Panen kirja oma ema meenutused Juhan Liivist. „Kui olin kümneaastane, elasime Telliskivi tänaval. Ükskord olin üksi kodus. Keegi koputas. Avasin ukse. Väljas seisis pikka kasvu mees. Ta ütles: „Ära karda. Mina olen Juhan Liiv.“ Lasksin ta sisse. Teadsin, et Juhan ja minu isa on tädipojad, nende emad olid õed. Mõlema mehe sünniaasta on 1864. Juhan jäi meile elama. Ta oli kange suitsumees, pahvis peaaegu vahetpidamata. Ise ütles, et tubakas on... Vaata lähemalt ›
0
Läinud aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist – see on tähis, mis andis taas põhjust küsida, kes oli Juhan Liiv tegelikkuses ja missuguse koha ta meie kultuuriloos on hõivanud. Sellele küsimusele vastamiseks on Liivi muuseum välja andnud kogumiku „Vulise ojakene rohkem“, kuhu Tanar Kirs on koondanud Juhan Liivi publitsistlikke ja esseistlikke kirjutisi. Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal. Ta õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka... Vaata lähemalt ›
8
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem sõnastas ta viiendat peatükki kaks kuud. Autor teab nüüd täpselt, mismoodi Peeter ja Mari kohtuvad. Kuidas täpselt naksuvad Mari uued kingad. Nüüd autor oskab niisuguse raamatu kirjutada nagu ta... Vaata lähemalt ›
72
„Jazzkaar“ kasvas vahepeal tohutult suureks ja žanri tõlgenduski valgus laiali. Kui selle aasta festivali põhiprogrammis mõni esineja jäigi džässist kaugemale, siis enamasti side džässiga ikka säilis. Põnev on jälgida, kuidas ka Eestis sündinud-kasvanud muusikute koosseisud on järjest rahvusvahelisemad ning festivalile hiilivad läbivate teemadena poliitika, argielu ja koduigatsus. Kõige rohkem rõõmu tunnen tänavu noorte muusikute üle, kellest paljud ei ole küll enam teab mis noored eluaastate poolest, aga o Vaata lähemalt ›
45
Alates laupäevast, 3. maist 2025 on Vabaduse galeriis avatud maalikunstnik Mall Parise isikunäitus „Sinise taeva all“. Näituse avasündmuse asemel toimub kohtumine kunstnikuga 23. mail algusega kell 17.00. „Sinise taeva all“ toob esitlusele Mall Parise viimastel aastatel loodud samanimelise, minimalistliku ja kontseptuaalse maaliseeria, mida autor käsitleb tervikuna kui ruumiinstallatsiooni. Kunstnik kirjeldab oma teoste loomist järgmiselt: „Maalisin, mõeldes lähedasele inimesele. Seejärel ‘ilmus’ sinine, kõ Vaata lähemalt ›
0
Kui istun aprillis 2025 siin järve ääres ja vaatan naabermaja räästa all viisnurka ja selle sees kuusnurka, siis mõistan, et niisugune see elu enamasti ongi: rahulik ja turvaline, kuid alati konflikti võimalust sisaldav. Sama enesestmõistetavalt läbib Toomas Kiho luulet mitte iroonia entsüklopeedilise rumaluse (kuigi tema teadmispagasi juures poleks see kohatu ega üllatav), vaid põlgus mammona kummardajate, visioonita ja südametunnistuseta persoonide suhtes. Eriti kibedaks muudab tema suhtumise see, et säär Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi poliitika vajab oma uut ideoloogilist keskteed, ehk kolmandat teed, mis ei ole praegune vasakpoolne rohe-woke-ideoloogia ega ka käremeelne parempopulism või rahvuskonservatism. Kahjuks pole põhivooluerakonnad (sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja mõõdukad konservatiivid) oma ülesannete kõrgusel ning neil napib ideid, kuidas käesoleva sajandi suurte väljakutsetega (globaliseerumine, kliimamuutus, tehnoloogiline üleminek ja sotsiaalse ebavõrdsuse suur kasv) tasakaalustatult toime tulla ning nende üm Vaata lähemalt ›
0
Kas eesti keel sureb välja? Millal? Paljud on seda kartnud, aga piisavalt paljud ka lootnud. Keeleteadus on aegade jooksul proovinud pakkuda mitmeid mudeleid tingimuste kohta, mis toovad kaasa või kiirendavad keelte surma. Pehmemalt öeldes näitavad, mil määral on keel ohustatud. Keskne küsimus on alati olnud see, kas keelt antakse põlvkondlikult edasi. Eesti keele kohta pole kuulda, et massid hakkavad kodus lastega inglise või vene keeles kõnelema. Teine tegur on kõnelejate... Vaata lähemalt ›
0
Kjell Westö viimatine eesti keelde jõudnud romaan „Videvik 41“ algab stseeniga rongist, milles on Helsingi teatritrupp alustanud sõitu Stockholmi poole, et anda mitmel pool Rootsis külalisetendusi. Kuu on jaanuar, aasta on 1940, Nõukogude Liit on 30. novembril 1939 Soomet rünnanud, sõda on kestnud viiskümmend ööpäeva. Näitlejanna Molly, üks romaani peategelastest, vaatab rongiaknalt oma näo peegeldust, mis on kahvatu ja murelik, aga püüab siis teha südame kõvaks, et pilku mitte kõrvale... Vaata lähemalt ›
44
Kodu peaks olema inimesele turvalisim koht. Kahjuks näitavad statistikaameti andmed, et Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes ja oma kodus. Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuhi Jana Brunsi sõnul on 39% eestimaalastest kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh füüsilise jõuga ähvardamist) ja 9% seksuaalset väärkohtlemist.1 Naised on muidugi ohustatumad kui mehed, kuid ärgem unustagem ka mehi! Statistikaameti 2024. aasta uuring näitas, et ka iga kolmas Eesti mees on k Vaata lähemalt ›
