„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
EiK on artistina suurem ja küpsem kui kunagi varem. Septembrikuu viimasel reedel tõi ta Kultuurikatlasse kokku pisikese festivali täie suure südamega publikut ning tõestas, et ka kurb muusika võib teha tuju nii paganama rõõmsaks. Kontserdi järjekorras seistes mõtlesin, et EiKi kümme aastat kestnud muusikaline teekond on olnud põnev. Üks võimalus on seda vaadelda kohaliku hiphopi ja räpi skeene lähtesuunalt – sealt, kuhu EiK isegi enese alguses paigutas. Mäletan, kui 2014.... Vaata lähemalt ›
38
30. septembril tähistati rahvusvahelist tõlkijate päeva. Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus kuulutati välja tänavune luuletõlke auhinna laureaat ning anti üle toimetajaauhind. August Sanga nimelise luuletõlke auhinna žürii esiisik Mirjam Parve tõdes, et tänavu oleks auhinna kandidaadid kokku saadud ainuüksi ukraina autorite luule tõlgetest. Eriti silmapaistev on nende seas aga keeleteadlase, luuletaja ja tõlkija, Tallinna ülikooli professori Anna Verschiku tõlkeantoloogia „Kas rabelen välja selles Vaata lähemalt ›
0
Just hiljuti sai Mogwai kontserdiarvustuses* ette võetud, mis nähtus see post rock üldse on ja millest koosneb. Kuna ka islandlaste Sigur Rósi on tihti selle sildiga märgistatud, siis vaatan tagasi mõnele käsitletud, aga ka käsitlemata jäänud punktile. Kui post rock’ist võib rääkida ennekõike kui instrumentaalmuusikast, kus vokaal täidab tihti samuti instrumendi osa, siis sellele kirjeldusele vastab Sigur Rós küll vaat et täielikult, sest laulja Jón Þór Birgisson artistinimega Jónsi on... Vaata lähemalt ›
0
„Mulle on alati tundunud, et kui eksisteerib selline asi nagu loomne elekter, siis Naomi silmades võis seda kohe kindlasti tajuda. Tema viha täis silmad olid nii hirmuäratavalt läbitungivad, et vaevalt võis neid enam naise omadeks pidada. Aga neis oli ka mingi sügav, mõistetamatu võlu, mis pani mu värisema iga kord, kui ta mind sel moel põrnitses“ („Arutu armastus“, lk 51). Sedamoodi mõjub vihane Naomi romaani „Arutu armastus“ minategelasest mehele. Too... Vaata lähemalt ›
0
Eesti filosoofiamaastikul on Margus Ott üsna isemoodi tegelane: temataolist laia haarde, avara ja algupärase mõtlemisega, erakordselt viljakat filosoofi teist siin ei leia. Ott tunneb end kodus Zhuangzist Gilles Deleuze’ini, ontoloogiast ökoloogiani, demokraatiast kunstifilosoofiani, algosakestest komplekssüsteemideni ning luulest tõlkeni. Ta on tõlkinud ja populariseerinud Aasia filosoofiapärimust ja kontinentaalfilosoofiat ning põiminud omanäolisel moel kokku teadusharusid ja mõttetraditsioone. Kõige te Vaata lähemalt ›
23
Kevadel ERSO ees debüteerinud prantsuse dirigent Yan Pascal Tortelier tuli uue hooaja alguses orkestri ette oma kodumaa romantikute pulbitseva kavaga. Kava oli täielikult XIX sajandi vaimus: ainult romantismiajal elanud heliloojate teoste kõrval oli õhtu üles ehitatud praegugi tavapärasele struktuurile, millest sai norm just XIX sajandil: kontsert algas lühema teosega (avamäng), sellele järgnes instrumentaalkontsert (sel õhtul tšellokontsert) ja viimasena esitati sümfoonia. Kõik kolm teost on varem ERSO esi Vaata lähemalt ›
0
September on läbi aastate olnud kontserdielu poolest muljetavaldav: algab ju siis paljudel muusikakollektiividel uus hooaeg, kuu algul on Arvo Pärdi sünnipäev, Pärdi päevad jpm. Sel aastal jäi septembrikuust siiski mõru maik ja seda hoolimata arvukatest suurepärastest kontsertidest, mida varsti ei pruugigi enam nii arvukalt ega samal tasemel olla – põhjuseks muusikute palk. Juba kevadel pööras sellele tähelepanu Jaan-Eik Tulve, kes oli küll tänulik riigieelarvest saadava toetuse eest, kuid „praeguses krii Vaata lähemalt ›
