„Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ vaatleb Eesti 20. sajandi teise poole kunsti keskse figuuri Sirje Runge (sünd 1950, Tallinnas) loomingut läbi viie aastakümne. Näitus jälgib tema elukestvat teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel – alates 1970. aastate geomeetrilistest katsetustest kuni hiljutiste suuremahuliste projektideni – ning avab tema teedrajavat tööd õppejõuna. Näituse kuraator on Mėta Valiušaitytė (FR/LT). Näitus kuulub kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogrammi.Näitus Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse aastanäituse teema on tunne ja tajumine hetkes. Idee autor ja kujundaja on Karmo Mende. Teoseid saab esitada 28. novembrini 2025 aadressil www.kunstimaja.ee Tunne ja tajumine hetkes. Mida see tunne teeb kunstniku enda, tema lähi- ja kaugemate suhetega ning kuidas ja kas see mõjutab ruumi kunstniku ümber.Kas on meie tormavas ajas võimalik püüda kinni hetk ja olla selles kohal? Või on valik vaid vooluga kaasa triivimine ja kõigest jõust vastuvoolu... Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Aurora Venturini romaan „Täditütred“ juba teine Argentina kirjanduse tõlge sellel aastal Loomingu Raamatukogus mis on ikka jätkuvalt täiesti uskumatult taskukohane sari ja kuna peab postkasti ära mahtuma on alati just paras raamat bussi, rongi või lennukisse kaasa võtta rääkimata sellest et kolleegium (sõnaraamatu sõna) valib välja ka sellised teosed mida ise küll ei oskaks otsima hakatagi ja ta on alati mõnus kerge kotti visata. Tõlkija Mari Laanel ja... Vaata lähemalt ›
24
Eesti arhitektide liidu ning ettevõtte Rand ja Tuulberg koostöös korraldati 18. ja 19. septembril Tallinna olümpiapurjespordikeskuse (Pirita TOP) jõepoolse hoonestuse töötuba eesmärgiga saada Pirita TOPi hoonete tarvis (aadressil Purje tänav 8 ja Masti tänav 17) nii arhitektuuri kui ka ümbruskonna terviklik mahukontseptsioon ning paika panna nende edasise arendamise reeglistik. Eriline muinsuskaitsealune objekt. 1997. aastal ehitismälestisena kaitse alla võetud purjespordikeskuse kompleks on üsna eriline t Vaata lähemalt ›
11
Täna algab Rakveres LGBTQ+ filmifestival „Festheart“. Tartu Elektriteatris oli selle programmist võimalik osa saada juba eelmisel nädalal. Tänavu on festivali kavas üheksa filmi, mis kõik peegeldavad mingil kujul seksuaalvähemuste või soolise identiteedi küsimusi, sealhulgas ka film tippfestivalide kavast. Teil on tänavu juba üheksas festival. Millise tee on „Festheart“ selle ajaga läbi käinud ja mis on muutunud? Filmifestivali mõttes oleme suuremaks kasvanud. Üheksa aastat tagasi olime levitajate jaoks min Vaata lähemalt ›
121
Kümme minutit enne etenduse algust teatrisaali sisenedes näeb laval jalkavormis noormehi rõõmsalt palliga triblamas. Isegi pealelööke püütakse imiteerida. Kuna 1862. aastal, kui ilmus romaan „Isad ja pojad“, Venemaal jalgpalli päris kindlasti veel ei mängitud, siis mõistan toimuvat kui käeulatamist saali oodatavaile tiktokkeritest venekeelsetele koolipoistele, sest kellele muule kui just ennekõike neile võiks olla suunatud praegu selles teatris lavale toodav vene klassika. Ja kui teise vaatuse algul näen r Vaata lähemalt ›
12
Eesti graafika ajalugu on olnud viimase poole sajandi jooksul kirev. Kui 1968. aastal algatati Tallinna graafikatriennaal, kujunes meie pealinnast Nõukogude Liidu kunstimaailmas peagi omamoodi majakas, sest meil orienteeruti teadlikult lääne kunstile, millega erineti Läti, Leedu, aga veel rohkem teiste tolleaegsete liiduvabariikide traditsioonilisema ilmega graafikast. 1989. aastal sai graafikatriennaalist rahvusvaheline üritus, kuid veel veidi aega säilis eesti kunstnike jaoks võimalus küllaltki suure tõen Vaata lähemalt ›