0
Kolimise järel vajasin teise asjana raamaturiiulit. Esimene oli suur kapp plakatikogu jaoks. Raamatud peavad olema võimalikult nähtaval ja hõlpsasti leitavad. Seetõttu asuvad luuleraamatud ja eesti proosa esikus. Muu proosa on keelte kaupa tähestikulises järjekorras. Ärgu jumala eest arvatagu, et süsteem on kindel! Ma lihtsalt püüdlen korra poole. Kirjandusteadus, sotsiaalteadused ja kunst on omaette. Üks erand on kah: eraldi hoian kõiki Ilmar Laabaniga seotud trükiseid mis tahes keeles. Kas paberil raamat Vaata lähemalt ›
0
Karin Lutsu loomingut on viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt eksponeeritud isiku- ja naiskunstnike ülevaatenäitustel. Tema kõige tuntumaid teoseid 1920. aastate lõpust ja 1930. aastatest iseloomustab autobiograafilisus ning üldse naiste kujutamine laiemalt. Nii ongi tema loomingut käsitletud enamasti naiste emantsipatsiooni ja selle kultuurilise tähistaja nn uue naise diskursuse võtmes, millele annab tuge Lutsu enda positsioon 1930. aastate Eesti kunstielus. Ta oli tollase Eesti kunstielu tuntuim na Vaata lähemalt ›
0
Tambet Kaugema vestles Laur Kaunissaarega Merle Karro-Kalberg vestles linnaökoloogi Ingo Kowarikuga Tõnis Saarts, „XXI sajand ideoloogilise kesktee otsingul“ Peet Kask parteide rahastamisest Kristin Tõnisson lähisuhtevägivallast Holger Mölder, Barbi Pilvre, Andres Kõnno, „Enesemääratlus „eurooplane““ Tõnu Viik, „20 aastat Tallinna ülikooli loomisest“ Intervjuu „Camera Erotica“ kuraatorite Silvia Lorenzi ja Fidelia Regina Randmäega Carolina Pihelgas, „Et miski ei saaks meid lämmatada“ Vaata lähemalt ›
0
Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigiarhitekti ametikoht oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas. „Mul on väga hea meel, et uueks riigiarhitektiks valiti kogenud ja visioonikas valdkonna ekspert, kes aitab meil kujundada ja ellu viia tarka ruumiloomet, tänu millele saab Eestist tervikuna parem elupaik,“. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 1. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Maasike Maasiku näitus ‘’ARMAS AEG!’’. Näitusele ARMAS AEG! olen valinud väikese osa oma gobeläänpõime tehnikas vaipadest, mille kohta võib öelda, et need kuuluvad minu pikaaegse kunstnikutöö lõpuetappi. Alustasin loometööga ja näitustel osalemisega umbes 60 aastat tagasi. Olen niinimetatud “kuldsete kuuekümnendate” laps. See oli aeg, kui tarbekunstinäitustel eksponeeritud gobeläänvaipa peeti kindlaks favoriidiks: formaadilt suur, käsit Vaata lähemalt ›
0
Ootused juhile: Sobiv kandidaat: Konkursil osaleja esitab EKI-le järgmised dokumendid: Kandidaadid saavad võimaluse esitada oma tegevusprogrammi asutuse töötajatele ning EKI teadus- ja haldusnõukogule. Valiku kandidaatide seast teeb haridus- ja teadusministrit nõustav teaduspoliitika komisjon. Dokumendid esitada digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 8. mail 2025 aadressil konkurss@eki.ee. Lisainfo:Tiina Laansalu5691 8747tiina.laansalu@eki.ee Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn Vaata lähemalt ›
0
29. aprillil kuulutati kirjanike liidu musta laega saalis välja esimese Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas romaaniga “Lõikejoon”. Auhinda annab välja Eesti naiskirjanduse selts ja selle suurus on 15 000 eurot. Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult pro Vaata lähemalt ›
0
Tahate katkestada kõik sidemed oma minevikuga ja jäljetult kaduda? Jaapanis on see täiesti võimalik. Alustuseks piisab ühest telefonikõnest. Teile tullakse appi ja tehakse teist jōhatsu –haihtunud inimene. Oma auhinnatud filmis „Jōhatsu – nagu vits vette”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, käsitlevad selle fenomenaalse nähtuse eri aspekte Andreas Hartmann ja Arata Mori. Film jälgib seda kõigist kolmest – kadujate, nende abistajate ja endisesse ellu mahajäävate omaksete – Vaata lähemalt ›
32
Eesti Kultuurkapital ootab 20. maini taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks. Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot aastas ning see makstakse välja neljas võrdses osas. Stipendiumile saavad kandideerida kõigi Kultuurkapitali valdkondade professionaalid. „Ela ja sära“ stipendiume määravad sihtkapitalid laekunud taotluste aluse Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale ja sotsiaaltöö preemiale. Mõlema preemia suurus on 7000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 19. maini aadressile vpinfo@vpk.ee. Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas. Kandidaate saavad preemiale esitada nii tingim Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 4 |
Õhtuleht
|
15% 5 |
ERR
|
15% 3 |
Uued uudised
|
9% 1 |
Delfi
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.08.2025 08:25
Viimane uuendus: 08:24.
Uudiste reiting uuendatud: 08:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)