Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad“ esitlus, 12 päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“ peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu sõnad ja vabaks nad lase,“ ütleb ta selles luulekogus, nii püüame ka meie ta vabaks lasta.... Vaata lähemalt ›
0
Maailma rikkaimale mehele kuulub X. Rikkuselt kolmandale kuuluvad Facebook, Instagram ja WhatsApp. Forbesi 2025. aasta miljardäride edetabelist on tehisintellekti arendajaid veel: Google, Anthropic, DeepSeek, OpenAI, kurikuulus nuhkimissüsteem Palantir jne. Nende omanikest on saanud maailma rikkaimad ja ka mõjuvõimsaimad mehed. Kontroll ühismeedia sisu ja seega ka kasutajateni jõudva informatsiooni ja kasutajate endi üle võimaldab kontrollida kogu globaalset infovoogu ja suunata meelsust. See on ohuks demok Vaata lähemalt ›
0
Tänavu kaheksandat korda korraldatud Kosovo teatri esitlusfestivali kunstiline juht oli Jeton Neziraj. Istusime temaga enne festivali viimast etendust Skopje vanas basaaris tegutseva albaania laste- ja noorsooteatri ees ning rääkisime seekordsest programmist ja sellest, kuhu festival võiks edasi liikuda. Eelmisel aastal korraldati festival esmakordselt korraga Kosovos ja Albaanias ning kuna vastuvõtt oli soe, otsustati tänavu teha pool sellest Kosovos ja pool Põhja-Makedoonias. „Kosovos otsisime lavastusi,. Vaata lähemalt ›
27
Mingi halb vaim valitseb maailma üle, Anchorage’i vaim. Seda meenutab punane vaip Putini jalge ees Anchorage’i lennuväljal, Putini ees lipitsev Trump, soojad käepigistused, õlalepatsutused, kahe liidri suur sõprus, millest jäi puudu ehk vaid brežnevlik suudlus otse suule. Selles vaimus tuleb Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul jätkata, aga kui seda ei tehta, siis muudab Venemaa tema kinnitusel oma hoiakut edasiste rahukõneluste suhtes.1 See vaim on nüüd kõikjal: see hõljub loodetava rahulepingu... Vaata lähemalt ›
9
Kui mind oli pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disainikateedri lõpetamist Arsi kunstikombinaati tööle suunatud, küsiti seal esimese asjana, kas ma ilukirja oskan. Olin Villu Järmuti käe all õppinud käsitsi konstrueerima uusi kirjatüüpe ja Bruno Tombergi juhendamisel mõtestama disaini olemust: rääkima disainist kui mõtte- ja elulaadist, nägema disainis ruumi muutmise võimalust. Esimene proovikivi Arsis oli esitada kunstinõukogule kilekoti kujundus, edasi liikusin Mandelbroti fraktalitest tuletatud arvu Vaata lähemalt ›
0
***kas siin kinnisvarashäid lapsi ka onhüüab jõuluõhtulkostümeeritud maaklerkelle rasked ajad on ajanudhaltuurat tegemapere vaatab tedahindava pilgugamaakler vaatab koduhindava pilgugamantel ümberhabe eeshomme kuulutuskv-s***kui 30. novembri õhtulkallab ema r-kioski letiletäpselt 24 maiustustsiis ilmseltusub tema lapspäkapikkudesseaga päris kindlastiusub ema oma lapsesse***igal detsembril tuleb taasjõulutunnelsee jõulutunnel asub mu näosja pärast seda kui olensinna ajanudahjukartulitsealihapeekonis verivors Vaata lähemalt ›
0
Jõuluaeg on käes, aga mina räägin kuiva ja spetsiifilist juttu: räägin õiglusest. Autoriõiguse seadus (AutÕS) on muutmisel, eelnõu käis 16. XII esimesel lugemisel. Võib paista, et ennäe, lõpuks miski liigub selle kaua hautatud seadusemuutmisega. Aga liigub ainult see osa, mis teeb justiitsministeeriumi elu lihtsamaks, s.t erakopeerimistasude jaotuskava, mis jätab raha jaotamise asjaosaliste organisatsioonide endi õlule. Kirjanikke erakopeerimistasude supipoti ligi ei lasta, sest seni pole ju lastud. Kõik Si Vaata lähemalt ›
