Inimene peab pääsema ruumidesse ja ohu korral ka ruumist välja. Kõlab banaalselt, aga suuresti algas alles 1970. aastatel Euroopas diskussioon, kas ligipääsetavus on iga inimese enda mure või heategevus. Hakati lähemale jõudma ühiskondlikule kokkuleppele. Lääneriikides tugevnes puuetega inimeste õiguste liikumine ning koos sellega arusaam, et probleem ei ole inimene, vaid keskkond, mis eeldab ühte tüüpi keha ja tajumisviisi. Ligipääsetavus hakkas nihkuma nn erilahendusest avaliku ruumi kvaliteedi ja õiguste Vaata lähemalt ›
0
Lugemisuuring „Eestlane loeb“ toob selgelt esile selle, mis on neile, kes raamatutega iga päev tegelevad, juba ammu teada: keskealine mees üldiselt raamatuid ei loe. Seepärast pole kirjastustel suuremat mõtet anda välja meestele suunatud lektüüri. Ja see omakorda annab meestele põhjuse veel vähem lugeda. Mis laadi kirjandus on parasjagu populaarne, muutub ajas. On žanrid või mingit kindlat tüüpi teosed (nt nullindatel memuaarid, nüüd naljaraamatud), mille puhul võib rääkida buumist. Ilmselt võib... Vaata lähemalt ›
0
Paul Raud sündis Rakveres, aga elas Viru-Jaagupis ja lõpetas sealse keskkooli. Aastatel 1965–1969 õppis ta Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis (õp-d Riho Päts, Ants Sööt, Ants Kiilaspea, Mati Märtin jne). Õppimise ajal laulis ta Tallinna Üliõpilassegakooris. Aastatel 1968–1980 oli Paul Raud Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) laulja ja 1980–1989 RAMi direktor. Aastatel 1982–1985 töötas ta Eesti Kooriühingus, esialgu esimehe asetäitjana, seejärel tegevdirektorina, 1985–1989 oli ta k Vaata lähemalt ›
0
Eesti lugejani on jõudnud tähelepanuväärse ungari kirjaniku Szilárd Borbély autobiograafiliste sugemetega romaan „Puruvaesed. Kas Messias läks juba ära?“ (2013). Iseäraliku ja mõjusa stiiliga teos kõneleb lugejaga väga erilisel viisil. Siinkohal tuleb tänada tõlkijat ja toimetajat, kes on teksti ka eesti keeles elama pannud. Romaani tegevus toimub 1960. ja 1970. aastatel Rumeenia piiri äärses Ungari külas. Teine maailmasõda on lõppenud, Ungarist saanud Ungari Rahvavabariik, valitseb sotsialistlik töölispar Vaata lähemalt ›
0
Mingil kombel on juhtunud, et Eesti muusika päevadele (EMP) kui tervikfestivalile ei ole ma tükk aega sattunud. Viimati kuulasin läbi suurema osa festivalist 2021. aastal koroonapandeemia ajal, kui Balti muusika päevade egiidi all toimunud kontserte edastati ainult veebis. Kuna viibisin tookord Eestist eemal, oli see kogemus justkui kirjake kodumaalt, südantsoojendav võimalus oma kultuuriga kontaktis püsida. Tänavusel festivalil ei käinud ma küll turistina, sest eesti heliloojate esiettekandeid võib õnneks. Vaata lähemalt ›
0
Eesti ei satu kuigi sageli rahvusvahelise meedia huviorbiiti, kuid viimastel nädalatel on Setomaad külastanud kahe suure Euroopa telekanali ajakirjanikud, et vahendada teateid elust Venemaa naabruses. Piirist saab korraks „uudis“: näidatakse metsatukka, piiritara, kordonit ja külatänavat, kus elu käib teistmoodi kui Tallinnas. Ka Narvast tehakse juhusliku ühismeediapostituse alusel taas „lugu“ kui julgeolekupuuduse ja turvariskidega linnast, „kus vaba maailm lõpeb“. Välisajakirjanikule on see ohtlikuvõitu e Vaata lähemalt ›
0
