Ennustatavalt sai teade, et Tallinnas alustavad koalitsioonikõnelusi Keskerakond ja Isamaa, Postimehes mõistva ja Delfis hukkamõistva hinnangu. Kas nüüd hakkab tallinlastel kõik hästi või kõik halvasti minema, jääb usuküsimuseks ka pärast erakondade detailse koostööleppe sõlmimist, aga kas see usk ka riigikogu valimisteni pooleteise aasta pärast püsima jääb, on enam kui kahtlane. Kahvleid, mille otsa kukkuda, leidub küllaga. Ja kui midagi hukka mõista, siis ennekõike seda, et erakonnad ise suruvad ühiskonna Vaata lähemalt ›
17
Kirjandusring Ellips on tudengiorganisatsioon, mis on loodud 2018. aastal Tartu ülikooli kirjandustudengite ja õppejõudude initsiatiivil. Meie eesmärk on pakkuda tudengitele mõnusat vaba seltskonda, kus tahetakse oma huvidest rääkida ja uusi teadmisi omandada. Ellips ei ole kinnine organisatsioon, vastupidi, tegutseme küll ülikooli kultuuriteaduste instituudi juures, kuid meie teemaõhtutele on oodatud kõik tudengid, vilistlased ja õppejõud sõltumata erialast. Ellipsil puudub liitumisprintsiip. See tähendab, Vaata lähemalt ›
11
„Kallis Muhv!“ luges ta. „Mu vaene väike! Kindlasti ei aima Sa, kui õnnetu ma olen neid ridu Sinu poole teele saates. Ma olen nii üksik, nii kohutavalt üksik siin suure maakera peal. Mul pole suruda kellegi kätt. Sa ju tead, kallis Muhv, et mul pole ainsatki sõpra …“ Head ajad, head kasutajad Tehisintellektist on tehtud jumalalaadne, vääramatu iseenesliku arengu tulemusel igasse nurgatagusesse kantseleisse ja pudupoodi pungunud olem, mille üle –... Vaata lähemalt ›
0
Selgusid Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid. Žürii valis 44 kandidaadi hulgast välja 10 nominenti. Žüriisse kuulusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali liikmed Carl-Dag Lige, Grete Veskiväli-Dubov, Kai Süda, Kalle Vellevoog, Maarja Valk-Falk, Reet Aus ja Toomas Tammis. Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2024–20.08.2025, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žüriiliikmete sõnul annavad aastapreemiatele esitatud Vaata lähemalt ›
0
Erakontserdiorganisatsioonide Liit (EKOL) ootab kontserdiprojekte 2026. aastaks (valdkond süvamuusika – vanamuusika, klassikaline muusika, eesti heliloojate looming, nüüdismuusika, orelimusika, orkestrimuusika jne). Palume saata ettepanek hiljemalt 11. novembriks 2025 meilile ekol.juhatus@gmail.com, Ettepanek peab sisaldama:1. muusikalise programmi ideed2. esinejate nimesid3. esinejate lühitutvustusi, fotosid, võimalusel ka linke videomaterjalile4. projekti soovitavat toimumisaega Positiivsena mõjub omafin Vaata lähemalt ›
0
„Lavaluule peab lajatama“, Heleri All vestles Mari-Liis Müürsepaga Robin Lek, „Kirjandus ei ole surnud!“ Mis on Ellips? Kes on kirjanike liidu noored? Katrin Koov, „Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu“ Karin Paulus, Ivo Paulus, „Pritsimajade uus põlvkond“ Tiit Palu, „Teater barrikaadidel“ Konstantin Kuningas vestles Portugali filmilavastaja João Nuno Pintoga Tõnu Kurissoo, „Maa kliima sõltub mullast“ Tanel Mällo, „Inimene masina ees IV“ Marje Ingel, „Hunnitust haprusest raevuka kaoseni“ Juhan Kreem, „Tants Vaata lähemalt ›
0
