Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Mõtlesin kirjutada kellestki juhuslikult ettejuhtuvast. Avasin „Komi mütoloogia“ entsüklopeedia kogemata põdra kohalt1 ja kohe samas oli ka lugu põhjapõdrast2. Kahe peale kokku oli seda juttu alla lehekülje. Usundi sügavuses Nagu juba ainuüksi komi mütoloogia raamatus põdrale ja põhjapõdrale pühendatud ruumile osutamine näitab, ei ole nende loomade kohta komi usust eriti midagi krestomaatilist leida. Loomismüüdi kohaselt oli põder üks loomadest, kelle lõi küll hea jumal Omöl, aga kelle loomise au tema... Vaata lähemalt ›
3
Mustpeade maja valges saalis üles astunud koosseis on musitseerinud juba kaheksa aastat, 2019. aastast Ensemble Auftakti nime all. Muusikud, kelle igapäevane töö ERSOs ja EMTAs jätab esmapilgul lisaprojektidele vähe ruumi, on leidnud just kammermuusikas väljundi, mis kõneleb nii pühendumusest kui ka energiast. Ensemble Auftakt ei piirdu üksnes klassikalise repertuaariga, vaid nende kavapildis on olulise koha leidnud nüüdismuusika. Seetõttu on trio teinud koostööd mitme Eesti heliloojaga ning kontserdid Eest Vaata lähemalt ›
0
Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Festivali „Üle heli“ kontserdi „Stratifikatsioonid“ ja rännaku „Heliportatsioon“ käigus sain osa peaaegu kõikidest maailma asjadest … ja siis veel natukesest. Siiski, kuigi tegemist oli väga laiahaardelise üritusega, jäädi võrdlemisi akadeemiliseks. Palju õnne, festival „Üle heli“! Said tänavu kümneaastaseks! Talviselt kõledal laupäevaõhtul on festivali teise osa tarvis Mustpeade maja ehitud kulda ja karda. Publikut ootab kuuetunnine programm, kus on esiettekandeid, improvisatsiooni, installatsioon ja ebakõ Vaata lähemalt ›
21
Mulle meeldib Riste Sofie Käär. Naljakas öelda, et meeldib – ei tunnegi ju teist. Meeldis ta Elo Valneriga kahasse lavastatud „Nälg“, meeldib tema muusika, välimus, arvustused ning see, et näen teda tihti Palestiinat toetavatel aktsioonidel. Nojah, aga mis see tema luulekogusse „APS!“ puutub? Miks peaksid imagoloogia ja solidaarsusmiitingud üldse asja (loe: raamatusse, arvustusse) puutuma? Tõsi, ega peagi! Ometi on Kääri puhul märkimist väärt, et ta mitte ainult n-ö ei jutlusta,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatumees on oma töö teinud, raamatumees võib minna. See oleks veel kestvast eestikeelse raamatu juubeliaastast kõige pessimistlikum schillerlik eelkokkuvõte, millega mittelugejad ehk kirjaoskamatud nii liht- kui ka võimurahva hulgast võiksid ühtviisi rahul olla. Saab selle jama kaelast ära ja et järgmine juubel on alles sajandi pärast, siis ei pea enam vastama lõpututele ja tüütutele juubeliküsimustele, et mida sa viimati lugesid ja mis on su lemmikraamat. Kirjasõna elujõu, levimise ja majandusliku... Vaata lähemalt ›
0
Maailm meie ümber näib iga päevaga siledam ja viimistletum, justkui oleks masin jäädvustanud selle peaaegu liiga täiuslikuks kaardiks, kus iga detail on hoolikalt paigas ja servad joonlauaga tõmmatud. Meile lubatakse parimaid linateoseid, andmepõhiseid otsuseid ja veatut täpsust. Tehisaru ülesanne on optimeerida, standardiseerida ja viia protsessid efektiivselt ideaalse tulemuseni. Algoritmid pakuvad kõige kiiremaid teekondi, kõige populaarsemaid restorane, kõige õigemaid vastuseid. Veatuse kultus kujundab. Vaata lähemalt ›
3
Midagi on õhus. Pimeda öö ja talvise külma seest tänavusele kunstiaastale tagasi mõeldes kerkivad esimese hooga teadvusesse kaks näitust, millest kummalgi eksponeeritud tööd panid mõtlema valguse, varju, geomeetria, värvi ja metafüüsika peale. Need on „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ (kuraator Mėta Valiušaitytė) ja Mari Kurismaa „Videviku geomeetria“, mille on kureerinud Mari Laanemets. Kui Kurismaa suur retrospektiiv Kumus loob näitusesaalis unenäolise, tegelikkusest tõelisema ruumi, siis Runge näi Vaata lähemalt ›
3
„500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?“, Pille-Riin Larm vestleb Daniele Monticelliga Margaret Tali, Jaanika Vider, „Maadeavastuste keerukas pärand ja selle kajastamise võimalused“ Ülo Mattheus, „Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia“ Alar Laats, „Mitteortodoksseid mõtteid ortodoksse kiriku kohta Eestis“ Isambard Monahan, „Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela“ Alice Pehk, „Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla“ Ingrid Ruudi vestles arhitekti ja Global Free Uniti juhi Robert Mulliga Vaata lähemalt ›
0
Tänavused Eesti Interpreetide Liidu (EIL) aastapreemia laureaadid on pianist Ivari Ilja ja metsosopran Karis Trass. Preemiad antakse pidulikult üle uue aasta alguses, 3. veebruaril toimuval galakontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul on preemiate väljaandmise eesmärk tõsta esile Eesti interpreete ja avaldada tunnustust nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad ku Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Karmo Mende. Näitusetööd valis kujundaja Karmo Mende. Valikuga aastanäitusel esitletud töödest saab tutvuda kunstikeskkonnas NOBA.ac, kust neid saab soovi korral ka osta. Kokku kandideeris näitusele 250 autorit ning kujundaja tehtud lõplikus valikus on 110 kunstnikku: Maire Aarsalu, Vano Allsalu, Aita Ambos, Stanislav Antipov, Arthur Arula, Monica Del Norte, Liisi Eelmaa, Rasmus Eist, Ni Vaata lähemalt ›
