Reedel, 15. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Henna Aho ja Kaija Hinkula ühisnäitus „Materiaalne maailm“. Näituse kuraator on Jurriaan Benschop. Kaks kunstnikku on loonud maailma, kus materiaalsus on esikohal. Ei ole mingit lugu ega teemat, millest lähtuda, vaid lihtsalt asjad nii nagu nad on, oma spetsiifiliste värvide ja tekstuuridega. Sellele näitusele sisenedes võib […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti Kirjanike Liit kutsub kandideerima kirjanikupalgale, mida makstakse aastail 2025–2027 viiele inimesele. Palgasumma on praegu 1,1 kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka, sellega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus. Kandidaat ei pea kuuluma kirjanike liitu. Kandideerimiseks tuleb esitada: 1) avaldus; 2) motivatsioonikiri kolme järgneva aasta loominguliste plaanidega; 3) ülevaade viimaste aastate loomingulisest tegevusest ja tähtsamatest meediakajastustest. Nagu see juba varasemast […] Vaata lähemalt ›
0
Täna õhtul avatakse pidulikult 28. Pimedate Ööde filmifestival. Kell 19 Alexela kontserdimajas algaval tseremoonial saab režissöör Peeter Simm kätte elutööauhinna ja kuulutatakse välja Bruno O´Ya noore näitleja stipendiumi laureaat. Elava muusika saatel esilinastub Riho Undi verivärske animafilm „Casablanca”. Festivali avab Saksa režissööri David Dietli komöödia „Peod ja sõbrad”, mis kaevub inimsuhete rägastikku ja tõestab, et […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli mükoloogia professor, akadeemik Urmas Kõljalg kasutab looduse andmekogude organiseerimiseks kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi, sealhulgas tehisaru. Akadeemik Kõljalg tegeleb äärmiselt tähtsa ja tänuväärse tööga, luues andmekogude süsteeme ja nendele toetuvaid teenuseid. Eesmärk on saada masinloetavad, lingitavad, hallatavad ja võimalikult lihtsalt kasutatavad andmekogud. Tema peamine põhimõte on, et miljonid maailma andmekogud ei teeniks pelgalt kitsaid kasutajagruppe, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Ekspress avaldas hiljuti põhjaliku ülevaate, milliste stsenaariumide järgi ja millise lõpuga võiks lähiaastail toimuda Venemaa sõjaline sissetungikatse Balti riikidesse või ka ainult Eestisse*. Loos rääkinud kindralid ja tsiviilasjatundjad pakuvad seal positiivset ja negatiivset nii kartmatute kui ka hirmunute maitsele. Kas NATO eesotsas suurte tuumariikidega tuleb appi ja kas ka õigeaegselt? Silmatorkavalt ei pööranud nn suurt […] Vaata lähemalt ›
0
Ühel päikeselisel Los Angelese pärastlõunal vestlesin ma pool tunnikest ühe vabakutselise kunstnikuga sellest, miks ta toetab Donald Trumpi. Tema loos oli nii mõndagi arusaadavat: ta oli pandeemiaaegse abiraha kokkukuivamisel kaotanud suure osa oma klientidest, pidanud hüppeliselt kasvanud üürihindade tõttu kolima mere äärest Hollywoodi ühiselamusse ning kirus kõikjal pitsitavat inflatsiooni. Siiski oli keeruline mõista, mis võiks […] Vaata lähemalt ›
24
Aastalõpp läheneb. Kohalikes omavalitsustes koostatakse uut eelarvet ja vaieldakse kuluridade üle. Tulemas on valimised, seetõttu on eriti oluline tähele panna, milliseid investeeringuid teha kavatsetakse, mida rajada plaanitakse ja millise linnaruumi need otsused endaga kaasa toovad. Uurida tasub ka, kas selles linnas ja ruumis, mis seeläbi avaliku raha eest sünnib, on ikka arvestatud kõigi linlastega, koheldud […] Vaata lähemalt ›
