Urmas Vadi näitemäng „Lasteaed“ Rakvere teatri väikeses majas algab õige paljutõotavalt absurditeatrina. Kolm näitlejat kehastuvad arstiks ja õdedeks ning neljas patsiendiks. Neid vaadates meenub Endla „Dip“ (2023), kus Indrek Taalmaa irriteeris doktorina publikut. Nii Vadi kui ka „Dipi“ autor-lavastaja Toomas Saarepera tajuvad järelikult tänapäevast arstiabi külma ja ebainimlikuna. Ideaalmaailm peaks olema vastupidine, meditsiin võiks inspireerida teatritegijaid soojuse ja inimlikkusega. Lasteaed oma olem Vaata lähemalt ›
0
Ott Kadarik on tuntud ja tunnustatud eesti arhitekt, kes praktiseerib 2000. aastate algusest ning on Mihkel Tüüri kõrval partner arhitektuuribüroos Kadarik Tüür Arhitektid. Kadariku osalusel valminud tuntumad arhitektuuriobjektid on teiste seas Tallinna Rotermanni kvartali uushoonestus, rekonstrueeritud Tammsaare park ja Tartu Kvartali keskus. Arhitektuuriloome kõrval tegeleb Ott Kadarik ka kujutava kunsti vormidega ning on eksponeerinud oma töid mitmel isikunäitusel. Viimane Kadariku isikunäitus „Kolbad ja Vaata lähemalt ›
32
Kui Miguel Llansó „Jeesus juhatab sind kiirteele“ sähvatas 2019. aastal välgunoolena toona veel ratsionaalsesse Eesti filmindusse, lõi see isegi suurte žanrifännide jalad korraks värisema. Vau, meile ei pakutagi ainult lahjat õuduspuljongit ja ebausutavat ulmeglasuuri, vaid üks hispaania režissöör kolib Eestisse ja annab meile tõupuhta ja täisverelise B-filmi, millele pole võimalik päitseid pähe suruda. „Jeesus juhatab sind kiirteele“ on pöörane, ühelt poolt lohakas ja logisev, teisest küljest häbitult pill Vaata lähemalt ›
20
Ütlus „elame kriisiajastul“ on kriiside rohkuse tõttu muutunud juba klišeeks. Käibesse on tulnud uudissõnad nagu kobarkriis, permakriis ja polükriis. Aeg-ajalt näib, et oleme juba unustanud, kuidas „kriisivabalt“ elada ja et hullem pole kunagi olnud. Pidev kriiside kuhjumine väljendub muu hulgas selles, et ingliskeelne Collinsi sõnaraamat valis „permakriisi“ 2022. aasta sõnaks.1 Sõna „permakriis“ on käiku läinud ka eesti meedias, kuigi ei ole veel õigekeelsussõnaraamatus ametlikku kinnitust leidnud. Tõepool Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta 23. aprillil koguneb Eesti Kunstnike Liidu suurkogu Estonia kontserdisaali, et valida muu hulgas loomeliidule uus president ja asepresident. Elin Kard, praegune kunstnike liidu juht, räägib, kuidas see käib ja mismoodi asi protseduuriliselt välja hakkab nägema. Mismoodi kulgeb kunstnike liidu võimuvahetuse protsess? Liidu korraline suurkogu, mis koosneb kõigist liidu liikmetest, koguneb iga kolme aasta järel, et valida endi hulgast uus juhatus: president ja asepresident ning kümme valitavat vol Vaata lähemalt ›
62
Järgmisel Eesti Kunstnike Liidu suurkogul, mis toimub 23. aprillil, valitakse pidulikult välja liidu uus president ja asepresident. Seekord laekus tähtajaks vaid kaks avaldust: üks presidendi kohale ja üks asepresidendi kohale, mis tähendab, et kandideeriski üks tiim. Presidendi kohale kandideerib Maarin Ektermann ning asepresidendi kohale Tüüne-Kristin Vaikla. Mõlemad peavad oluliseks kaasatust, arutelu ning kunstnike huvide eest seismist. Selgus, et olete ainsad kandidaadid. Kui suur üllatus see oli, mill Vaata lähemalt ›
0