0
Liitlasvägede lahkumine Afganistanist on selle sajandi häbiväärsemaid peatükke. Päevadest, mil viimased Ameerika sõdurid 2021. aasta augustis lendu tõusid, jäävad ajalukku paanikas massid Kabuli lennujaamas ning selle ümbruses, ligi 200 inimest teise ilma viinud enesetapupommipanija ning lennukite küljest pudenevad afgaanid. 30. augusti õhtuks oli 42 miljoni elanikuga riik taas Talibani päralt. Sellesama fundamentalistliku poliitilis-sõjalise organisatsiooni, mille väljajuurimisega kakskümmend aastat väldan Vaata lähemalt ›
0
Sõnal „platvorm“ on mitmeid tähendusi, näiteks puuritakse platvormidel naftat või oodatakse rongi, platvormina edastatakse oma põhiseisukohti ja -lubadusi valimistel, platvormkemikaalist saadakse mitmesuguseid materjale ning platvorm võib olla koht, kust hüpatakse vette või starditakse järgmist etappi läbima. Selle sõna kasutamine näitab ilmekalt, kuidas aeg annab sõnadele uusi tähendusi. Kui 30 aastat tagasi seostati platvormi peamiselt ümbrusest kõrgemal asuva lava või mandrikoore alaga (vt Eesti Entsüklo Vaata lähemalt ›
36
Viimased aastad on toonud eesti filmi huvitava nihke: meil on üha vähem autorifilmi ning selgepiirilist draamat, kuid aina jõulisemalt trügib areenile žanrifilm kõigis oma värvides. On komöödiat, õudust ja ulmet, õigemini on need kõik saanud meie audiovisuaalse keele pärisosaks, seega ei olegi tingimata vaja enam rääkida neist žanritest eraldi. Meil on julgust segada neist komponentidest kokku omanäolisi kokteile, aga … kuhu on jäänud krimi? Kui kirjanduses ja televisioonis on krimi... Vaata lähemalt ›
0
2023. aastal asutatud Erakontserdiorganisatsioonide Liit kogunes 30. septembril, et arutada ammu kokku lepitud teemasid. Lühidalt on need seesugused: 1) maakondlik aastaringne klassikaline instrumentaal- ja vokaalmuusika kontserdielu on kadumas; 2) Eesti klassikalise muusika solistide ja kammermuusikute osalus Eesti Kontserdi programmides on minimaalne; 3) Eesti Kontserdi edukuse näitajaks on kujunenud piletitulu ja publiku arv, mis ei tohiks olla ainuke kontserdi rahvuskultuurilise väärtuse kriteerium. Teg Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on skulptor ja pedagoog, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujurite Ühenduse liige Aili Adusk. Aili Adusk sündis 19. veebruaril 1942 Kohtla-Järve lähedal Sutermaa külas. Adusk omandas hariduse aastatel 1958–1962 Tartu Kujutava Kunsti Koolis, õppis 1962. aastal Tallinna Kinostuudios ja aastatel 1963–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi erialal. Adusk töötas 1963. aastal kunstitoodete kombinaadis Ars ning aastatel 1969–1983 tehases Eesti Dolomiit kunstnikuna kuni tehase sulgemiseni. Vaata lähemalt ›
0
Süstik lendab ja telgedelt voolab mustriline kangas. Tulvaveena tormlev kangas voolab igavesti kuhugi. Kangur-Jumal koob, ta on kangastelgede taga kurdiks jäänud ega kuule enam surelike häält. Hermann Melville, „Moby Dick“ Raamatuga „Heaolu“ esitab Margus Ott köitva käsitluse ühest filosoofia kõige pikaaegsemast ja põhilisemast küsimusest: mis on hea? Või täpsemalt, mis teeb inimese elu heaks, milles seisneb õnnelik elu. Teose tekst põhineb autori ingliskeelsel loengukursusel „Heaolu filosoofilised kontsept Vaata lähemalt ›
0
Kui ERSO peadirigent Olari Elts oleks üksi metsa eksinud ja seal meeleheites appi hüüaks, peaks talle päästekomando järele saatma ja võiks loo õnnelikult lõppenuks lugeda. Aga mets on eksinuid täis ja enamuse hääl ei ole meediasse ega vist ka kultuuriministeeriumi lihtsalt veel jõudnud. Seetõttu oleks õige nimetada Sirbi arvamusküljed ümber meeleheite rubriigiks, kuni mingil otsusega lõppeval viisil toimub ära arutelu, kui palju ja millist professionaalset kunstitegemist ühiskond Eestis soovib ja... Vaata lähemalt ›