71
Kui aasta tagasi algas esimene Sõltumatu tantsu festival, õhus murenoot tantsu (finantseerimise) tuleviku pärast, siis nüüd saabus Sõltumatu Tantsu Ühenduse XX hooaja avapauk väga särtsakalt ja muretult maailmalõpu serval tantsides. Sellist värskust ja põnevust pole Sõltumatu Tantsu Laval ammu kohanud. Majalised hüüdsid mitu korda, et üldse publiku tähelepanu saada, saali soovijaid vooris kohale igast nurgast, baar töötas täistuuridel ja kõik justkui ootasid midagi … enneolematut. Oodati koostöid, oodati ko Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Üks võitlus teise järel“ („One Battle After Another“, USA, 2025, 162 min). Režissöör-stsenarist Paul Thomas Anderson, operaator Michael Bauman, helilooja Jonny Greenwood, produtsendid Adam Somner, Sara Murphy, Paul Thomas Anderson, põhineb Thomas Pynchoni romaanil „Vineland“. Osades Leonardo DiCaprio, Sean Penn, Benicio del Toro, Teyana Taylor, Chase Infiniti, Alana Haim jt. DiCaprio: Sind peetakse suureks arthouse-režissööriks. Tundub paslik? Nimetaksid sa end nii? Anderson: Ärme lähe ebaviisaka Vaata lähemalt ›
30
Ilmas leidub ka lihtsaid asju. Näiteks majad, toolid või raamatud, kui võtta esimesed, mis pähe tulevad. Võtame maja. Kuuldes sõna „maja“, tekib igaühe silme ette mingi kujutis. Paljudel meist sokkel, põrandad, seinad, laed, katus. Kõik arusaadav. Aga mis on maja? Mis ta tõeliselt on? Vastus ei peitu üksnes ülal toodud loetelus. Maja näib olevat midagi muud, rohkemat. Näiteks peavari. Pelgupaik, koosolemise koht, taastumise, armastamise koht. Kodu. Maja on arhitektuur, arhitektuuriajalugu,... Vaata lähemalt ›
0
Probleem: me räägime tehisintellektist, mõtlemata, mis see on Tehisintellekt häirib naksitrallide tasakaalu nii maal, õhus kui vees, sest kui selle tõeline võimekus meid parasjagu ei hulluta, mõjub kohutavalt hoopis monstrumile loodud kuvand või siis uue ajastu alguse mahamagamise tunnetuslik oht. Teemaga seostub igatahes üht- või teistpidine pakilisus ja palju arusaamu, millega meil siis õigupoolest tegemist on. Need sõltuvad nagu ikka peamiselt sellest, kas pimedale arvajale meeldib näppida oma elevandi t Vaata lähemalt ›
8
Kuna kodus hakkavad mul raamaturiiulid raamatutele kitsaks jääma, käin aeg-ajalt raamatukogus uuemat lugemist laenutamas. Võtsin nimekirja ka Édouard Louis’ raamatu „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu, Varrak, 2024). Teost oli piisavalt reklaamitud, pealegi käis autor kevadel Eestis kirjandusfestivalil „HeadRead“ ja rõhutas intervjuudes mõtet, et kirjutades püüab ta üles leida valu, mida ta varem pole piisavalt kogenud. Ning et ta räägib kogetud vägivallast, nii klassivägivallast kui ka seksuaalvägivallast Vaata lähemalt ›
0
Suve lõpus oli mul võimalus külastada koos Eesti kunstiakadeemia ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) lõimumisgrupiga Kasahstani ja Usbekistani. Eelmise aasta septembris käis KKEKi abiga Eestis grupp Kasahstani kunstnikke, nii et tundus paslik külaskäiguga vastata. Kuigi meie reis kestis vaid nädal aega, pakkusid Kasahstan ja Usbekistan – suuresti tudengite koostatud tiheda reisikava toel – piisavalt, et kirjalikus vormis võiks isegi midagi kokkuvõtlikku tekkida. Käisime kolmes linnas: Kasahstani vanas. Vaata lähemalt ›
0
Vabaduse galeriis avatud grupinäitus „Ühendav lüli“ on pühendatud 2023. aastal lahkunud kunstiteadlasele ja kuraatorile – ning pikka aega ka Vabaduse galerii galeristile – Reet Varblasele. See pole esimene omataoline. Suvel toimus Tartu Kunstimajas Reeda tütre Ulla Juske ja Liisi Tamme kureeritud „Emalt tütrele, tütrelt emale“, kus osales üheksa naiskunstnikku ja kus, nagu pealkirigi ütleb, oli vaatluse all lähedane ja tihti ka keeruline ema-tütre suhe. Seekordse ettevõtmise idee tuli Reedaga tema... Vaata lähemalt ›