Helilooja, dirigent ja laulja Bianca Rantala valiti hiljuti UMO Helsinki Jazz Orchestra ehk UMO Helsingi Džässiorkestri 2026/2027. hooaja residentheliloojaks. Peagi algaval festivalil „Jazzkaar“ esitab UMO Rantala teose „Gigil Marathon“, kus soleerib harpejji-mängijana Valter Soosalu. Märtsi lõpul antud intervjuus avab helilooja Bianca Rantala oma teose ja UMOga alanud koostöö tagamaid ning mõtiskleb Soome ja Saksamaa kultuurierinevuste üle. Kuulsin, et õpid praegu korraga kahes kohas. Mida sa täpsemalt õp Vaata lähemalt ›
0
Ega keegi meist ei saaks aru, kui temperatuur muutub pool kraadi – suurt vahet ju pole, kas toatemperatuur on 21 või 21,5 kraadi. Sellest lihtsast kogemusest on aga sündinud üks väga levinud kliimamüüt, et väike globaalne soojenemine muudab elu vaid paremaks. Kuna me võrdleme olusid omaenda eluea jooksul, siis muutuste määr pole olnud nii tugevalt tajutav, sest oleme juba elanud üha muutuvates keskkonnatingimustes. Müüt sellest, et väike temperatuuritõus muudab ilma... Vaata lähemalt ›
0
Ukraina animaator Mõkõta Lõskov sai Eesti Joonisfilmi abiga eelmisel aastal valmis animeeritud lühifilmi „Kõjivi tort“, mis räägib sõjast julge musta huumori prisma kaudu. Film on valitud lühifilmide kategoorias Euroopa filmiauhindade lühinimekirja, 16 filmi hulka. Täna, reedel, 24. aprillil, selgub, kas „Kõjivi tort“ saab parima animafilmi EFTA auhinna Eestis. Räägi palun ukraina animaatorist Mõkõta Lõskovist enne 22. veebruari 2022. Kui palju filme olid juba teinud? 2012. aastal lõpetasin Kõjivis ülikooli Vaata lähemalt ›
0
Kui ma poolteist aastat tagasi „Plekktrummi“ saates mainisin, et kirjanike liit käis väljasõidul, kus söödi lõhet, tundis üks sümpaatne liidu liige tõsist muret, mis nüüd saab. Kui kuuldakse, et kirjanik sööb, keeratakse ju kõik rahakraanid kinni! Õige viis, kuidas kirjaniku elu kujutada, olevat Knut Hamsuni „Nälg“. Jaa, tõsi, seda lehitsedes tuleb isu peale, võtan kohe külmkapist midagi mõnusat. Kas või Kalamata oliive ja sinihallitusjuustu. Igaks juhuks kinnitan, et kirjanike liit... Vaata lähemalt ›
0
Nädala jagu tagasi, aprilli keskpaigas, käis Eestis teist korda uue turnee raames kuulus Briti astrofüüsik ja teaduse populariseerija Brian Cox ning tegi suurele saalile uhke live show. Suure rõõmuga publiku seas istudes ja kuulates juttu Johannes Keplerist, Voyager 2st, müüonitest, Marsist ja Jupiteri kuudest, käis mul mitu korda peast läbi, et küll on ikka vahva, et niisugune suur publik on kogunenud kuulama midagi, mis on tegelikult füüsikaloeng. Kuid siin oli... Vaata lähemalt ›
0
Vahetevahel, kui tõesti veab, on tervik midagi muud kui pelgalt oma osade summa.1 Tegelikult loodan ka ise selle tõdemuse järgi kulgeda, nii et elu viimsel hingetõmbel oleks võimalik sellele logisevale tervikule tagasi vaadates enam-vähem rahul olla. Iga objekti või nähtuse, sealhulgas ka elu (või kunsti), mõistmiseks on tarvis see mõnikord koost lahti võtta ning selle elemente, osi, kilde, tahke, külgi, etappe, jooniseid, kavandeid, mõõtmeid, kaardistusi, mudeleid jms läbi mõtestada. Ehk... Vaata lähemalt ›
0
Arvestades saabuvaid vahevalimisi USAs selle aasta novembris on Hormuzi väina avamine kujunenud Trumpile ja vabariiklastele kõige pakilisemaks küsimuseks, kuna sellest sõltuvad kütuse hind ja valijate hääled. Kütuse hind turul hüpleb üles-alla vastavalt Trumpi sõnumitele, kas väin on nüüd jälle avatud või ei ole või kui edukalt kulgevad läbirääkimised Iraaniga. Kui esmatähtsaks sai sõja käigus Hormuzi väina probleem, sellele viitab Trumpi raevukas väljaütlemine Iraani liidrite aadressil Truth Sociali platv Vaata lähemalt ›
