Mul on olnud palju Helsingeid. Kõige esimene oli ehk kõige emotsionaalsem – üheksakümnendate alguses, kui pidi seisma Tallinnas Liivalaia tänaval pikas viisajärjekorras, et sõita ema sõpradele jõuluks külla. Unistuseks see kujutluses kuju võtnud suurlinn toona jäigi, sest pääsuluba ei jõutud väljastada. Hiljem, kui juba sagedamini Soome vahet Lapual resideerival emal ja õel külas käisin, koosnes mu Helsingi peamiselt raudteejaamast ja selle maa-alusest kaubanduskoridorist. Aega parajaks tehes sai seal marka Vaata lähemalt ›
0
René Noël Théophile Girard (1923–2015) ütleks, et oleme jõudnud ohverduslikku kriisi. Maailm näib olevat langenud konfliktsete ambitsioonide ohvriks, on näha kasvavat tendentsi kasutada vägivaldseid ähvardusi võimupositsioonidelt ning neid ka ennenägematu efektiivsusega ellu viia, vanad mängureeglid justkui enam ei kehtiks. Suurimatest pingutustest hoolimata näib süsteem lagunevat ning ei ole ette näha, mil viisil võiks olukord laheneda nõnda, et jääksid alles planeet ja inimesed, nii loodus kui ka kultuur. Vaata lähemalt ›
0
Eesti algupärane ooper on lõputu probleemide allikas, mis justkui ei leia asu iseendas ega oma ajas. Kuidas ka ei ole püütud ooperit kodustada, mõneti võõraks ja võõrastavaks on žanr jäänud sellest hoolimata. Ooperiga on siinmail sama lugu nagu Ostra-Oinase ratsamonumendiga: tee mis teed, ikka käiakse selle ümber ringiratast, vaadatakse mõistmatul pilgul hobusele suhu ja saba alla ning sügatakse kukalt. Säärane ülev pidulikkus ei taha kuidagi koduõuele ära mahtuda. Samal ajal... Vaata lähemalt ›
0
Mul ei ole midagi väga öelda, mul on liiga palju, mida mõelda, aga kõne eesmärk ongi vist öelda seda, mis on veel mõtlemiseks. Veebruaris sain teada, et „Tähed Agnesele“ on nomineeritud vabaauhinna kategoorias kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. Elevust tekitav kategooria – ei see ega teine, ent siiski midagi väärtuslikku. Märtsis nomineeriti raamat eesti naiskirjanduse auhinnale. Jätsin vabaduse hetkeks kõrvale ning mõtlesin enda tööst läbi naiseks olemise filtri. Nominatsioon viis mind sooidentitee Vaata lähemalt ›
0
Taas on põhjust rääkida pronkslaest. See mõiste on pärit Elo Kiiveti artiklist „Kivist naised on nähtamatud“1. 2020. aasta suvel ilmunud artiklis küsib Kiivet Tartu, Tallinna ja Pärnu linna näitel, kas peale naiste vaba eneseväljendust piirava klaaslae on olemas ka pronkslagi, mis takistab võimekate naiste avalikus ruumis meenutamist – teeb nad nähtamatuks. Samuti takistavad seda kivilagi ja tänavanimelagi. Näib, et kuue aastaga on avalikkuse hoiak pisut muutunud – ehk koguni paremuse... Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas pälvis tänavu kevadel Eesti Teatri auhindade jagamisel eri vanuses vaatajaid tundlikult kõnetavate lavastustega „Tükk maad“ (Must Kast ja Eesti Rahva Muuseum) ning „Semud ja sellid“ (Endla teater) Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna. Ent selle asemel, et jääda igati väljateenitud puhkuse korras võrkkiike lesima, hõlmab Viidase teatrisuvi koguni kolme lavastust, mis ta eri paigus esietenduseni juhatab. 13. juunil jõuab Endla teatri Küünis lavale Saxo Grammaticus Vaata lähemalt ›
0
SA Sakala Teatrimaja on kuulutanud välja konkursi Tallinnas Sakala 3 asuva etenduskunstide keskuse ruumide tarvis kahe residenttrupi või -teatri leidmiseks, et sõlmida nendega 1–3 aastaks püsiv rendikokkulepe. Kuidas muutub Sakala 3 teatrimaja saalide pikaajalise rentimise kord? Seoses sellega, et meie senine põhirentnik VAT-teater kolib pärast rahvusraamatukogu remondi lõppu ehk 2027. aasta sügisel sinna tagasi, rakendub meil uus rentimiskord. Selle tuumaks on kaks residenttruppi või -teatrit, kes tahavad. Vaata lähemalt ›