93
Käisin sel suvel ühe oma noorusea lemmiku, 50 Centi kontserdil, mille lõpus, panditopside tagastamise järjekorras seistes panin tähele üht seaduspära: neil, kel käes rohkem kui kolm topsi, oli raha jagajateni jõudmise ajaks juba kolm korda rohkem topse käes! Pidulised, kes ei viitsinud pikas sabas seista, annetasid oma pandid neile, kel käes juba rohkem joogitopse kui ühele mõistlikule eestlasele sobinuks. Seisime seal sõbrannaga, mõlemal üks tops, ning tõdesime, et täpselt nii... Vaata lähemalt ›
0
Sõbrad, väärt kontserdist jäite ilma! See hüüatus on mõeldud kõigile neile, kes 27. septembril Thessaloníki Sümfooniaorkestri kontserdile huvi-, aja- või rahapuudusest tingituna ei jõudnud. Võib-olla ei paistnud kontsert teatud segmendile ka piisavalt prestiižne, mine tea. Igal juhul Estonia kontserdisaalis tühje kohti paraku jagus, millest on tuline kahju, sest taas avanes võimalus kuulata üht välisorkestrit, keda satub Eestisse ju nii harva. Sümfooniaorkestrite turneed on mõistagi väga kulukad, sest trans Vaata lähemalt ›
0
„Ühiskond peaks hoidma ühiselu keskmes tühjust“, Laura Vilbiks vestles Margus Otiga Äli-Ann Klooren, „Nukra alatooniga elamusrikas september“ Vappu Thurlow Balti- ja Põhjamaade graafikute konverentsist Aleksander Metsamärt, „Kesk-Aasias, tund aega enne avamist“ Tanel Mällo, „Inimene masina ees“ Kaire Valge, Liina Joller-Vahter, Maaja Vadi, „Digimaailma lavatagune: platvormid kui uue ajastu võimukorraldus“ Tõlkijate päeva auhinnad Ra Martin Puhkan, „Pirita TOP – kas uus linnahall või Noblessner?“ Merle Karro Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kaheksateistkümnendat aastat järjest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas preemiatega hooajal 2024/2025 enim silma paistnud muusikategelasi. Traditsioon pärineb aastast 1995. Muusikavaldkonda panustamise ja silmapaistva tegevuse eest anti välja kümme aastapreemiat ning seitse tunnustuspreemiat. Helikunsti sihtkapitali peapreemia. Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos Kaamos Groupiga asutasid Kaamose stipendiumi, mille väärtus on 25 000 eurot. Tegemist on hetkel suurima stipendiumiga Eesti kunstiväljal ning see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Esimene stipendium antakse välja 2025. aasta novembris. Kaamose stipendium on Kaamos Groupi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös välja antav erastipendium, mille eesmärk on anda hoogu Eesti naiskunstnike tegevusele ja tekitada kohalikul kunstiväljal uusi võimalusi. Kaamose st Vaata lähemalt ›
0
Telliskivi loomelinnakus Von Krahli teatris esineb 1. novembril pianist, helilooja ning teatri-ja filmirežissööri Kirill Serebrennikovi muusikaline kaasautor Daniil Orlov kavaga „IMPROBACH“. Orlov on noor helilooja, pianist ja muusikaline dramaturg, kes tegutseb Euroopa lavadel ning teeb edukalt koostööd Pariisi, Berliini ja Hamburgi teatritega. Tema kontsert on improvisatsiooniline rännak Bachi muusika maailmas, kus iga noot sünnib siin ja praegu. Ei mingeid ettevalmistatud lahendusi, ainult hetkeenergia j Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
ERR
|
18% 6 |
Postimees
|
17% 10 |
Uued uudised
|
16% 8 |
Õhtuleht
|
10% 2 |
Maaleht
|
5% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.12.2025 00:10
Viimane uuendus: 00:06.
Uudiste reiting uuendatud: 00:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)