0
Demokraatia püsimise seisukohast seisame silmitsi eksistentsiaalse küsimusega: kas me suudame lähikümnenditel tehisaru rakendada ühishüve edendamise teenistusse, nõnda et see ei teeniks ainult käputäie tehnoloogiahiidude ärilist erahuvi, või lepime harjumuspärase demokraatiamudeli järkjärgulise kadumisega. Nõnda kirjutab hiljuti ilmunud raamatus1 Belgia filosoof ja meediaprofessor Mark Coeckelbergh. Poliitikateaduses on TI temaatika esiplaanile tõusnud ja asjaomast kirjandust ilmub palju, kuigi rohkem küll Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. Teadus peab sünnitama uut tea Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus. XX sajandi alguse Lääne-Euroopas ja USAs oli ebavõrdsus äärmiselt suur: Suurbritannias, Rootsis ja Prantsusmaal kuulus rikkaimale 10% elanikkonnast keskmiselt 84–91% kogu varast, vaesemale poolele aga vaid 1-2%. Ebavõrdsus kasvas nii riikide sees kui ka va Vaata lähemalt ›
0
Bring the little fishes Bring the sharks1 Mike Scott On luulekogusid, mis ei näi esmapilgul nõudvat lugejalt kuigi palju. Selged, voolavad ja kergesti jälgitavad tekstid on pandud imeilusate kaante vahele. Need on kõnekeelsed või kirjutatud tavakohases, tuttavas kirjanduslikus keeles, ilma hirmutavate intellektuaalsete viideteta, mille otsa võiks komistada. Seesugune kergus on teatud mõttes ebamugav: kui tekst ei takerdu, ei sunni peatuma ega vastu töötama, siis mida selle lugemine annab? Martin Alguse... Vaata lähemalt ›
0
8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Kümnetest ettekannetest oli kohalviibijatelgi raske täit ülevaadet saada. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest. Mälu on tavapäraselt käsitletud eelkõige inimesekeskselt. Mäletamist on mõistetud protsessina, mis seostub individuaalse kogemuse ja narratiivse tähendusloomega. Viimastel aastatel on aga hakatud tähelepanu pöörama mälu materiaalsetele vormidele Vaata lähemalt ›
0
Kõige rohkem tuska teeb teadmatus, mis juhtus Alma ja Lainega Eesti kõige kuulsama teleseriaali viimases osas. Ringo Ramuli ja Indrek Koffi „Rõdul“ esietendus Endla teatri Küünis oli laupäeva õhtul, mistõttu Õnne tänava elanikele ei olnud mahti kaasa elada. Küll aga sai näha, kuidas elatakse Mõisavahe tänavas. Vähemalt ma arvan, et lavastuse kunstnik Arthur Arula on rõdude ehitamisel võtnud eeskuju okupatsiooni ajal Tartu Annelinna serva kerkinud kortermajadest. Lavakujundus surub näitlejad nelja... Vaata lähemalt ›
0
„Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik“, Juhan Raud vestles Merike Estnaga Tõnis Saarts, „Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente“ Ülo Mattheus, „Avage see kuradi väin!“ Rein Ruusalu, „Üleskutse majanduslikule õiglusele“ Jaanus Terasmaa, „Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?“ Marje Ingel vestles helilooja ja dirigendi Bianca Rantalaga Ülar Mark, „Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?““ Maarja Tüür vestles maastikuarhitekt Ursula Wieser Benedettiga Vivian Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.05.2026 20:01
Viimane uuendus: 19:58.
Uudiste reiting uuendatud: 19:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)