Sten Heinoja astub 31. oktoobril Estonia kontserdisaalis solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ette, et esitada romantismiajastu helilooja Edvard Griegi kuulsate algustaktidega klaverikontsert. Kuna ta on salvestanud kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, näib Griegi muusika esitamine loogiline, sest Saar on nimetanud Griegi ühe lemmikuna. Grieg omakorda on mõjutajana nimetanud Robert Schumanni. Saare muusika on Heinojal kavas 3. detsembri kontserdil EMTA suures saalis. Rahvusvaheliselt tunnustatud Sten Hei Vaata lähemalt ›
0
Uus Paavo Matsini raamat, juba ta teine luuleoopus Karl Ernst von Baeri radadel, on teadagi pöörane nagu Matsini raamatud ikka. Matsin ei muutu ja see on ehk nii puudus kui ka eelis. Keegi teine ei saa, ei suuda kokku kuhjata niisugust arhailiste reaaliate, leksika pillerkaari. Ometi on raske vältida kordamist. Sellest hoidumiseks varieerib Matsin keskkondi, teemasid. Küll tantsib Riia buršidega, siis Praha alkeemikute, Londoni vabamüürlaste ja Toweri kaarnatega, küll toob... Vaata lähemalt ›
47
Väärtusruumis on õhk väärtustest nii paks, et lõika või noaga. On palju väärtusküsimusi, aga vähe väärtusvastuseid, on väärtuskonfliktid, mille lahenduseks peavad olema väärtusotsused. Näiteks, et kumb on ilusam, Minsk või Kopenhaagen, kui hakatuseks pisut pilgata. Poliitikud ja muud kõnelejad on sõna „väärtused“ nii rohkesti kasutanud, et enam ammu pole võimalik aru saada, kas väärtused hõlmavad kellegi suus parasjagu kõike või mitte midagi. Väärtustest pajatamine on aga kaua kestnud püsimood, mis... Vaata lähemalt ›
0
Homme, 1. novembril alustab ajakirja Värske Rõhk peatoimetajana tööd Saara Liis Jõerand. „Töö selle nimel, et värske elav kirjandus – ning võimalus selles osaleda – jõuaks kõigi eesti noorteni, kes seda sisimas ootavad või vajavad, ei saa kunagi otsa,“ tõdeb Jõerand ning lisab, et selleks on vaja järjekindlust. Küllap ta juba teab, sest töötas kolm aastat väljaande tegevtoimetajana. Hariduselt on Jõerand semiootik ja keeleteadlane: ta on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika... Vaata lähemalt ›
0
David Baltimore (1938–2025) suri 6. septembril oma kodus Massachusettsis Woods Hole’is. Ta oli üks XX sajandi suurimaid biolooge, jagades 1975. aastal 37aastaselt Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda pöördtranskriptaasi avastamise eest koos Renato Dulbecco ja Howard Teminiga. Nende avastus lükkas ümber France Cricki sõnastatud bioloogia keskse dogma, mille järgi geneetiline teave kandub DNAst RNAsse ja seejärel valku. Nende tulemused näitasid, et teave võib liikuda ka vastupidi – RNAst DNAsse. See muut Vaata lähemalt ›
0
Triinu Pakk tõlkis äsja eesti keelde Hannah Arendti ühe peateose „Inimese olukord“. Mõeldes Arendti jätkuvast olulisusest, sõnab Pakk: „Kui massiinimese „tootmine“ Arendtil kulmineerub tehastes masinatega, mis oma rütmi neid käitavatele töölistele peale suruvad, siis nüüd on teemaks AI ja see on juba vahetult vaimne masinaga kohastumine.“ Oled oma tõlgetele tihti kirjutanud ka võimsad järelsõnad. Miks sinu äsja eestindatud Hannah Arendti „Inimese olukord“ saatesõnata jäi? Esiteks oli juba Danielle Alleni ee Vaata lähemalt ›
51
Oktoobri lõpus ilmus Eesti kaasaegset kunsti tutvustava ingliskeelse väljaande A Shade Colder kümnes number. Toimetajad Keiu Krikmann ja Kaarin Kivirähk rõhutavad, et neile on oluline, et väljaanne oleks mitmehäälne ning suudaks endas ühendada asjatundlikkuse mängulisusega. Kaasaegse kunsti maastik on selliseid poeetilisi vahepealsusi täis, mistõttu pole ka ime, et A Shade Colder on küll täies mahus veebis olemas, ent paberil ilmuvad vaid trükise paaritu arvuga numbrid. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse välja. Vaata lähemalt ›
