Filharmoonia koostöös kultuurilehega Sirp kutsuvad noori osalema esseekonkursil klassikalisest muusikast Ootame noori väljendama oma mõtteid, mis on ajendatud kontserdist, kus kõlab James MacMillani teos „Stabat Mater“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontserdid toimuvad 17. aprillil EMTA kontserdisaalis ja 18. aprillil Tartu Pauluse kirikus.Palume vabas vormis kirjutatud essees väljendada oma kogemus kontse Vaata lähemalt ›
0
Päivi Vaarula MEELELAHUTUS / MITTE KUNAGI IGAV HETK 4.04.-29.04.2025 Neljapäeval, 3. aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Soome tekstiilikunstniku Päivi Vaarula näitus ‘’Meelelahutus / Mitte kunagi igav hetk’’. Soome tekstiilikunstnik Päivi Vaarula loob tekstiilikunsti, mis vaatleb elu üldisemalt ja ammutab sellest sisu – tõlgib elu tekstiilikunsti keelde. Meelelahutuse asemel püüdleb kunstnik tähenduslikuma kunsti ja läbi selle sündivate seisukohtade väljendamise poole. Näituse sisuline pool põhineb p Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud osalema Tartu Kunstioksjonil, mis toimub reedel, 04. aprillil kell 17.00. Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 03. aprilliks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis. Palun tutvu reeglite ja osalemisviisidega täpsemalt siin: https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/ Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Viktoria Berezina, Helen Bunder, Merike Estna,. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 4. aprillil 2025 kell 17.00 avab maalikunstnik Leho Rubis Vabaduse galeriis isikunäituse „Poeetilised sisemaastikud“.Näitus jätkab autori loomingulist rada teadvuse, teksti ja tajuväljade suhte teemal, lähtudes Aldous Huxley esseest „Taju uksed“ (1954). Teadvuse olemus, selle tekkimine ja suhe tajuväljadega on üks viimaseid teaduse lahendamata küsimusi. Kuid sellele on võimalik vastata poeetiliselt. Antud näitus teeb seda kasutades lähtematerjalina Eesti luuletajate, kunstnike ja muusikute loomingut Vaata lähemalt ›
0
Mehhiko Suursaatkond Eestis ja Soomes esitleb Tallinna Botaanikaaia Palmimajas näitust „El Otro Muro | The Other Wall | Teine Müür“, kus eksponeeritakse tunnustatud Mehhiko kunstniku Amador Montese teoseid. Kunstnik ise viibib näituse avamisel 3. aprillil kell 14.00. Näitus keskendub vabaduse teemale. Amador Montes uurib, kuidas linnud, kalad ja putukad liiguvad takistusteta läbi õhu, vee ja maa. Tema kunstiteosed peegeldavad inimeste kalduvust seda loomulikku vabadust eirata, luues kujuteldavaid piire. Sam Vaata lähemalt ›
0
4. aprillil avaneb Adamson-Ericu muuseumis Portugali keraamiliste plaatide ehk azulejo’de näitus, mis tutvustab Eestis esmakordselt selle erakordse fenomeni ajalugu ja kunstilist mitmekesisust. Portugali Rahvusliku Azulejo’de Muuseumiga (Museu Nacional do Azulejo) koostöös valmiva näituse „Azulejos. Portugali pärlid“ kuraatorid on João Pedro Monteiro ja Karin Vicente. Portugali kultuuripärandis ja arhitektuuris on keraamikal olnud kandev roll. Värvikirevad ja detailirikkad plaadid jutustavad kaasahaaravalt. Vaata lähemalt ›
0
Camera Erotica toob Von Krahli Teatris ekraanile erootilise kinokunsti. Sel kevadel jätkab filmiõhtute korraldamisega erootilisele kinokunstile pühendatud programm Camera Erotica, tuues vaatajate ette kolme režissööri loomingu. Tegemist on ainulaadse filmiürituste sarjaga, mis pakub platvormi seksuaalsuse ja intiimsuse eri tahkude uurimiseks. Linastused leiavad aset Von Krahli Teatri kohvikus kord kuus ning igale linastusele järgneb temaatiline vestlusring erikülalistega, õhtu jätkub järelpeoga. Programm Vaata lähemalt ›
0
„See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud” 05.04–18.05.2025 Reedel, 4. aprillil kell 18 avatakse Viljandis Rüki galeriis Serge Eckeri (LU), Aap Tepperi (EE) ja Birgit Püve (EE) näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“. Näituse kuraator on Fanny Weinquin (LU/EE). Laupäeval, 5. aprillil kell 15 toimub näituse ringkäik kunstnike ja kuraatoriga. Näituse pealkiri, mis on tuletatud Roy Scrantoni esseekogumikust „We’re Doomed. Now What? Essays on War and... Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui poliitikud oma kokkulepped äkki üles ütlevad ning kitsas ringis ja suletud uste taga uut lepet sõnastama hakkavad, seiskub ühiskond või vähemasti selle poliitikakujundusest otseselt sõltuv osa ärevas ootuses, kuni suitsu ja hämu seest ilmub uue plaani lõpptekst, sedapuhku „Koalitsiooni aluslepe“. Sellest selgub, kas „meie kohta ka midagi on“. Kultuurivallas on selguse asemel saabunud aga hoopis segadus. Lugedes aluslepet Reformierakonna kodulehelt, leiab majanduse peatükist järgmised laused: „ Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
37% 16 |
Õhtuleht
|
10% 0 |
ERR
|
8% 6 |
Uued uudised
|
7% 1 |
Kroonika
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2025 11:06
Viimane uuendus: 11:04.
Uudiste reiting uuendatud: 11:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)