0
15. novembril arutlevad teadlased, teadusajakirjanikud, teadusasutuste juhid ja teadust korraldavad inimesed Tartus teaduskommunikatsiooni järelkasvu üle.1 Järelkasvust rääkides tuleb alustada küsimusest, keda peetakse õigupoolest silmas: kas teadlasi, kes on võimelised ja huvitatud teostama teaduskommunikatsiooni teadmussiirde tähenduses, või teaduskommunikatsiooni spetsialiste (ajakirjanikke-toimetajaid) akadeemiliste asutuste juures või hoopis meediaväljaannete juures tegutsevaid (teadus)ajakirjanikke, k Vaata lähemalt ›
131
Animatandem Priit ja Olga Pärn katsetavad oma värskeimas filmis „Luna rossa“ uut tehnoloogilist lahendust, motion capture1 meetodit. See on toonud neile juba ka esimese auhinna: Ungaris sai film „Primanima“ festivalil auhinna õhustiku loomise eest, Põhjamaade suurimal animafestivalil Norras Fredrikstadis valiti „Luna rossa“ avafilmiks. Nüüd võistleb Eesti ja Prantsusmaa koostöös valminud seikluslik-romantiline „Luna rossa“ (ee „Punane […] Vaata lähemalt ›
101
Dokumentaalfilm „Anett“ (Flo Film, Eesti 2024, 75 min), režissöör-stsenarist-produtsent Kaupo Kruusiauk, operaatorid Aivo Rannik ja Kaupo Kruusiauk, helilooja Sander Mölder. Dokumentaalfilm „Kelly – kellegi teise unistus“ (Orée Films, PVS Company, Eesti-Prantsusmaa 2024, 93 min), režissöörid Helen Lõhmus ja Leana Jalukse, stsenarist Leana Jalukse, operaatorid William Mermoud, Jean Remy Ceron ja Mart Ratassepp, helilooja Sten Šeripov, […] Vaata lähemalt ›
2
Tartus alanud „Hullunud Tartu“ festivali üks väliskülalisi on Rootsi noorema põlvkonna luuletaja Anna Arvidsdotter. Oma esikluulekogus „Käed millest kinni hoida“ („Händer att hålla i“, 2022) räägib ta inimese haprusest, kaitsetusest ja sitkusest keset majanduslikku ebakindlust ning kasvavat sotsiaalset ebavõrdsust. Vestlesin Annaga tema raamatust, suhtest lavaluulega ja sellest, mis ajendab teda kirjeldama ühiskondlike tingimuste mõju üksikisikule. […] Vaata lähemalt ›
0
Heidi Iivari on Tartus elav soome luuletaja, kelle teine kakskeelne luulekogu „Meie suguvõsa mehed“ räägib tema surnud sugulastest Soomes ja elus kaaslastest Eestis. Kuigi väga isiklik ja spetsiifiline, on see raamat siiski hämmastavalt universaalne ning kõneleb peale Iivari elu ka minu või ükskõik millise teise meie rahvuskaaslase elust. „Meie suguvõsa mehed“ koosneb kolmest osast: „Juured“, […] Vaata lähemalt ›
117
Zygmunt Bauman (1925–2017) pole Eestis tundmatu mõtleja. Maakeeli on ilmunud mõned tema esseed ning Rein Rauaga kahasse põnev vestlusraamat „Iseduse praktikad“1, mis sai alguse maestro külaskäigust 2014. aastal. Kui rääkida Baumani ainuautorsusest, siis on vaatlusalune raamat esimene tõlge mõtleja aukartust äratavalt suurest pärandist.2 Tõlkevaliku üle pole siinkohal vaja mõtisklema hakata, kahtlemata on praegusel ajal hirm […] Vaata lähemalt ›
37
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on maailma liidrid ja eksperdid pidevalt võrrelnud sõda Ukrainas erinevate ajalooliste konfliktidega. Sarnasusi on nähtud nii Esimese kui ka Teise maailmasõja, Talvesõja, Korea sõja, Iraagi sõja, Afganistani sõjaga jne. Sellele, kes vähegi on Ukraina-Vene sõja analüüsimise diskursust viimase kahe ja poole aasta jooksul jälginud, peaks olema selge, et ideed ajaloost […] Vaata lähemalt ›