7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit. Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhu Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon annab alates 2007. aastast välja kirjandusauhinda, et tunnustada omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid ja tõlkijaid, kes on aidanud hõimurahvaste kirjandust hoida ja tutvustada. Tänavu pälvis preemia dramaturg ja lavastaja Aare Toikka lavateose „Kullervo“ eest. Postuumselt tunnustati auhinnaga prantsuse filoloogi, kirjandusteadlast, õppejõudu ja tõlkijat Yves Avrili (1937–2025) komi kirjanduse vahendamise eest prantsuse keelde. Aare Toikka taas Vaata lähemalt ›
0
Uue Kunsti Muuseumis avamine 8. novembril kell 15 Aasta viimaste kuude pühadeootus ja uue aasta algus on ilus aeg. Eestimaa loodus kogu oma vaheldusrikkuses pakub rõõmu ja rahu ning annab hingetuge ka keerulistel aegadel. Eredad värvisähvatused vaheldumisi vaoshoitud koloriidiga loovad tiheda ja mitmeplaanilise koosluse, peegeldades kirge ja emotsioone, vaikseid mõtisklusi ja aja kulgemist. See on aeg mil mõelda oma lähedastele. Vaibad on soojade ja sügavate tunnete hoidjad. Unistusi ja salajasemaid... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kandidaatide esitamise kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, helikunsti, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide nõukogudesse perioodiks 2026–2028. Kandidaate saavad esitada kultuuri- ja spordivaldkonna ühendused, erialaorganisatsioonid, liidud ning neis valdkondades tegutsevad asutused ja ühingud. Esitatud kandidaatide seast teeb valiku kultuuriminister. Kultuurkapitali seaduse järgi kuulub igasse sihtk Vaata lähemalt ›
0
UNESCO kirjanduslinnas Tartus toimub 6.–8. novembrini taas kirjandust, muusikat ja kujutavat kunsti ühendav festival Hullunud Tartu, mis kannab tänavu alapealkirja „Köide“. Alapealkiri „Köide” viitab ühelt poolt raamatuköitele ning on nõnda ka kummardus praegusele raamatuaastale, millega tähistatakse eesti raamatu ja kirjakeele 500. sünnipäeva. Teisalt saab aga „köidet” seostada ka sellega, mis köidab – eripalgeliste kirjanike, muusikute ja kunstnikute loominguga. Hullunud Tartu on festival, mis kompab juba Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liit ootab kandidaate viiele kirjanikupalgale, mida makstakse aastail 2026–2028. Palgasumma on praegu 1,1 kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka, sellega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus. Palgale võivad kandideerida loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandidaat ei pea kuuluma Eesti Kirjanike Liitu. Kandideerimiseks tuleb esitada:1) avaldus;2) motivatsioonikiri kolme järgneva aasta loominguliste plaanideg Vaata lähemalt ›
0
Kõrgust võib karta ka vees olles: vaikselt veepinnal ulpides võib järsku haarata mõte põhja kaugusest, hirm keha all oleva sügavuse ees. Kui ainult suudaks selle tundmuse endast eemale tõrjuda, vaikselt lainete liikumises edasi hõljuda, süvenemata ookeani lõputusse haardesse, millesse ollakse end andnud. Sarnase jõuga, millega tõmbab meid endasse ookeanilaine, võib tabada ka emaks saamise/olemise kogemus. Sellest on lähtunud Merike Estna Tartu Kunstimajas eksponeeritud näituse „Ookean“ tööd. Estna toob näht Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: kava pealkiri „Ülekanne“ kõlab provokatiivselt: lõppes ju kontserdisari „URR:“ Klassikaraadios aasta algul raadiostuudio asemel ilma eetriülekandeta hoopis vanalinnas Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Seekord aga näib, et ülekanne toimub kujundlikumalt ja avaramas tähenduses, kuigi saalis on märgata ka kaameraid ja operaatoreid. Lavakujundus on mõnusalt hämar ja natuke ebamaine oma rohelises fluorestsentses thorismis. Publik ootab ülekandeid. Rahvaste iseorganiseeruv sulatusahi Taavi Kerikmäe juha Vaata lähemalt ›
