Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Rohealade olulisus linnaruumis on palju käsitlemist leidnud. Arutelus rohelise linna üle keskendutakse ühelt poolt linnade tihendamisele, teiselt poolt küsitakse, kuidas säilitada ja paremini korraldada praegusi haljasalasid. Kas tihe ja roheline linn sobivad kokku? Kas üks välistab teise? Milline on linnaruum, kus on hea olla paljudel, olenemata väga erinevatest soovidest? Milline roll on linnas nii-öelda metsikul loodusel? Artikkel tugineb hiljuti läbi viidud Tallinna linnahalli taguse ala juhtumiuuringu Vaata lähemalt ›
0
Andra Rahe kaamera on mitmel moel armutu ning sooritab suurima patu, mida inimese vastu teha saab – teeb subjektist objekti –, ent see armutus ei jää näituse õppetunniks. Külastaja lahkub Draakoni galerii aktinäituselt „Väikesed naised“ pigem armastusega südames, mis küll valutab, ent just seetõttu veelgi enam armastab. Mustvalged aktifotod, meesterahvad (kahe erandiga), hõbeželatiintrükk, ohtralt haavatavas olekus peeniseid, pekivolte ja rinnanibusid. Piltidega harmoneerivad tutvumiskuulutuste tsitaatidest Vaata lähemalt ›
42
Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ÕSi järgi on „kirjakeel (= ühiskeel) ühtne kõnes ja kirjas av Vaata lähemalt ›
0
Ameerika ulmekirjanik Ursula K. Le Guin kirjutab oma essees „The Carrier Bag Theory of Fiction“ et meil on vaja teistsuguseid lugusid, mida iseenda – inimeste ja inimkonna – kohta jutustada. Liiga kaua oleme tallanud seda narratiivset rada, mille võiks kokku võtta nn relvaloona. Selles lühikeses, kuid praeguseks krestomaatiliseks saanud tekstis pakub autor välja ühe võimaliku variandi sellest, mis oli inimkonna esimene leiutis, mis lõppude lõpuks defineeris meid sellena, kes me... Vaata lähemalt ›
0
Vähemalt väljastpoolt vaadates paistab, et 2025. aasta oli Vene teatrile ehk uue nimega Südalinna teatrile päris tormine. Tuul puhus Ukrainast, aga mitte ainult. Teatrikunsti puutumata on vana nime eemaldamine siiski südantsoojendav. Kas aga (selline) uus nimi teatri identiteedile midagi juurde annab või ära võtab, selgub ilmselt tulevikus. Tõenäoliselt saab aga kiiremini tuntavaks eelarvekärpest tingitud näitlejate suurkoondamine, mis võiks nüüd (ideaalses maailmas, kus me küll ei ela) olemasolevat teatri. Vaata lähemalt ›
0
Kas Fortuna on meid hüljanud? Ta on kuuldavasti heitlik ja ennustamatu oma tujudes – ühel päeval soosib üht, teisel teist. Või ehk oleme hoopis meie hüljanud Fortuna, kaotanud silmist tema kohalolu? Üritame end alalõpmata veenda selles, et elu on kuidagi siiski meie kontrolli all, et me pole sattumuslikkuse tuulte kätte heidetud. Kuid iga natukese aja tagant ilmub kuklasse häirivalt kipitsev tunne, et midagi on valesti. Iga tagasilöök on ülekohtune –... Vaata lähemalt ›
20
Märganud infolehtedel, et Eesti Rahvusballeti repertuaari jõuab William Forsythe’i „In the Middle, Somewhat Elevated“ („Keskel, kergelt kergitatud“), käis peast läbi: milleks?! Mida annab lavastuse täiemahuline import, kui lavastaja ise tantsijatega ei tööta ja kunstnikutöö tuleb koreograafiaga paketina kaasa? Seisukoht, et „ka meie saame sellega hakkama ja tõstame oma taset“ mõjub vildakana ning selle asemel peaks küsima: milline on meie, eesti balleti panus sellesse koreograafiasse, millise lisaväärtuse o Vaata lähemalt ›