5
Rääkida tänapäeval kunsti puhul ilust on umbes sama, mis rääkida inimsuhete puhul aust ja voorusest – ehk siis erakordselt vanamoodne. Veelgi kohatum oleks rääkida ilust kui universaalsest ja ajatust printsiibist, mis on oma täiuslikkuses kättesaamatu, kuid mille ihalemine on ainus väärt tegevus maailmas. Sellepärast mõjubki prantsuse XIX sajandi ühe suurima kunstikriitiku Théophile Gautier’ artiklikogumik „Ilust […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“, kuraator Eero Epner. Kumu kunstimuuseumis kuni 16. II 2025. tühjade aedade ärevad ööd kauge ähvardav valgus kõdunev tuultes sahiseb see on väsinud algus Jüri Üdi1 Dekadents on moes. Tõsi küll, mitte esimest korda ajaloos, ja tõenäoliselt mitte ka viimast korda – vähemalt seni, kuni dekadendid […] Vaata lähemalt ›
0
Tänu võimalusele olla mullu ja tänavu Eesti teatri auhindade tantsužüriis, on täitunud minu pikaaegne unistus: näha kõiki meie etenduskunstide väljal esietenduvaid tantsukunstilavastusi. Viitamata kindlatele tegijatele olgu öeldud, et selle aja jooksul nähtud lavastuste puhul on ette tulnud olukordi, kus proovid tantsijatega kestsid kümme päeva (võimalik, et kellelgi veel vähem) või kus tantsijad ei teadnud ka […] Vaata lähemalt ›
27
„Sütitajad“, dramaturg ja lavastaja Sveta Grigorjeva, kunstnik Mara Kirchberg koostöös Marko Odariga, dramaturgiline tugi Kerli Ever koos kogu meeskonnaga, helilooja Martin Kirsiste, valguskunstnik Sebastian Talmar. Laval Siim Tõniste, Üüve-Lydia Toompere, Katrin Kreutzberg, Alissija-Elisabet Jevtjukova, Johhan Rosenberg, Sveta Grigorjeva ja Dracaena. Esietendus 8. X Kanuti gildi saalis. Kinnitan endale: „Sütitajad“ on nutikalt komponeeritud irooniapunk. Seal ei ole […] Vaata lähemalt ›
102
Ruumilise sekkumise projekt „Elutoa tänav“ Lasnamäel Mustakivi asumis. Arhitektid Anna Riin Velner, Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Marie Anette Veesaar, Mia Martina Peil, Saskia Epp Lõhmus. Haljastusprojekti koostaja MTÜ Kino. Avati 2024. Tallinnas kohtab järjest enam ajutiselt linnaruumi sekkumist, et anda rahvale mekkida erisuguseid ruumitüpoloogiaid, et terad sõkaldest välja sõeluda ja luua sisukad püsilahendused. […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaal „Ressursid tulevikuks“. Peakuraator Anhelina L. Starkova (Harkiv), kaaskuraatorid Daniel A. Walser (Zürich) ja Jaan Kuusemets (Tallinn). Täpsem info https://2024.tab.ee/. Ressursid on tavaliselt piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ei jätku varusid, mida saaks kasutada lõputult. Seekordne Tallinna arhitektuuribiennaal käsitleb arhitektuuri ja linnaplaneerimist materjalide, hoonete, tüpoloogiate ja ühiskonna vaatenurgast. Pealkirja all „Ressurs Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 6 |
Õhtuleht
|
16% 5 |
ERR
|
13% 2 |
Maaleht
|
7% 6 |
Uued uudised
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.11.2024 19:24
Viimane uuendus: 19:16.
Uudiste reiting uuendatud: 19:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)