0
Tantsukunstist rääkides jõutakse varem või hiljem tõdemuseni, et keha pole üksnes tantsija põhiline tööriist, vaid ka tähenduse kandja. Keha reageerib sageli enne, kui jõutakse mõte teadlikult sõnastada. Kusagil refleksi ja žesti vahelpeal sünnib sisemine impulss, mis suunab liikumist juba enne teadlikku otsust. Sellest lähtuvalt talletuvad kehasse rüht ja hoiakud ümbritsevast maailmast. Rūta Ronja Pakalne lavastuses „Softpower“ vaadeldakse keha kui ühiskondlike ootuste ja piirangute anumat, mis survepunkti Vaata lähemalt ›
0
Iga-aastane Lennart Mere konverents on väärt üritus mitmel moel. Näiteks osalejatele ning korraldajatele vanade tuttavate taaskohtumise paigana, kus värskendatakse suhteid või luuakse uusi sidemeid, sest keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on mõnes valdkonnas kõva käsi. Vahetatakse aadresse, lubatakse kohtuda mõnel järgmisel konverentsil. See pole lihtsurelikele mõeldud tasand. Põhiliselt kiidetakse Mere konverentsi muidugi sisukate arutelude ning sõnavõttude pärast, aga need jutud nagu ka kiitus ise on Vaata lähemalt ›
0
Ajakirja Edasi kevadnumbris analüüsib sotsiaalteadlane Anu Toots Euroopa uute tiigermajanduste sündi ja hääbumist. Tema tõdemus on kainestav. Eesti kui kunagise Balti tiigri hüpe on raugenud, sest alahinnati rahvastiku vananemise, hariduse sisu ja sotsiaalse tasakaalu mõju. See sunnib küsima: mis saab edasi, kui see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii? Ütleme otse: võrreldes Euroopa Liidu keskmisega Eestis tootlikkus ei tõuse oodatud tempos. Selleks et tõusta 2035. aastaks Euroopa Liidu... Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on omanäoline kriitik, keda iseloomustasid keeleline mängulust ja kirglik lähenemine nii kirjandusele kui ka kirjutamisele. Arno Oja õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning asus 1980ndatel kirjandusmaastikul tegutsema hoogsa arvustajana. Laiahaardelise kriitikuna jõudis ta käsitleda mitme põlvkonna eesti autorite loomingut, kirjutada nii Nikolai Baturinist kui ka Andrus Kivirähast, nii Viivi Luigest, Toomas Raudamist kui ka Mehis Heinsaarest, nii Ilmar Laabanist kui ka Jürgen Roostest ja Kaur. Vaata lähemalt ›
0
Millal nägite viimati lapsi tänaval palli mängimas? Või läbi hoovide jooksmas? Aga puu otsas kõlkumas? Aeg, mil kogu linn oli lastele seikluste maa, näib olevat möödanik. Sellele saab veel nostalgilise pilgu heita Kalamaja muuseumi õuemängude välinäituse „Uka-uka, mina prii!“ mustvalgetel fotodel. Tänapäeva linnaruumis on mängimiseks ette nähtud kindlad, eelistatavalt kitsukesed, aiaga piiratud alad, kus ohutus ja vanemate mugavus on vaba ja loova mängu vajadustest ettepoole seatud. Sellisele elukorraldusel Vaata lähemalt ›
0
Püha Johannese kooli (PJK) draamastuudio ja tantsukooli noored koos juhendajate Liina Olmaru ja Kärt Tõnissoniga on toonud publiku ette kõrgel kunstilisel tasemel uue lavastuse „Janu“, Tatjana Kozlova-Johannese originaalmuusikale loodud adaptsiooni Saint-Exupéry „Väikesest printsist“. „Janu“ väärib kindlasti eraldi pikemat arutlust ja tähelepanu. Siinkohal tahan vaid lugejatega jagada vastust küsimusele, mille esitasin noortele esinejatele pärast etendust vestlusel publikuga. Mind huvitas, kuidas nad tajusi Vaata lähemalt ›
0
Bukarest on linn, millega seostub ilmselt ennekõike Rumeenia autoritaarse valitseja Nicolae Ceaușescu Rahva Palee (Casa Poporului). Washingtoni Pentagoni ja Tai valitsushoone järel maailma suuruselt kolmas administratiivhoone (arhitekt Ana Petrescu, 1984–1997) domineerib kogu linna üle ja annab kommunistliku diktatuuri olemusest vahetu ettekujutuse. Veidi vähem on teada, et palee oli osa terve linna ümberkujundamise programmist, mille põhiosana kerkisid ajalooliste elamukvartalite asemele 12korruseliste tüü Vaata lähemalt ›