0
Kuigi karm saatus pole ooperisüžeedes tavatu, on Leoš Janáčeki „Väike kaval rebane“ ületamatu selle poolest, et naispeategelane nülitakse kellegi külakaunitari Terynka aksessuaariks. Härdameelsus põimub selles loos hoolimatu julmusega, niisugune parajalt vastuoluline aga inimese suhe looduse ja iseendaga kord juba on. Rahvusooperi Estonia kohting Leoš Janáčeki muusikateatriga on viimaste hooaegade üks meeldivamaid üllatusi. Imeks panna seda aga eriti ei pruugikski: mujal on Janáček nõutanud juba ammu endale Vaata lähemalt ›
0
Minu jaanuarikuine kontserdivalik kujunes kirjuks ja hõlmas laia stiilivalikut ning mitmeid tagasivaatelisi muusikasündmusi. 2026. aasta algas ühe niisugusega džässiklubis Philly Joe’s: kitarrist ja festivali „Augustibluus“ eestvedaja Raul Ukareda tähistas 55. sünnipäeva, mis mahtus veel vana aasta sisse. Lavale astusid ja soovisid õnne bluusiteekonna kaaslased, sh ansambli Compromise Blue laulja Emil Rutiku ning aeg-ajalt „Augustibluusil“ üles astunud laulev näitleja Jan Uuspõld, mõistagi ka juubilari poeg Vaata lähemalt ›
58
Riad Sattouf alustas mahuka graafilise romaani „Tuleviku araablane“ kirjutamist 2011. aastal, mil puhkes Süüria kodusõda. Minajutustajaks on väike Riad, kes kolib 1970ndate lõpus süürlasest isa ja prantslannast emaga Prantsusmaalt Liibüasse ning hiljem Süüriasse. Eesti keelde on „Tuleviku araablase“ kuuest köitest seni jõudnud kaks esimest raamatut, mille sündmustik leiab aset aastatel 1978–1985. Liibüas valitses toona Muammar Gaddafi, Süürias oli riigipöördega võimule tulnud Hafiz al-Assad. Teose ajaline d Vaata lähemalt ›
0
Tarvitseb vaid mõnes ministeeriumis võtta ette katse korrastada kultuurielu õiguslikku poolt, kui vastuseks on mõistmatus ja jäme tänamatus neilt, keda asi puudutab. Nii paistab vähemasti ministeeriumide aknast vaadates. Seal külmas õues liiguvad ringi rahulolematud autorid, kellele ametnikud kannatlikult, kuid tulemuseta püüavad selgitada, miks nende probleemiga ei tegeleta või kui tegeletakse, siis miks õige ots autorite arvates vale näib. Ühesõnaga, reguleeritavad ei mõista, mis neile hea on, ja põhjusta Vaata lähemalt ›
0
„Ma ei taha vabandada iga kord, kui räägin sõjast. Ma tahan, et vabandaksid nemad, kes sõjast ei räägi,“ kirjutasin ma 2023. aastal. Minu sõbrad ütlevad, et ükski vestlus ei möödu ilma selleta, et ma ei tooks sõda kuidagimoodi sisse. Las seda ebamugavust tunnevad need, kes (siiani!) arvavad, et see pole nende sõda. Meie kõigi sõda. Nagu Nõukogude Liidu lagunemise ajal, seisame ka praegu samas inimketis: Baltimaadest Kõjivini välja. Jah, just... Vaata lähemalt ›
0
Nähtamatu kirjanikKirsi Rannastele, aasta kirjandusõpetajale Sa ilmusid välja tagasihoidlikult,sõnatu teretusega.Ei karjunud, ei ropendanud,ei olnud moes. Sul õnnestus hoolega vältidamenu, preemiaid ja skandaale.Sina ei sattunud kohtu alla, ei saanud kunagi nii suureks, et sind oleks võimalus esimese vajaduse tekkides tühistada. Sa ei löönud mitte kunagioma naist või meestega lapsi või loomi.Sina hoidsid neidnii, nagu oskasid,sündmustevaeselt. Sa tulid tuppa nii märkamatult,et koh Vaata lähemalt ›
0