0
Kairi Orgusaar HÄÄLESTUS. HARMOONIA VALEM 19. 12. 2025 -11. 01. 2026 Neljapäeval, 18. detsembril kell 17.00 avatakse Kairi Orgusaare näitus „Häälestus. Harmoonia valem“ Hop galeriis. „Kui maailm oleks täiuslik, puuduks kunstil mõte – inimene ei otsiks sel juhul harmooniat, vaid lihtsalt elaks selles.”/Andrei Tarkovski/ Näitusel otsib kunstnik Kairi Orgusaar harmoonia valemit, luues selleks galeriiruumi omamaailma kummalistest ja fantastilistest olenditest, kes kiiguvad valgusvihkudes, heidavad varje ja peeg Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik Kalle Kirsimäe, kes on Tartu ülikooli geoloogia-mineraloogia professor, on Eesti geoloogiateaduses silmapaistev teadlane, kelle uurimistöö ulatub settekivimite sedimentoloogiast ja mineraloogiast kuni jäätmekäitluse ja kaevandustööstuse küsimusteni. Akadeemik Kirsimäe lähenemine ühendab klassikalise maateaduse nüüdisuuringutega: maavarade ressursse, nende kaevandamist ja väärindamist ning ringmajanduse võimalusi ei käsitle ta üksnes geoloogiliste protsesside seisukohalt, vaid ka seoses globaalse t Vaata lähemalt ›
21
Jerome Osentowski on Ameerika Ühendriikides Colorados asuva Kesk-Kaljumäestiku permakultuuri instituudi (Central Rocky Mountain Permaculture Institute) asutaja ja direktor. Ta on kuulus permakultuuri ja uudsete taimekasvatusvõtete edendaja, kes on 40 aastat juhendanud ka permakultuuri kursusi. Ta on kõrbelisse Kaljumäestikku rajanud talu, kus väljas ja kasvuhoonetes kasvavad lopsakad permakultuuri toidusalud. Novembris külastas ta Eesti Permakultuuri Seltsi kutsel Eestit ja tutvustas oma ideid Tallinnas ja. Vaata lähemalt ›
0
6.9 – just seesuguse, võib-olla isegi pisut erootilise numbri saab Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikaatori järgi kirjandusteose arvustus. Kes töötab akadeemilises keskkonnas, püüab saada grante ja stipendiume ning kandideerida ülikoolis püsivale ametikohale, selle tarvis on õiged numbrid hoopis 1 – artikkel mainekas ajakirjas, 2 – monograafia, 3 – kogumikuartikkel, 4 – teadustööde toimetamine … Arvustus on ametlikult paigutatud humanitaarteadusliku loometöö hindamisel kuskile perifeeriasse. Ometi tean ma t Vaata lähemalt ›
0
„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Ootamatult lahkus Eesti Kunstiakadeemia disainiõppejõud, hea kolleeg ja sõber Maarja Mõtus. Maarja Mõtus õppis aastatel 2005–2010 kunstiakadeemias tootedisaini ning omandas 2013. aastal magistrikraadi EKA ning Tallinna tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse ühisõppekaval. Juba tudengipõlves paistis ta silma avatud meele, hoo ja algatusvõimega. Raskusi kartmata võttis ta ette uusi, järjest keerukamaid disainiteemasid ja arendustöid. Pärast ülikooli lõpetamist sai Maarja Mõtuse peamiseks tegevusalaks ava Vaata lähemalt ›
0
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal keeras üle kolme aastakümnega korrastuda jõudnud mälumaastiku jälle pahupidi, nii Eestis kui ka mujal. Kunagistel sotsialismimaadel algasid arutelud, mida teha avalikus ruumis oleva Nõukogude pärandiga, eeskätt sõjamonumentidega. Vaieldi emotsionaalselt, aga lahati ka pärandi eest hea seisvate institutsioonide tasandil, mida siis ikkagi teha n-ö keerulise pärandiga: on ju ühelt poolt sel paratamatult oluline roll kultuuriloos, teiselt poolt see aga ärri Vaata lähemalt ›
0
Wendy Donigeri „Mõista antud ämblik“ räägib, nagu autor sissejuhatuse alguses teatab, sellest, „miks ja kuidas peaks võrdlema eri kultuuride müüte“ (lk 19). Raamatus, mille originaal ilmus 1998. aastal, on need küsimused igati õigustatud. XX sajandi teisel poolel oli kultuuridevaheline võrdlus üsna tagaplaanile jäänud ning tihti eeldati, et teatud kultuuri või teemat saab adekvaatselt uurida vaid isik, kes sellesse kultuuri kuulub või teemaga isiklikult suhestub: naisuuringud naiste, mustanahaliste uuringud Vaata lähemalt ›
3
Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust (just nimelt otsust, mitte arvamust). Eriti kehtib see muusika ja selle interpreteerimise valdkonnas, sest siin puudub võimaluski objektiivsuseks, kuna tegemist on ühe subjektiivsema tegevusega kõige subjektiivsemas valdkonnas. Seega on iga interpreetide konkursi žürii otsus objektiivselt hinnates vale ja selle võiks kohtu kaudu tühistada, kui poleks klauslit, et žürii otsus on lõpl Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 17:21
Viimane uuendus: 17:19.
Uudiste reiting uuendatud: 17:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)