Maailma julgeolek sõltub paljuski sellest, mis toimub USA presidendi peas. Siiani on asjad sellega olnud enam-vähem korras, kuid president Donald Trumpi peas toimuv on külvanud hulganisti kahtlusi. Trump eristub eelkäijaist oma ebaloogilise käitumise ja isepäisusega, ületades isegi iseennast esimesel presidendiajal. Pärast tema mitut kuud valitsemisaega ei üllata enam väga kedagi, kui Trump kehtestab tollid kogu maailmale, sh Heardi ja McDonaldi pingviinidele, või kui ta ühel hetkel nimetab Ukraina presiden Vaata lähemalt ›
75
Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine. Tiia Kõnnussaar vestles Marju Lauristiniga Marju Lauristin: „Iga inimene on unikaalne, iga elusolend on kordumatu, ja ka selles kordumatuses, selles variatiivsuses on mõte, olemuslik sisu.“ Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga mõni nädal enne tema 85. sünnipäeva, keset maailmas pulbitsevaid poliitilisi muutusi, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisintellekti tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas. Vaata lähemalt ›
0
Kes sa selline oled? Sa oled teatrivaatleja. Mitte kriitik, arvustaja, hindaja. Oled sa ekspert? Ei teagi nüüd … Mõni pruugib seda sõna mürgiselt, mõni tõsimeeli, jäägu see sinnapaika. Igatahes annad sa ajalehetoimetajale lubaduse kirjutada uuest lavastusest, enne kui oled seda näinud. Praegusel juhul Tallinna Linnateatri lavastusest „Krum“. Sa küsid teatrist pääsme kahele etendusele, sest piinlik oleks kirjutada Sirbis ainsa vaatamise põhjal, seda enam et tegu on su kodulinna teatriga, kuigi... Vaata lähemalt ›
21
2022. aasta maikuus kogunes ligikaudu 200 Nõmme ja Mustamäe elanikku Nõmme kultuurimajja kokkusaamisele, mis kujunes Tallinna üheks teravamaks kaasamiskoosolekuks. Inimesed olid vihased. Oma rahulolematust väljendati jõuliselt, sõnavõttudele aplodeeriti, tõsteti häält ja vaieldi. Õhk oli ülekeenud emotsioonidest paks. Koosolekut juhtinud abilinnapea oli korduvalt sunnitud osalejaid vahele segamise pärast korrale kutsuma. Pärast koosolekut kõnealune projekt tühistati. Mis siis juhtus? Sama aasta märtsis oli. Vaata lähemalt ›
103
Neljateistkümnendat korda korraldatud „Première“ on Sõltumatu Tantsu Lava lavastuste sari, mis pakub koreograafidele professionaalset platvormi oma esimese liikumisel põhineva lavastuse loomiseks. Sarjast on saanud hoo sisse koreograafid Karl Saks, Sveta Grigorjeva, Sigrid Savi jpt. Nagu ka eelmisel kahel aastal, valiti tänavu välja üks lavastus Eestis õppinud ning üks välismaal haritud koreograafidelt. Seekordses programmis jõudis tantsuväljale kaks debüütlavastust, Maria Solei Järveti „Strata“ ja Koosse Vaata lähemalt ›
0
Mul küll puudub statistika, kui mitu EMTA bakalaureusekraadi lõpueksamit on tehtud Estonia kontserdisaalis, aga sisetunne ütleb, et kas vähe või üldse mitte. Aga just sellise asjaga sai hakkama noor dirigent ja muusikakriitik Lisanna Laansalu. Laiem ringkond tema dirigenditegemistest ilmselt veel väga palju ei tea, küll aga on ta nimi jäänud paljudele meelde tänu Sirbis ilmunud artiklile „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“1, mis põhjustas mitte ainult veeklaasiga piirdunud tormi... Vaata lähemalt ›
0