0
Esmapilgul sageli hooaja lõpetuseks, viimaste sabade sõlmimiseks ja kümneteks kevadkontsertideks kuubis mõeldud mai pakkus uudishimulikule omajagu teravaid elamusi. Neid jagus kogu akadeemiliste võimaluste spektri tarvis (pungist pidulikkuseni!), sekka eredaid pintslitõmbeid sümfoonilistelt ja kammerlikelt palettidelt. Olgu öeldud, et juba enne maikuu kontserdiavarustesse sukeldumist olin võtnud plaani saada osa Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi akadeemilise punkbändi Karju Lauristin kolmandast ni Vaata lähemalt ›
0
Tänavu võitis väärtfilmimaailma aasta ehk kõige olulisema autasu, Cannes’i festivali Kuldse Palmioksa rumeenlase Cristian Mungiu mängufilm „Fjord“, kus on vaatluse all uskliku ja ilmaliku maailma kokkupõrge tänapäeva Norras. Filmi juures töötas režissööri assistendina Ingrid Cristea Vendelin, Rumeenias elav eestlane, kelle kontol filme ja töökogemust juba omajagu. Selge see, et kuna eestlasi on nii vähe, on nende osalemine mõnes sellises suursündmuses meile oluline asi. Seetõttu küsisimegi temalt rohkem „Fj Vaata lähemalt ›
0
Esimest korda midagi uut ette võtta on ikka natuke hirmus, eriti kui seda peab tegema üksinda. Palju julgem on tundmatusele vastu astuda koos kaaslasega, sest kaks pead on ikka kaks pead, jagatud mure on pool muret, seltsis segasem jne, jne. Esimest korda toimuv Tartu Kunstnike Liidu kevadnäitus on justkui selles vaimus üles ehitatud lihtsale põhimõttele, mille järgi kaks Tartu Kunstnike Liidu liiget, kel vanusevahet vähemalt 15 aastat, valisid endale liidukaaslasest... Vaata lähemalt ›
0
Viimased paar nädalat on rahvusvaheliste filmiväljaannete tähelepanu põhiliselt ühel teemal: korraga on püünele roninud kaks noort režissööri, mõlemad varem tegutsenud eelkõige Youtube’is, aga nüüd on oma täispikkade debüütidega ukse sellise pauguga lahti löönud, et suure filmitööstuse mudelid, reeglid ja tõekspidamised on kõikuma löönud. Jutt käib 20aastasest Kane Parsonsist, kes arendas oma teismelisena alustatud „Tagatubade“ lühifilmide kontseptsiooni nüüd suuremasse mastaapi, ning 26aastasest Curry Bark Vaata lähemalt ›
0
VI. Eve Kiileri visuaalsed sissepõiked hooldatud muruga asumiaedadesse, elupuuhekkide taha ja linnaaianduse maailma tõid mulle paralleelina meelde Alejandro Amenábari lavastatud õudusfilmi „Teised“, kus toimivad kõrvuti kaks erinevat tajuruumi – elavate ja surnute oma, kumbki teineteise olemasolu vaid kaudselt tunnetades. Ka Kiiler on tegutsenud nagu režissöör: pealtnäha rahulikud vaated ja petlik vaikelu paljastavad viimaks intriigi. Siingi konkureerivad sama ruumi pärast kaks omailma: taim ja inimene. Esm Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal olen mõelnud, kas ma olen võimeline ühiskonda – kus ma naise ja naisloojana ei tunne end turvaliselt – tingimusteta armastama, selles lapsi sünnitama ning seda vajaduse korral ka kaitsma? Aina enam olen sellele küsimusele vastanud: ei. Tean-tean, „Grigorjeva on nagunii üks kahtlane element, temalt ei saagi midagi muud kui riigireeturlust“ oodata. Aga võta näpust! Näikse, et sellistes toonides oma elukoha nägemine-tajumine pole viimasel ajal, sõltumata sellest, oled sa... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Levila
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 01:26
Viimane uuendus: 01:16.
Uudiste reiting uuendatud: 01:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)