0
Parimad asjad elus on tasuta: sõprus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, päikesepaiste ja muidugi armastus. Ma ei ütle, et need ei nõua pingutust, aga neid ei saa raha eest osta. Olen Suurbritannia kunstnik, muusik ja reeglite rikkuja, kelle elu on täis lihtsaid, tasuta rõõme. Inimesed usuvad miskipärast, et neil on lõbusam, kui neil on rohkem raha. Vaesus võib kahtlemata õnnetuks teha, aga reisimine kõikjal maailmas kinnitab... Vaata lähemalt ›
0
Tänavu täitub 130 aastat filmikunsti sünnist. Täpne aastapäev võib olla mitmeti määratletav. Ameeriklane Woodville Latham tutvustas seinale liikuvat pilti kuvavat masinat nimetusega eidoloskoop 21. aprillil. Saksa vennad Skladanowskyd tulid oma bioskoobiga avalikkuse ette 1. novembril. Prantsuse vendade Lumière’ide kinematograafi demonstreeriti esimesena umbes kahesajale Rahvusliku Tööstuse Arendamise Ühingu (Société d’encouragement pour l’industrie nationale) liikmele 22. märtsil ja see on maailmas esimene Vaata lähemalt ›
0
Jõulude aegu on meeldiv ennast natuke lõdvaks lasta ja lubada mõttelennul vajuda teadvuse süvakihtidesse, kus on varjul rohkesti lapsepõlvemõtteid ning nendes peituvaid muinasjutte. Kindlasti on sellega seotud ka Tallinnas Disaini- ja arhitektuurigaleriis juba kakskümmend aastat detsembrikuus toimuva Piparkoogimaania näituse suur populaarsus. Väljapanekut korraldavad kunstnik Mari-Liis Laanemaa ning disainer Pelle Kalmo, esmakordselt avati näituseseeria 2006. aastal HOP galeriis. Juba siis sai selgeks, et t Vaata lähemalt ›
0
On tänuväärne, et Eesti Meremuuseum on näitusel „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“ kajastada võtnud eri valdkondi, geograafilisi piirkondi ja huve hõlmava keerulise teema. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kirjutab näitusekataloogi eessõnas, et muuseum alustas maailma ookeane tutvustava näitusesarjaga juba 1980ndatel. Nüüdne väljapanek on selle „võimsam ja atraktiivsem“, Euroopa koostööpartneritega tehtud mõtteline järg, kus keskendutakse Vaiksele ookeanile. Feliks Gornischeffi kuree Vaata lähemalt ›
0
Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. Suurepärane täiendus VAT-teatri Vaata lähemalt ›
51
Malle Maltis on oma teost „Luutsinapäeva lood“ tutvustades kirjutanud, et need lood kõlavad jõulueelsel pimedal ajal, mil Põhjamaal napib valgust ja maailmas rahu. Just sellest mõttest lähtus ka Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Valguse lood“. Jõulude eel räägitakse valgusest palju – justkui piisaks hubisevatest küünaldest ja jõulutulukestest, et pimedus kaoks. Kontserdil „Valguse lood“ keelduti sellisest lihtsustusest. Valgust ja rahu ei käsitletud siin millegi iseenesestmõistetavana, vaid hapra nähtus Vaata lähemalt ›
0
Tänavusele „Jõulujazzile“ tagasi mõeldes kerkib silme ette liu- või kelgumäest allalaskmise võrdpilt: kõrghetk oli kohe alguses ja edasine kui üks hoogne tuhisemine läbi detsembri avanädala. Minu meelest oli „Jõulujazzi“ tipp Rabih Abou-Khalili 30. novembri kontsert, tema esimene esinemine Eestis. („Jõulujazzi“ avakontsert Raivo Tafenau ja Lauri Saatpaluga jäi mul nägemata.) Liibanonist pärit udimängija Abou-Khalil on suurema osa elust elanud väljaspool kodumaad: ta lahkus sealt kodusõja tõttu 1978. aastal. Vaata lähemalt ›