On hea, et kõik Eesti erakonnad on nõus, et kaitsekulutusi tuleb tõsta – praeguste plaanide kohaselt viie-kuue protsendini SKTst. Teiste lääneriikide kogemus aga sisendab, et nii järsku tõusu praegu ette pandud rahastamisallikatega ei saavuta. Valitsuserakonnad on välja käinud kolm võimalikku allikat: laen, kulutuste kärpimine ja majanduskasv. Näeme allpool, miks need ei suuda kanda peakoormust. Ka kõige kapitalistlikumates maades on seda koormust varasemate sõdade puhul kandnud mitte ainult laenud, vaid ka Vaata lähemalt ›
0
Üks viis kogukonda luua on teha seda raamatute kaudu. Olen katsetanud mitmete raamatuklubide liikmeks olemist: ühes veetsin aastaid, teistest olen vaid paaril korral osa võtnud ning nüüd olen jälle ühe õnnestunud koosluse liige. Aegamööda olen selgitanud välja, mis teeb mulle raamatuklubi koduseks ja hästi toimivaks ning loodan, et sellest subjektiivsest juhendist on abi mõnele lugemishuvilisele, kes pole endale veel seda õiget kollektiivi leidnud, kuid otsib ja katsetab, üksi ja seltsis,... Vaata lähemalt ›
0
Mida töö- ja teenuskeskkonna disainer teeb? Ma olen õppinud sisearhitektiks. Kolme aasta jooksul olen saanud töö ülesandeid ja eesmärke paljuski ise kujundada. Enne mind seda ametikohta ei olnud ning alguses oli palju katsetamist ja vaatlemist, et kuidas saan kaasa aidata. Alustasin RKASis lähteülesannete koostamisest ning seisan hea selle eest, et kliendi soovid ja vajadused kõik kaardistada ning lähteülesandesse kirja panna ning hiljem jälgin projekteerimisel nende täitmist. Alustasingi sellest, et uurisi Vaata lähemalt ›
0
Flo Kasearu uus näitus tegeleb avaliku ruumi, võimu ja kogukonnapoliitikaga poeetiliselt ning kujundlikult, pealtnäha otsest seisukohta võtmata. Selles on midagi paradoksaalset, isegi humoorikat, ehkki olukord on kahtlemata tõsine. Kuhu tohib üldse midagi uut ehitada ning mis on kogukonna roll selles kõiges? Kelle käes on kontroll? Kes vastutab? Kasearu näitus on kummalise pealkirjaga: inglise keeles on see „BANANA“, mis on akronüüm sõnadest „Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“: otsetõlkes oleks. Vaata lähemalt ›
15
„Ajalugu“ on paljudes keeltes kahemõtteline sõna. Ühelt poolt tähendab see inimestega minevikus juhtunud asju, teiselt poolt tähendab see nende asjade uurimist ja neist jutustamist. Kahemõttelisus ei tule juhusest ega lohakusest. Asjade juhtumist ja asjadest jutustamist ei saagi teineteisest puhtalt lahus hoida, kui juhtunud ja jutustatud asjad puudutavad inimest. Inimesel, nagu teame, on sise- ja välispool. Teadus, mis kirjeldaks inimesi ainult väljast, nende kehade, liikumiste, liigutuste ja häälitsuste k Vaata lähemalt ›
0
Floridante on eriti viimase aja kontserdikavades võlunud väga sisukate süvitsi minevate ja selgelt läbivate teemadega. Näiteks oli Floridantel terviklik ja rariteete täis kava 2024. aasta Haapsalu vanamuusikafestivalil koostöös Maria Valdmaa ja Soome Barokkorkestri mängijatega, aga ka selle hooaja avakontserdil koostöös ansambliga Ars Antiqua Riga. Ansambli tuumikul Saale Fischeril ja Villu Vihermäel on nõtke barokkmuusika-tunnetus otsekui vereringes: retooriliselt kandvad motiivid, artikulatsioon ja harmo Vaata lähemalt ›
35
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 2 |
Õhtuleht
|
16% 1 |
ERR
|
14% 4 |
Uued uudised
|
11% 2 |
Virumaa Teataja
|
6% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.07.2025 07:18
Viimane uuendus: 07:12.
Uudiste reiting uuendatud: 07:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