„Nüüdiskultuuri eriomane võlu“, Jaak Tomberg vestleb Janek Kraaviga Helis Luks, „Asendusemaduse muredest“ Tristan Priimägi vestles filmi „Puuluup. Kaablid autos veel“ režissööri Taavi Arusega Kristi Pärn-Valdoja vestles prantsuse loodusfotograafi ja dokumentalisti Vincent Munieriga Toivo Maimets, „Ühe bioloogi raamaturiiulilt“ Alo Põldmäe, „On oht mattuda keeleprügi alla!“ Kas „mölaka“ koht on ÕSis? Mare Müürsepp Anderseni auhinnast Marje Ingel jaanuari kontsertidest Kaia Beilmann, Monika Suškevičs, Anna Wi Vaata lähemalt ›
0
4. veebruaril anti Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas Ukuaru pidulikult üle Kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. “Looming vajab nii lavasära kui ka vaikust. Vajab julgust katsetada ja õigust puhata. Eesti Kultuurkapital aitab hoida keskkonda, kus loojad saavad keskenduda sisule: ideele, mis sünnib vaikselt; tööle, mis võtab aega; kvaliteedile, mis ei lepi pealiskaudsusega. Selles on Kul Vaata lähemalt ›
0
12. jaanuaril sai Mark Soosaar 80aastaseks. Seoses selliste ümmarguste sünnipäevadega tuleb tahtmine panna inimene ja tema töö pjedestaalile, kappi klaasi taha, käsitseda ainult valgete kinnastega ja rääkida sellest, mida tema filmid omas ajas tähendasid. Juubelid, teadupärast, tahavad ju möödunut fikseerida. Soosaare puhul see loogika hästi ei tööta. Temast ei saa head vitriinieksponaati, sest ta on oma loomult piirikuju – selline, kellele esmatähtis algab sealt, kus klaasid kukuvad. Soosaare filmograafiat Vaata lähemalt ›
47
Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud.1 Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. Just siin on riigi majanduses suured mõrad, mida va Vaata lähemalt ›
12
Võib oletada, et Eeva Pargi luulekogu „Hundirattas“ küpses seitse aastat. Pargi eelmine luulekogu „Metsalise loits“ ilmus 2018. aastal. Vahepeal on ilmunud ka mälestusteraamat „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ ja samuti mälestusliku koega „Ringmäng ehk Aedniku 12 kuud“, kuid „Hundirattas“ erineb neist nii žanrilt kui ka teemadelt.„Hundirattas“ algab küll justkui „Ringmängu“ jätk sisekaemusliku aiapildiga ning selles näib leiduvat ka mälestusi, aga mitte ainult. Teose küllaltki erisuguseid tekste seob hundi ja Vaata lähemalt ›
0
Kui vahel ka tundub, et kogu maailm on veerlemas ühes ja samas oravarattas, on rõõm avastada, et leidub ikka neid, kes liiguvad hoopis teistpidi või teises, näiteks hundirattas, nagu Eeva Park – tehes õhus / tagurpidi / kolm kukerpalli, vaikselt lootes, et kondid terveks jäävad. Mitte küll alati muretult, mõnigi kord elu eest lidudes, tehes üha uusi edasisööste, võttes üha uuesti hoogu hüppeks, / et muuta suunda, / karata välja... Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt tundub, et eskalatsioonikaev on kuivaks jäänud ja vajalikke uusi sunniabinõusid sealt enam ammutada ei saa. Neid siiski leidub ja eriti enne Tartu rahulepingu 106. aastapäeva tasub meenutada, et põhiseadus kehtib, sealhulgas § 122, mille järgi kehtib ka Tartu rahuleping ning selles määratud riigipiir, mis sest, et reaalpoliitikud on maha märkinud ka põhiseadusega vastuolus riigipiiri, mida usinalt tiblakindlaks välja ehitatakse. Kuskil rahvusvaheliste suhete kolikambris tolmub Eesti ja Venemaa va Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 14:02
Viimane uuendus: 14:00.
Uudiste reiting uuendatud: 13:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)