0
Mehhiko-Ameerika režissööri Guillermo del Toro kaua oodatud Mary Shelley „Frankensteini“ (1818) adaptatsioon valmistab nii imetlust kui ka pettumust: visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv. Ent filmi ei tohi käsitleda vaid kuulsa teose ekraniseeringuna, kuigi del Toro on teinud seda, mida tema eelkäijad, eelkõige kuulus James Whale, pole suutnud – lasta teadlasel ja tema loodud koletisel rääkida oma lugu nii, nagu on raamatus. Süžee on üldjoontes teada: andekas ja ambi Vaata lähemalt ›
0
Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust tänapäeva ühes mitmekesisemas teraapiavormis – muusikateraapias. Muusikateraapia on iseseisev tõenduspõhine teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisel kui ka musitseerimisel põhinevaid meetodeid ja tehnikaid rakendatakse eesmärgi Vaata lähemalt ›
42
Eesti lugeja on saanud lühikese vahega kaks raamatut XIX sajandi saksa kunstnike kohta: ühe Caspar David Friedrichist (1774–1840) ja teise Carl Sigismund Waltherist (1783–1866). Esimest teab iga kultuurisõber ning teisest on vähemalt kuulnud kõik Eestis kunstiajalugu tudeerinud ning baltisaksa kultuuri ja kirikukunsti huvilised. Nende elulugu esitavad raamatud pakuvad senistele teadmistele lisa, kumbki omal viisil. Üks aeg, kaks kunstnikku, kaks lähenemist Olen varem võrrelnud saksa menuautori Florian Il Vaata lähemalt ›
9
Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Igaüks neist on siia jõudnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile lääne poolt jõudnud vähemalt kaks korda – XII sajandil või varem ning uuesti XIX sajandi esimesel poolel, kui meie maa kuulus Vene keisririigi koosseisu. Luterlus saabus Eestisse üsna pea pärast reformatsiooni algust Saksamaal ning kinnistus edaspidi, kui olime Rootsi kuningriigi alamad. Ida-ortodoksne kristlus jõudis meie maale Venemaalt. Sealne kirik rajas siia... Vaata lähemalt ›
42
Maailmas on rohkem kui 117 miljonit inimest (ÜRO statistika 2025. aasta aprilli seisuga), kes on olnud sunnitud sõjaliste konfliktide, vägivalla, inimõiguste rikkumiste, tagakiusamise või muude põhjuste tõttu jätma oma kodu ning otsima peavarju ja turvatunnet mujalt. See on üks iga 88 inimese kohta kogu maailma rahvastikust, iga kahe sekundi tagant lisandub keegi. Neist ligi 42,5 miljonit on otsesed sõjapõgenikud ning 4,4 miljonil inimesel ei ole mitte mingisugust kodakondsust ega riiklikku... Vaata lähemalt ›
35
Lõppeval aastal oli maailm jätkuvalt rahutu paik. Peaaegu kõigil kontinentidel käivad riiklikud, mitte eratapatalgud ega ilmuta lõppemise märke. Suur rahumees ja pealavastaja Washingtonis erutab iga päev globaalset uudismeediat uute avantüüridega ja kujundab maailmakaardil riigipiire ümber. Ühtlasi jääb aina vähemaks neid, kes jaksavad veel uskuda rahvusvahelise õiguse kehtimisse ja sellesse, et ÜRO-le ja selle julgeolekunõukogule on maailmarahu tagamisel jäänud veel üldse mingi roll. Korra kümnendi vältel. Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 15:53
Viimane uuendus: 15:46.
Uudiste reiting uuendatud: 15:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)