8
Järgmise aasta Veneetsia biennaalil esindab Eestit oma näitusega Merike Estna. Kuigi ettevalmistus on täies hoos, korraldajad projekti kohta üksikasju veel jagada ei saa. Kuidas areneb Eesti paviljoni ettevalmistamine 2026. aasta Veneetsia biennaaliks? Arengud on positiivsed ja muutuvad üha kiiremaks. Kuigi näitus avatakse alles 2026. aasta mais, peavad riikide paviljonid olema järgmise aasta alguseks oma plaanidega suuremas osas valmis – ruumid ja ideed peavad olema kristalliseerunud. Praeguseks oleme kinn Vaata lähemalt ›
3
Võib vist öelda klassikuid parafraseerides, et kõik me armastame Riiat, aga igaüks isemoodi. Minule sai see linn lähedaseks siis, kui üks mu tuttav ajaloolane tegi seal arhiivides doktoritööd ja võttis Riiast naise – käisin sõbral paar aastat külas vist küll pea iga kuu. Ta näitas mulle ka igasugu getosid ja baare, kuhu turist kunagi ei satu, nii et kui kirjutasin kõiki neid ebaharilikke teadmisi kasutades romaani „Sinine kaardivägi“, siis võis... Vaata lähemalt ›
369
Suur osa tänapäeva filmikunstist üritab publiku armastust võita pideva stiimulite vooga. Ainuüksi tähelepanu hoidmine on muutunud kuldaväärt valuutaks ning iga aeglasem hetk ähvardab ohtu seada publiku kaasatuse. Sellises keskkonnas mõjuvad aeglased, oma tempot usaldavad filmid haruldase vastuhäälena. Norra režissöör Dag Johan Haugerud kaasa jooksmisest hooli. Tema tänavu „Berlinalel“ Kuldkaruga pärjatud täispikk film „Unistused“ – keskmine peatükk triloogiast „Seks“1, „Unistused“ ja „Armastus“2 – kuulub ne Vaata lähemalt ›
17
Erik Tikan, kellele „Sinikollane“ on teine täispikk film, on varemgi sõjale keskendunud. Tema eelmine, samuti koostöös Levilaga tehtud film „Estcoy-8“ (2022) on eestlastest, kelle elu jäi Afganistani ning kelle peret tabas taas iseseisva Eesti üks valusamaid sõjakaotusi. Estcoy-16sse kuulunud Tikan on teemas sees – sõjale valusalt, ent ehedalt lähedal. Eeldused ja tingimused ühe korraliku sõjadoki loomiseks on täidetud, jääb üle otsida inimene, kelle kaudu lugu lahti rullida. „Sinikollase“ peategelaseks sai Vaata lähemalt ›
0
Ulme(lised) ambitsioonid Kui ma selle teksti valmis kirjutan ja avaldan, siis kujutan ette, et mõne aja pärast leitakse mind kusagilt Supilinnast, näiteks Marja tänava mänguväljaku lähedalt võsast, ulmeauhind Stalkeri savitahvel läbi selja lööduna. Maailm on karm ja ulmemaailm seda enam, kuna kõiksugu ulmeväliste võhikute arvamus on selles skeenes üldjuhul juba ette möga. Aga ma siiski proovin. Mitte niivõrd oma arvamust jagada (kohaliku) ulmekirjanduse kohta, kuivõrd selgitada, kuidas loodusteadusliku sõna Vaata lähemalt ›
89
KATARIINA: Ma tahan olla osavõtlik. Ma olen ju ometi osavõtlik inimene. Osavõtlik peab ju olema? MARIKA: Ei pea. Igast asjast ei pea osa võtma. KATA: Igast asjast muidugi ei pea osa võtma, aga kõigest ilma jääda ka ei saa. MARIKA: Ole siis osavõtlik osaliselt. Igale oma osa. Osa saad, osa ei saa … KATA: Kuidas nii saab, et osa ei saa. Miks osa saab ja osa ei saa? MARIKA: Saab... Vaata lähemalt ›
5
Kui ma „Viimase liivlase“ esietenduse järel millestki puudust tundsin, siis rahvalaulust, kus peig sõidab oma kallimale kosja. Kõigile tuttav liivi rahvalaul „Puhu tuul ja tõuka paati“ oleks lavastusele ilmselt andnud hoopis teise varjundi, ambivalentsuse tagaplaanile surunud. Ma ei mäleta lavastuse muusikat, küll aga lainete koha ja elektroonilist mürinat, ähvardust markeerivat heli. Kui teatris kõneldakse minevikust, siis jutt käib tegelikult tänapäevast. Jutustades liivlastest muretsetakse meie tuleviku. Vaata lähemalt ›