0
Kamp arhitektide panus Eesti moodsasse arhitektuurilukku on märkimisväärne. Büroos on projekteeritud olulisi avalikke hooneid ja objekte. Näiteks Pärnu rannastaadion, Viimsi riigigümnaasium, Solarise keskuse sisemus. Omajagu väikseid põnevaid objekte nagu Orjaku sadam, restoran Noa. Ka avalikku ruumi: Väike-Maarja keskväljak ja iseseisvuse väljak Pärnus. Lisaks tegelevad nad sisearhitektuuri ja ajaloopärandi rekonstrueerimisega. Vaatasin järele, et olen Kamp arhitektidega intervjuu teinud 2016. aastal, mil. Vaata lähemalt ›
127
Algul toorest vajadusest, hiljem juba huvist võtsin ette retke festivali „Draama“ kodulehele, kus muuhulgas selgus, et festival otsib uut kontseptsiooni. Mind huvitas, kuidas „Draama“ oma programmi kokku paneb. Lõpuks ma selle pildi (mitmelt veebilehelt) ka sain, mistõttu pakungi välja oma (meta)-kontseptsiooni: parandada kontseptsiooni kommunikatsiooni. Ehk siis kogu põhiinfo (millega tegu, kes korraldab, miks, kes valib lavastused, mille hulgast, festivali eesmärgid, kontseptsioon jne) võiks olla ühel, põ Vaata lähemalt ›
0
Lõppenud suve ja selle rüpes nähtud teatri üha kaugenev kaja teeb meele muidugi nukraks, ent nagu meie kehvas kliimas kombeks, lohutatakse ennast pettekujutelmaga, ega järgminegi jaanipäev ole enam mägede taga. Üks hea põhjus paljude seast, miks järgmist suve oodata, on küllap ka tänavu juunis Hiiumaal Kõrgessaares Viscosa kultuuritehases esietendunud „Jänki seiklused Hiiumaal“, mida mängitakse seal tuleval suvelgi. Kellel veel nägemata, vaadake ära – ja seda õige mitmel soojalt soovitatud põhjusel.... Vaata lähemalt ›
0
EiK on artistina suurem ja küpsem kui kunagi varem. Septembrikuu viimasel reedel tõi ta Kultuurikatlasse kokku pisikese festivali täie suure südamega publikut ning tõestas, et ka kurb muusika võib teha tuju nii paganama rõõmsaks. Kontserdi järjekorras seistes mõtlesin, et EiKi kümme aastat kestnud muusikaline teekond on olnud põnev. Üks võimalus on seda vaadelda kohaliku hiphopi ja räpi skeene lähtesuunalt – sealt, kuhu EiK isegi enese alguses paigutas. Mäletan, kui 2014.... Vaata lähemalt ›
38
30. septembril tähistati rahvusvahelist tõlkijate päeva. Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus kuulutati välja tänavune luuletõlke auhinna laureaat ning anti üle toimetajaauhind. August Sanga nimelise luuletõlke auhinna žürii esiisik Mirjam Parve tõdes, et tänavu oleks auhinna kandidaadid kokku saadud ainuüksi ukraina autorite luule tõlgetest. Eriti silmapaistev on nende seas aga keeleteadlase, luuletaja ja tõlkija, Tallinna ülikooli professori Anna Verschiku tõlkeantoloogia „Kas rabelen välja selles Vaata lähemalt ›
0
Just hiljuti sai Mogwai kontserdiarvustuses* ette võetud, mis nähtus see post rock üldse on ja millest koosneb. Kuna ka islandlaste Sigur Rósi on tihti selle sildiga märgistatud, siis vaatan tagasi mõnele käsitletud, aga ka käsitlemata jäänud punktile. Kui post rock’ist võib rääkida ennekõike kui instrumentaalmuusikast, kus vokaal täidab tihti samuti instrumendi osa, siis sellele kirjeldusele vastab Sigur Rós küll vaat et täielikult, sest laulja Jón Þór Birgisson artistinimega Jónsi on... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
31% 6 |
Õhtuleht
|
17% 5 |
ERR
|
14% 4 |
Uued uudised
|
7% 1 |
Delfi
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 20:42
Viimane uuendus: 20:34.
Uudiste reiting uuendatud: 20:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)