0
Aliis Aalmanni kohta ei saa öelda, et ta on niisugune kirjanik, kes tuli-nägi-võitis! Kuigi eesti kirjanduses on tal laureaaditiitleid küll jalaga segada: Betti Alveri debüüdiauhind, Gustav Suitsu luule- ja Tuglase novelliauhind ning 2025. aastal võitis ta ka Linnujämmi luulekonkursi. Ometigi ei ole ta jalaga-ukse-maha-lööja ja ilutulestiku tüüpi looja. Pigem vaikne, kuid intensiivne lõke, mille peal mõni metsa poole naine parasjagu uut nõiajooki segab. Aalmann on kirjutanud tugeva järjekindlusega, pideval Vaata lähemalt ›
36
Kes on Kaur Riismaa, ei saagi täienisti teada, sest tema sisse mahub mitu isiksust ning tegev on ta rohkem kui ühes valdkonnas. Küll aga teab tema, kes oled sina, lugeja, üldistatult, tüübina: ta teab, mis kümnendil sa sündisid, missugune on su haridus ja mis sündmuste kohta on sul nostalgilised mälestused, ning aimab, millest unistad. Statistika ja andmete põhjal kirjutab ta teksti, mis kõnetab just sind. Õigustatult on juhtinud sellele tähelepanu... Vaata lähemalt ›
0
„Iga linn peegeldab selle rajanud ühiskonna sotsiaalseid suhteid. Linnad on patriarhaat kivis, klaasis, tellises ja betoonis.“ Selle Jane Darke’i tsitaadiga juhatas Kanada päritolu linnauurija ja kirjanik Leslie Kern sisse 16. oktoobril Eesti kunstiakadeemias peetud avatud loengu „Feministliku linna poole“ („Towards a Feminist City“). Leslie Kern on kolme linnaelu käsitleva raamatu autor, sealhulgas „Gentrifikatsioon on vältimatu ja muud valed“ („Gentrification is Inevitable and Other Lies“, 2022), „Feminis Vaata lähemalt ›
14
Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene jäänud selgelt tagaplaanile ning AI-le antud kätte jämedam ots. Mitu korda olen viimase kuu aja Vaata lähemalt ›
0
Kuuekümnendate kuldne oreool valgustas ka Tallinnfilmile kuuluvat nukufilmi paviljoni Randvere teel. Eesti animatsioonijumalus Multipus1 jälgis oma objektiivisilmaga pingsalt, mis sünnib animatsioonilaual iseõppijatest režissööride ja nukujuhtide käe all. Seal tegutses Heino Pars, kelle juhtimisel ärkasid ellu eksperimentaalsed hullumeelsed imed. Kuigi nõukoguliku plaanimajanduse tingimustes oli nukufilmide aastaplaan kindlalt paigas (üks režissöör lõpetas, teine kohe alustas), ei saanud sellest siiski konv Vaata lähemalt ›
8
Lähiriikides tehakse vahel pentsikusi, mis meie meediasse ei jõua – nii pole meil seni räägitud sel sügisel valminud Rootsi kultuurikaanonist. Tõesti, Pipi Pikksukk, Vasaloppet ja IKEA on nüüd kanoniseeritud! Aga ka nobelistid Lagerlöf, Lagerkvist ja Tranströmer, Nobeli auhind ise, Linné taksonoomia, mitmed religioossed tekstid ja Faluni vasekaevandus. Lisaks panid rootslased pihta rootsikeelse Soome luuletaja Edith Södergrani, kel polnud Rootsiga pistmist. Kultuurikaanon oli paremääre, Rootsi Demokraatide. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
19% 2 |
ERR
|
17% 6 |
Postimees
|
14% 6 |
Õhtuleht
|
9% 2 |
MinuAeg
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.01.2026 00:02
Viimane uuendus: 23:57.
Uudiste reiting uuendatud: 23:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)