0
Lavastus „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ („IAE“) koosneb õigupoolest kolmest Tiago Rodriguese näidendist, mis õnnestunud kombel Tallinna Linnateatri laval kokku saavad. Sisuliselt tuleb „IAE“ näiteks Priit Strandbergi „Antigone“* kõrvale ja paratamatult loob käimasolev sõda mõlemale lavastusele konteksti. Kavalehel ütleb lavastaja Uku Uusberg: „… see on traagiline ülemlaul tingimusteta armastusele, mida inimene ei juhi. Kui inimene armastab, siis ta armastab tõeliselt, ja kui sellega hooletult ümber käia, Vaata lähemalt ›
26
Küllap on tähelepanelikumad muusikaarmastajad märganud aeg-ajalt eesti kultuuriajakirjanduslikes kajastustes (mõtlen neid, mis meie edukamate pärimusmuusikute rahvusvahelist tegevust vahendavad) läbi lipsavat veidrat võõrpäritolu lühendit WOMEX. Näiteks et kui keeruline on sinna programmi pääseda, või et kuidas on sealtkaudu mõnel muusikul või kollektiivil õnnestuda murda rahvusvahelise kuulajaskonna ette. Mida kujutab endast WOMEXi rändpuhvet, mida maitsvat seal küpsetatakse ning mis on sellel Eestiga p Vaata lähemalt ›
27
i Hannah Arendtil oli ebaõnn veeta oma küps iga ajastus ja ühiskonnas, kus mõtlejal tuli kanda sotsiaalteadlase rüüd. Oma magnum opus’es „The Human Condition“ taganeb ta mõtlemisruumi hankimiseks poliitökonoomiasse, kuid on päevselge, et Marxi, Smithi jt peamiseks rolliks on lasta särada Platonil ja Aristotelesel. Heideggeri õpilasena oli Arendt alati vajaliselt teel päris-hakku. Inimtüüp, kes teda kõige rohkem rahuldas, oli loomulikult vanakreeklane, kes hindas vaba tegusust, ainsaks sihiks teha suuri tegu Vaata lähemalt ›
0
Tihedas kontserdisügises Tubina festivali tuulde, Tormise-Pärdi sünnipäevapidustuste keskele ning nüüdismuusika festivali „Afekt“ vahetusse lähedusse paigutatud Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna politseiorkestri ühiskontsert nõudis eelmainitutega võrreldes esialgu ehk veidi teravamat pilku, et seda oktoobrikuu keskpaiga kirjus kultuurisündmuste virvarris märgata. Sedagi kontserti saatis aga tuntav pidulikkuse noot, olgugi et esmapilgul veidi vaoshoitumalt. Kontserdi keskmes oli sellele pealkirjagi andnud „ Vaata lähemalt ›
78
Pole vist linna, kus ei püüeldaks selle poole, et keskkond oleks roheline, jalakäija- ja jalgratturisõbralik, kus hoolitakse elanikest. Ka Tallinnas tahetakse selline mulje jätta.1 On korrastatud parke ja laste mänguväljakuid, rajatud taskuparke autode parkimiskohtade asemele, toodud tänavatele lööktöö korras hulk pinke ning vahel võetud ka linlaste ideid kuulda, mille tulemusena on saanud mõned bussipeatused murukatuse. See kõik on meeldiv ja tore, kuid kas alati ka sisuline ja kasulik, on iseasi.... Vaata lähemalt ›
6
Eestis on saanud tähelepanu (maa)elanike vastuseis tuulikute rajamisele. Kas tegemist on uhhuudega, kes interneti avarustes ei oska ära tunda libateaduslikke valesid? Või isekate tagahoovi kaitsjatega? Või tuleks senist vastupanu käsitleda hoopiski sümptomina, mis osutab rohekapitalismi suutmatusele (tasa)areneda kooskõlas looduse ja kohalike kogukondadega? Selmet uskuda rohekapitalismi utoopiat, mis ei suuda pakkuda rahuldavaid ega demokraatlikke lahendusi kohalike kogukondade probleemidele, peame Maa elu( Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
20% 4 |
ERR
|
18% 8 |
Postimees
|
13% 9 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
MinuAeg
|
8% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.01.2026 01:45
Viimane uuendus: 01:36.
Uudiste reiting uuendatud: 01:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)